potlatch

olen aru saanud, et potlatch on mehhanism, millega kogukond jagab ymber yhises omanduses olevate maade valdusõigust.

sealjuures teevad kõik osapooled, kellel on lootust saada kogukondliku demokraatliku otsuse kaudu enda valdusse senisest paremaid jahi- vm tulundusmaid kellegi teise arvel, kõvasti lobitööd otsustajate hulgas, jagades heldelt kingitusi. suurmaavaldajad (mitte omanikud, omanik on kogukond) yritavad võistu esinduskogu ära osta ja kallutada.

ma saan aru, et poliitiline võim võiks siin olla enam-vähem kogukonna käes, selle tagatis on kogukondlik tulundusmaaomandi monopol. majanduslik võim on tulundusmaa valdajate käes, kes saavad maa pealt tulu.

et tagada jätkuv tuluvoog, peavad suurmaavaldajad madalhooajal, kui kogukondlik otsustuskogu koos käib (ja kalanduse kõrghooajal pyytud kalast elab), jagama osa tulust kogukonnaga, kui käib sisuliselt tulundusmaa valdusõiguste enampakkumine, kusjuures nii enampakkumiste võitjad kui ka kaotajad on ka oma pakkumised esinduskogule välja maksnud, kaotajad seda tagasi ei saa.

(see "puusalt tulistatud" ylevaade potlatchi varalisest sisust põhineb minu kahtlemata ebakindlatel mälestustel yhest Jean-Loup Rousselot' ettekandest, mida kuulsin hea mitu aastat tagasi. Eesti kehtiva õiguse terminid on puhtalt minu panus, siin võib olla olulisi eksimusi.)

he requested that the guests not fire their weapons

Gadzhi then announced a fireworks display in honor of the birthday of Ramzan's late father, Ahmat-Hadji Kadyrov. The fireworks started with a bang that made both Gadzhi and Ramzan flinch. Gadzhi had from the beginning requested that none of his guests, most of whom carried sidearms, fire their weapons in celebration. Throughout the wedding they complied, not even joining in the magnificent fireworks display.

viide.

põlisrahvaste õiguste deklaratsioon eesti keeles

mulle oli veidi yllatav, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on eesti keelde tõlgitud. välisministeeriumi serverisse on yles pandud. võib-olla olen lihtsalt vahepeal unustanud.

we have assassinated two accredited gods

"Unprofessional? Us? Sir. Might I with due respect remind you that Mister Vandemar and myself burned down the City of Troy? We brought the Black Plague to Flanders. We have assasinated a dozen kings, five popes, half a hundred heroes and two accredited gods. Our last commission before this was the torturing to death of an entire monastery in sixteenth century Tuscany. We are utterly professional."

Neil Gaiman, "Neverwhere", tsiteeris Marek.

mustlaste integreerimisega tegelegu India ja Egiptus

lugesin Martin Kala lugu mustlaste kohta, kus ta räägib algul täitsa mõistlikku juttu ja siis tundub ytlevat, et mustlaskysimusega peaks tegelema nende päritolumaad. ma mõistan vajadust selgitada ja kaitsta Prantsusmaa positsiooni, kuid jään siiski teistsugusele seisukohale.

arvan, et Sarkozy on ysna ylbelt käitunud. juhin tähelepanu, et politseile on antud käsk likvideerida ebaseaduslikud laagrid, "prioriteetselt" mustlaste omad. umbes sarnane on lugu võõrast päritolu kodanikelt kodakondsuse äravõtmisega. mõlemad tunduvad olevat võrdse kohtlemise riived ja tekitavad kysimuse, kes on siis järgmine.

õnneks poola torumeestele (sh eestlastele) enam midagi sellist kaela määrida ei anna. Schengen. aga näiteks afgaanidele võib aga prioriteetset kohtlemist kyll rakendada.

Redingi võrdlus Saksamaa sõjaaegse juutide "prioriteetse" kohtlemisega on õigustatud — seda näitas ka Sarkozy valjuhäälne kärkimine selle diagnoosi pihta (oli Brysselis Euroopa ylemkogul uksest läbi kosta). kiunatab see koer, kes kiviga on pihta saanud. Sarkozy olla kuuldavasti harjunud, et tal on kogu aeg õigus.

vabalt võib olla, et yhiskondlik norm on mustlaste jaoks liiga kitsas. vastastikune teineteisemõistmatus toidab igati vastastikust sallimatust. Slovakkia riiklikku sallimatust mustlaste vastu saab seletada idabloki minevikuga, Berlusconi & Sarkozy mahitatud riiklikku sallimatust populismi ehk oma valijaskonnale apelleerimisega.

aga igatahes on karta sallimatuse levimist. kardan mustlastevastaseid pogromme Tartu bussijaamas ja seda, et Tartu politsei neid "prioriteetselt" kohtleb. (oot, kas seda pole mitte juba olnud? justnagu meenuks yht-teist.)

(sallimatuse kylvamine on mõistagi hea nipp oma populaarsust kasvatada, aga ysna kyyniline. soovitan soojalt mitte valida poliitikut, kes seda nippi tarvitab. õnneks meil Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu võtsid seekord valimiste eel ette sallimatuse kylvamise Tallinna Vee, mitte näiteks venelaste ega muslimite mošee vastu. aga kevadeni on aega, nii et mõni pisem erakond võib ka mustlaste Lätti deporteerimise võtta oma lipukirjaks.)

nendevastase sallimatuselaine kasvades pole lootustki, et kultuuri ja traditsiooni mõttes oma rida ajavad mustlased kunagi nende suhtes avalikult vaenulikku yhiskondlikku normi tunnistama hakkavad. järgmises põlvkonnas jätkub tendents noorsoo kuritegevusele jne. ja sisuliselt peab tegelema "mustlaskysimusega" juba järgmine "põlisrahva" põlvkond.

yhiskondlikku normi, millest isand Kala möödaminnes räägib, pole seadusega kehtestatud ja see on pidevalt läbirääkimiste kysimus. igatahes on Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia valitsus näidanud yles soovimatust läbirääkimisi alustadagi.

mustlased kipuvad olema kosmopoliitne rahvas, nii et võiks arvata, et nad tunnevad ennast igal pool koduselt. seega oleks lai Euroopa ühiskodu nende loomulik kodumaa. eks Rumeenia pääseb ka kunagi Schengenisse. järgmine Prantsuse president on tõenäoliselt sotsialist, kes võib otsustava osa hääl saadai just rassismivastaste käest. siis pole võimalik neid Schengeni maadest ära ajada. tuleb hakata vangi panema — aga see maksab. ja riigi kulutuste kokkutõmbamise ajal ei pruugi selleks raha jätkuda, et kõik Ida-Euroopa mustlased "prioriteetselt" Lääne-Euroopa vanglatesse panna.

iga Euroopa riik peaks mustlaste integreerimisega tegelema — kui see õnnestub, on võita yle kymne miljoni mobiilse haritud ja kohanemisvõimelise inimese, kes Euroopa rikkust kasvatada ja igayks mitmel maal makse maksta võiksid. kuna mustlaste traditsioonid ja kogukonnasisesed seadused kipuvad sarnased olema, siis võiks mõigata sarnane lähenemine mitmes riigis.

yhesõnaga, ma ei ole nõus Martin Kala järeldusega, et "päritolumaad" peaksid mustlasi integreerima. nii võiks ylesande lõpuks delegeerida mustlaste päritolumaadele Indiale või Egiptusele — esimest peetakse teaduslikel kaalutlustel mustlaste yrgkoduks, teine on mustlaste päritolumaa legendide järgi.

nii tige ma veel pole, et Prantsuse saatkonna ette protesteerima minna. aga põhimõtteliselt võiks neile avaliku kirja kirjutada kyll, kui see jama otsa ei lõpe.

Iski tulda ilman Ukko

Iski tulda ilman ukko
välähytti Väinämöinen
viiel on vivutsimella
kuuvella kokon sulalla
eläväl on ennustuksella
Tuiskaht on tuli soroni
Tuiskaht tuli soroni
läpi moan, läpi Manulan
Läpi tuos on tuuran putken
halgi kirvehen hamaran
Kasvo rautaiset orahat
suten suurilla jälillä
karhun kämmenen sijoilla
En minä sure susia
pelgäj on metsän petoja
Kaik on suet suitsipäissä
karhut rautakahlehissa

vaata ka lyhemat teksti.

proovisõit Gdanskist Tallinna Schnelli tiigi äärde

nägin just Schnelli hotelli parklas punast Ameerika päritolu autot, mille peale oli selges poola keeles kirjutatud PROOVISÕIT. ukse peal oli yhe Gdanski automyyja aadress. pikk proovisõit.

pööripäevauni

tänase suure usupyha eel nägin religioosset und, millest mäletan seda, et ehitati katedraali, mille tellija või finantseerija oli EELK Pyha Päikese Kogudus. saarlased, mõtlesin. kuigi kirik ise oli Tallinnas.

aga miks saarlased? on ju ilmselge, et see kogudus oli Pyha kihelkonna kogudus. koguduse nimi ('Päikese') viitab Kristusele tema Sol Invictuse ('võitmatu päikese') aspektis, mis omakorda seostub Mithra ja teiste idamaiste päikesejumalatega, kelle kultus Roomas 3. aastasaja paiku peale Kristuse syndi populaarseks muutus.

tegelikult on Pyha kirik seotud pyha Jaakobiga. ja pyha päikese symbol kolmjalg ehk triskelion on maalitud hoopis Karja kiriku lakke, mis jääb Pyha kirikust põhja poole. kas unenägu oli selles mõttes ekslikuvõitu või hõbevalge, jäägu kunsti-, religiooni- ja muude ajaloolaste vaielda — ega mina väga hästi neid saarlaste kombeid ei tea, kuskandis nende kristlik päikesekultus tugevam on olnud.

tarbetu oleks lisada, et paljude meelest oleks sellise unenäo nägemine blasfeemia, seda mitme usutunnistuse seisukohalt. mis teha.

kyll aga tuleks igaks juhuks lisada, et ma kahtlustan kõiges Vjatšeslav Leedot — Vabaduse platsi aluse maa juba võttis endale (sh pyha Barbara kalmistu, kuhu palju katku surnud inimesi on maetud), nyyd ilmselt ehitab saarlaste kiriku kah kuhugi, kardetavasti tee peale risti jalgu.

ajaloolised tantsud (soome keeles)

kes tahab vanade tantsude kohta midagi teada, võib lugeda ajalooliste tantsude wikit: http://tanssi.dy.fi/Etusivu. soome keeles.

kes on Kreeka kriisis syydi? mis saab edasi?

mõni päev tagasi ajas mind marutõbiselt vahutama osava sõnaseadja Siim Nurkliku arvamuslugu Ekspressi veebilehel, mis paraku minu meelest ei hiilga maailma asjadest arusaamisega. õnneks on see tekitanud muudki sagimist — umbes nagu tuli sipelgapesas. näiteks Kristjan Lepik on inimese keeles ära seletanud selle, mis värk selle Kreeka kriisiga siis õieti on. ysna lihtne lugu. lugege, võite yht-teist kasulikku kõrva taha panna.

mis Nurkliku lugu veel kaude puudutab: sattusin mõtlema, et finantsturgude orjusest on praegu palju raskem vabaneda kui 1968. aastal. toona ei olnud olemas ei Moskva börsi, Shanghai börsi ega Ho Chi Minhi börsi Vietnamis. aatelised lääneriikide vasakpoolsed võisid arvata, et see kapitaliturgude mäng ongi ainult osa maailma nähtus ja sureb varsti välja. (eks USA börside kauplemismahud olid palju väiksemad ka. arvuteid ega internetti polnud, kogu lugu käis hulga aeglasemalt ja rahulikumalt.)

Eestis pole rahva seas yldiselt suuremat arusaamist sellest, kuidas finantsturud toimivad ja meie elu mõjutavad — noh, väga vähesed on hakanud saama väljamakseid oma pensionifondist ja ega pensioni saamine siis arusaamist tekita.

seevastu on 1968. aastal, veidi enne seda ja 1968. aasta vaimustuses kirjutatud vasakpoolsed kirjutised hakanud vähehaaval intellektuaalide seas levima. neid kirjutisi lugedes tuleks arvestada mõningate muutustega, mis maailmas vahepeal aset leidnud on.

näiteks tosin aastat korraldas Hiina Rahvavabariik kõige suurema varandusesiirde kogu maailma ajaloos — väga suur hulk lihtinimesi erastas oma linnakorteri ära. ja nyyd yritab seesama kommunistlik valitsus kinnisvarabuumi ohjeldada, et see ei lõpeks mulli järsu lõhkemisega nagu Ameerika Yhendriikides või Eestis. loodetavasti läheb see neil õnneks, muidu võib teab mis jama veel tulla.

alternatiivid finantsturgudest sõltuvale liberaalsele maailmakorrale on jäänud yha kaugemale: ei ole enam Nõukogude Liitu, kuhu vasakpoolne intellektuaal või siis prolegi võis tulla ideaale otsima. (neid tulijaid oli mitu põlvkonda, yhed jäid 1930ndate "suurtele puhastustele" jalgu.) ei ole ka enam sellist Hiina Rahvavabariiki ega Vietnami nagu paarkend aastat tagasi.

pakkuda on Põhja-Korea, kuhu elusalt on raske pääseda, ning mingisugust täiesti oma asja ajav Bhutan, kust on pärit rahvusliku koguõnnelikkuse mõiste. Venezuela ja Boliivia ajavad truilt vasakpoolset asja ja suudavad seda endale lubada, sest naftat ja gaasi jagub, mida maailmaturul myya ja mille eest dollareid teenida. (alati on võimalik otsida teistsugust elu mõnest rikkast naftariigist, kus on palju naftat ja vähe kohalikke. Saddam Husseini aegne Iraak ja Nõukogude Liit olid ka põhimõtteliselt sellised.) muid perifeerseid paiku on veel, aga yldiselt on Washingtoni konsensus teerullina yle maailma käinud.

te olete orjad!

miks on tarvis Eestil liituda euroalaga? kui inimväärikust saab raha eest, siis tuleb kuskilt raha saada. Eestis praegu eriti palju raha maas ei vedele, sestap on targem toimetada kuskil, kus raha rohkem on. näiteks maailma suuruselt teises majandusruumis ehk euroalas.

teine võimalus on rahaorjusest loobuda.

lugesin Siim Nurkliku arvamust ja tekkisid mõned mõtted. jutu esimeses pooles räägib ta justkui majanduskriisist, aga mulle tundub see marutõbise vahutamisena, milles tulevad juhuslikus järjekorras ette finantskriisi aastail uudistest loetud märksõnad, mis esmapilgul võivad jutule usaldusväärsust juurde anda.

kellele seda vaba tahet vaja on?

kui inimestele liiga äkki anda võimalus oma vaba tahet kasutada, ei lõpe see hästi. liiga palju odavat Hiina talupoegade raha, mis Hiina, USA, ELi ja Rootsi pankade kaudu siia jõudis, tehti värskelt rahalises mõttes vaba tahte väljendamise võimaluse saanud rahvale kättesaadavaks. mõned arvasidki, et on parem ehitajaks minna kui keskkooli või ylikooli.

aga keski ajakirjandusväljaanne Ameerikast just arvas, et Eesti on suutnud kriisis kõige õigemini käituda. ja Soome uus kuningas Björn Wahlroos (sai troonile päras Ollila pinsileminekut) arvas just FTs, et praegune kriis on Euroopa heaoluyhiskonna mudeli kriis — enam rohkem ei saa riik vastutustundetult laenu võtta selleks, et vaeseid toetada ja pensione maksta.

Eesti pole riigina käitunud nii nagu yle oma võimete laenu võtnud kodanikud või ettevõtted, seda kõik tegelikult kiidavad. see lähtub eeldusest, et võlgu elamise vältimine oli pikas perspektiivis, nii 20 aasta peale, ilmselt tark valik. parem kannatada viis aastat tööpuudust kui mitukymmend aastat intresse. nii on võimalik järgmise põlvkonna elu teha kergemaks kui lätlastel või kreeklastel.

Eesti on siiski ysna rikas maa

yhtlasi tuletan meelde, et me elame ikkagi maailma rikkamas osas. suurem jagu maailma riike on ikkagi vaesemad kui Eesti. meil peavad väga vähesed naised ja lapsed igal hommikul mitu tundi kõndima, et oma jalgade ja käte jõuga tuua oma perele päeva veevaru — sellised on maailma kõige vaesemad inimesed. miljard inimest peaks neid kokku olema, kui õigesti mäletan. (ja vett on Eestis ka ysna palju. varsti võib seda konteineritega Indiasse eksportima hakata, neil jääb varsti ysna palju puudu.)

aga et Euroopa ja sealhulgas Eesti rahalise rikkuse poolest sama heale järjele jääks, pole minu meelest paremat lootust kui see, et Euroopasse tuleb tööd tegema Egiptuse ja rahvaarvult väiksemate araabia riikide noorem põlvkond, kellel kodus pole midagi teha. muidu saab nii Eestis kui ka mujal Euroopas lihtsalt tööjõud otsa ja see ilmajagu muutub muuseumiks, mis peab oma vanurite pensioniraha näiteks Hiinast kerjama. või siis näiteks naftariikidele tuumarelvi myyma.

retoorika yksi ei toida

aga ma eksin teemast kõrvale. tulen tagasi isand Nurkliku jutu juurde. retooriliselt muidugi on see suurepäraselt õmmeldud tykk. aga presidendi kõnesid, mida ta kritiseerib, olen ma pidanud ka sisult asjalikeks, sõnaosavad on need president Ilvese kõned samuti olnud.

ma kardan, et kirjutaja probleem on eelkõige keeleline. mulle ka Ansipi retoorika ei meeldi, sest Ansip on retoorika poolest vana kalanäoline kommunist. Ilvese oma aga meeldib, aga ma elan vist suuresti samasuguses ingliskeelses infoväljas kui Ilves. Nurklik aga paistab elavat Eestist rikkamate maade vasakpoolses infoväljas.

(muide, ka mainitud Björn Wahlroos oli teismelisena stalinist — ehk taistolainen —, osaledes Helsingis 1968. aasta ylestõusus. hiljem sai temast Soome rootsikeelse kaubanduskõrgkooli professor ja veel hiljem riigi mõjukaim finantsist.)

aga yksnes vasakpoolse retoorikaga ei saa praeguse majanduskeskkonna vastu, mis yle ilma kipub olema liberaalne — mõistagi mööndustega. kommunistlikud ja autokraatlikud režiimid tegutsevad rahvusvahelistel finantsturgudel nagu eraettevõtted. ja nende turgude armust elame ka meie, eluasemelaenu igakuised maksjad. õige pea võib ujuv intress tõusta lakke ja me oleme selle riski ise võtnud ning seda allkirjaga kinnitanud. lubadus on lubadus.

sellest on vähe, kui karjuda, et oled säärase ebaõiglase systeemi vastu. või — mis veel hullem — karjuda, et sa ei tahagi sellist systeemi mõista. "keegi ei räägi kriisi põhjustest," karjub isand Nurklik. räägivad kyll. maksab lugeda Economisti, mida isand Nurklik nii koledate sõnadega syydistab; maksab lugeda Financial Timesi; maksab lugeda IMFi ja Maailmapanga raporteid, mis PDFidena on võrgus vabalt kättesaadavad.

ori ostab väärikust raha eest

näen pisikest vastuolu isand Nurkliku kahes kurtmises:
- ta kurdab, et lihtinimesel raha pole: inimesed on tööta, st ei saa ettevõtja käest raha. ettevõtjate kohta ytleb ta ka mitmel kombel halvasti; talle ei meeldi millegipärast ettevõtluse õpetamine koolis — kas see on nyyd klassiviha või nooruslik sallimatus matemaatika ja arvutamise vastu?
- ta kurdab, et talle ei meeldi loosung, et Eesti peab muutuma kapitalile atraktiivsemaks. see loosung aga sisuliselt tähendab seda, et ettevõtja saaks jälle välismaalt raha, mida lihtinimesele maksta, et ta enam töötu poleks.

rahvas on vaene seepärast, et raha pole. inimlikku väärikust saab praeguses ilmakorras yldiselt raha eest, kui see kuidagi ära kaotatud on. tavaliselt mõikab. eks ma ise tundsin ennast too kuu aega, kui ma töötu olin, ka ysna kehvasti. aga oma edukal tööintervjuul kandsin pintsakut ja hõbeehteid, mis mu väärikust rõhutasid. pintsak oli sugulastelt saadud vana.

ega meil siin Eestis kohapeal raha praegu eriti palju pole — me pole enam pea 20 aastat naftat eksportiva riigi koosseisus. eraomandile aga pani põntsu viimane sõda ja seesama naftat eksportiv riik. seega tuleb kapitali importida, sest see annab väga paljudele inimestele nende inimväärikuse.

head haridust saab raha eest

kirjatyki teises pooles on tal muidugi õigus. haridusse tuleks panustada rohkem. aga mida muud panustada kui riigi maksutulu, mis võiks nyyd euroalasse pääseval Eesti riigil kasvada? kuigi seekord ehk tõesti õppejõudude palkadesse, mitte ilusatesse majadesse.

makse tuleb ilmselt tõsta, sest muidu on võimatu pensione maksta. praegugi on riik pensionidega miinuses. aga milliseid makse tuleks tõsta, nii et kõik see euroalalt siia tulev kapital kohe Bulgaariasse ei põgeneks, kus on juba soodsam maksukeskkond? (õnneks Bulgaarial ei ole veel eurot, vaid ainult euroga valuutakomitee systeemi kaudu seotud rahvusvaluuta — devalveerimis- ja revalveerimisrisk on neil siiski olemas.)

Eesti põhilised hädad ongi sellised, et meil ei ole väga tugevat eksportivat tööstust, mis hoiaks kaubanduse plussis (nagu Soomel) ega suurt siseturgu, kust riik saaks laenu võtta (nagu Jaapan). samuti pole Eesti nii suur nagu Poola, mis suudaks yleilmse kriisi tõmbetuultes enesesse sulguda, nii et sisenõudlus ja sisemaine tootmine yksteist leiavad.

kuidas orjusest vabaneda?

et mitte enam elada pankade armust, tuleks ilmselt raha- ja naftapõhisest majandusest väljuda ja oma toit ning energia suures osas ise toota. põhimõtteliselt mikrotasandil võimalik. ma yhte sellist tunnen, kes enam-vähem nendele tingimustele vastab. aga ega enamasti ei jätku inimestel ettevõtlikkust ega otsustavust loobuda kõikidest mõttetutest mugavustest.

lihtsam on vooluga kaasa minna, sõltudes oma krediitkaardist, Kaliningradist tuleva bensiini hinnast ja ettevõtjast, kes riskib oma varaga, et sulle palka maksta. kui aga ettevõtja halva õnne ja mõtlematuse tõttu oma vara kaotab, nii et enam palka maksta ei jaksa, oledki töötu ja õnnetu ja kaotad oma inimväärikuse.

aga kas inimväärikus peaks yldse sõltuma töökohast?

Peeter Jalakas: roheliste suur jõud vajab rõõmsat meelt

Kortsleht saatis teate:

Peeter Jalakas: roheliste suur jõud vajab rõõmsat meelt

Rohelise erakonna suur jõud peitub selles, et erakonna eesmärke jagab suur hulk teisi organisatsioone Eestis, ütles Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja Peeter Jalakas intervjuus Kortslehele. Selle jõu kasutamiseks tuleb aga leida endas üles optimism ja rõõmus meel.

Taas on ilmunud väljaande Kortsleht uus number, mis on pühendatud Erakonna Eestimaa Rohelised üldkogule sel reedel ja laupäeval, 28.–29. mail Tallinna Tehnikaülikoolis. Kortsleht on kättesaadav veebis aadressil http://www.kortsleht.ee/kortsleht-mai-2010

Lisaks kirjutavad erakonna liikmed Airi Hallik-Konnula ja Terje Põvvat, et rohelisele erakonnale võiks tuua uue hingamise dialoog looduskaitset väärtustavate ühenduste ning paikkondlike ja kogukondlike kodanikeühendustega. Kuigi "poliitiliste roheliste" koostöö nendega on vahepeal soikunud, tuleks neid uuesti kaasata põhimõtteliste otsuste tegemisse. Lahendused ei peitu mitte tugeva liidri kultuses, vaid kaasamises.

Kuidas kaaperdati roheline erakond ja millised verdtarretavad ning ahhetamapanevad sündmused möödunud aasta novembrist saati erakonnas õieti toimunud on, annab põhjaliku ülevaate rohelise erakonna juhatuse liige Riho Raassild.

Lehest võib lugeda ka hulga erakondlaste koostöös kokku lepitud ettepanekuid Erakonna Eestimaa Rohelised programmi tulevasteks riigikogu valimisteks. Mõned nopped.

Rohelised pooldavad
* töötasu tulumaksuvaba osa suurendamist miinimumpalgani.
* väiketootjate toetamist põllumajanduses ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisühistute rajamist, et muuta Eesti sõltumatumaks imporditavast toidust.
* kohalikke rahvahääletusi, mis kontrolliksid kohalike omavalitsuste tegevust ja võimaldaksid takistada elukeskkonda hävitavaid ettevõtmisi.
* igaühe võimalust suunata 1/20 oma tulumaksust ühe või kahe kohaliku kodanikuühenduse toetuseks.
* taimsete transrasvade ja asotoiduvärvide kasutamise piiramist toidus.

Lisaks soovivad rohelised lihtsustada erakondade loomise tingimusi ja alandada Riigikogu valimiskünnist, et riik enam suurerakondi ebaõiglaselt ei eelistaks.

Kortslehte teevad peamiselt rohelise erakonna liikmed ja toetajad, kuid selle eesmärk on jagada võimalikult mitmekesist infot rohelise mõtteviisi, kogukondlike algatuste ja keskkonnakaitse kohta nii oma portaalis www.kortsleht.ee kui ka paberil ning PDF-kujul ilmuvas väljaandes.

Head lugemist,
Kortslehe toimetus