potlatch

olen aru saanud, et potlatch on mehhanism, millega kogukond jagab ymber yhises omanduses olevate maade valdusõigust.

sealjuures teevad kõik osapooled, kellel on lootust saada kogukondliku demokraatliku otsuse kaudu enda valdusse senisest paremaid jahi- vm tulundusmaid kellegi teise arvel, kõvasti lobitööd otsustajate hulgas, jagades heldelt kingitusi. suurmaavaldajad (mitte omanikud, omanik on kogukond) yritavad võistu esinduskogu ära osta ja kallutada.

ma saan aru, et poliitiline võim võiks siin olla enam-vähem kogukonna käes, selle tagatis on kogukondlik tulundusmaaomandi monopol. majanduslik võim on tulundusmaa valdajate käes, kes saavad maa pealt tulu.

et tagada jätkuv tuluvoog, peavad suurmaavaldajad madalhooajal, kui kogukondlik otsustuskogu koos käib (ja kalanduse kõrghooajal pyytud kalast elab), jagama osa tulust kogukonnaga, kui käib sisuliselt tulundusmaa valdusõiguste enampakkumine, kusjuures nii enampakkumiste võitjad kui ka kaotajad on ka oma pakkumised esinduskogule välja maksnud, kaotajad seda tagasi ei saa.

(see "puusalt tulistatud" ylevaade potlatchi varalisest sisust põhineb minu kahtlemata ebakindlatel mälestustel yhest Jean-Loup Rousselot' ettekandest, mida kuulsin hea mitu aastat tagasi. Eesti kehtiva õiguse terminid on puhtalt minu panus, siin võib olla olulisi eksimusi.)

põlisrahvaste õiguste deklaratsioon eesti keeles

mulle oli veidi yllatav, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on eesti keelde tõlgitud. välisministeeriumi serverisse on yles pandud. võib-olla olen lihtsalt vahepeal unustanud.

pööripäevauni

tänase suure usupyha eel nägin religioosset und, millest mäletan seda, et ehitati katedraali, mille tellija või finantseerija oli EELK Pyha Päikese Kogudus. saarlased, mõtlesin. kuigi kirik ise oli Tallinnas.

aga miks saarlased? on ju ilmselge, et see kogudus oli Pyha kihelkonna kogudus. koguduse nimi ('Päikese') viitab Kristusele tema Sol Invictuse ('võitmatu päikese') aspektis, mis omakorda seostub Mithra ja teiste idamaiste päikesejumalatega, kelle kultus Roomas 3. aastasaja paiku peale Kristuse syndi populaarseks muutus.

tegelikult on Pyha kirik seotud pyha Jaakobiga. ja pyha päikese symbol kolmjalg ehk triskelion on maalitud hoopis Karja kiriku lakke, mis jääb Pyha kirikust põhja poole. kas unenägu oli selles mõttes ekslikuvõitu või hõbevalge, jäägu kunsti-, religiooni- ja muude ajaloolaste vaielda — ega mina väga hästi neid saarlaste kombeid ei tea, kuskandis nende kristlik päikesekultus tugevam on olnud.

tarbetu oleks lisada, et paljude meelest oleks sellise unenäo nägemine blasfeemia, seda mitme usutunnistuse seisukohalt. mis teha.

kyll aga tuleks igaks juhuks lisada, et ma kahtlustan kõiges Vjatšeslav Leedot — Vabaduse platsi aluse maa juba võttis endale (sh pyha Barbara kalmistu, kuhu palju katku surnud inimesi on maetud), nyyd ilmselt ehitab saarlaste kiriku kah kuhugi, kardetavasti tee peale risti jalgu.

riik hakkab kährikuid ohjama

Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 7. november 2008)

Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.

Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb Keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes
procyonoides) ohjamiskava. Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.

„Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.

„Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,“ täpsustas Linnamägi. Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe.
Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.

Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.

Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks. Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.

Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.

Kährikute ohjamiskava esimese osaga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2900

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Maavalla Koda: riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik riigikohtu otsusest: "Riik raiub oma juuri"

Maavalla koja pressiteade

25.09.10221 (2008)

Riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Riigikohus tegi täna teatavaks otsuse jätta Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kümneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvaüritusi.

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist.

Halduskohus oli jätnud detailplaneeringu kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Puhkekeskuse arendaja on Kehtna vald. Hiiemäe kaitseks ja kavandatud keskuse vastu on sõna võtnud paljud nimekad teadlased ja ühiskonnategelased, maausulised ning need ligi kuus tuhat inimest, kes on ühinenud pühapaikade kaitse pöördumisega.

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul eeldab riigikohtu otsusele hinnangu andmine hoolikat juriidilist analüüsi. "Koostati ju ka kohtuotsust ennast ligi neli kuud. Ilma pikematagi on aga selge, et avaldatud otsus kõneleb looduslike pühapaikade seisundist tänases Eesti Vabariigis." ütles ta.

"Riigikohtu otsuses ega varasemates muinsuskaitseameti ja Rapla keskkonnateenistuse kooskõlastustes detailplaneeringule pole vähemalgi määral arvestatud folkloristide ja arheoloogiadoktor Heiki Valgu seisukohti hiiemäe vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kaitsest. Seega on meie riigis teadus ja ametnike otsuste tegemine vähemalt pühapaikade osas lahutatud," lausus Kaasik.

"Tähelepanuta on jäetud ka otsene usuvabaduse rikkumine, mis puhkekeskuse rajamisega kaasneb. Keskuse ehitised ja nende ümber käiv melu muudavad ajaloolise hiie kasutamise hiiena võimatuks. Riik, kes hävitab kultuuriväärtusega hiisi ja sülitab kodanike põhiõigustele, raiub oma juuri" lisas Ahto Kaasik.

Kehtna valla detailplaneering näeb ette Paluküla hiiemäele ja selle kõrvale terve puhkelinnaku ehitamise: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplats, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruum, telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu, suusatõstukid ja kunstlumetorustikud.

Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat üksikut looduslikku pühapaika. Vähem kui viiendik neist on muinsuskaitse all. Neistki on paljude seisukord närune. Erinevalt kristlikest pühakodadest on enamik hiiekohti inventeerimata ja hävimas.
Tänavu kevadel kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukava, hoiatades, et raha selle täitmiseks ei jätku.

Avalikkusel tasuks jälgida, kui palju näeb tänavune riigieelarve ette raha kristlike pühakodade remontimiseks ja kui palju ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks lõplikust hävingust. Eelarvenumbrid kõnelevad võrdsest kohtlemisest, usuvabaduse järgimisest ja headest valitsemistavadest enam kui poliitiline retoorika.

Lisateavet tel. 56 686 892, koda@maavald.ee

Austusega


Kadri Soon
Maavalla koja kirjutaja

kaotus kolmandas astmes

Riigikohus jättis Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtima

25.09.2008

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu otsusega jäi detailplaneering kehtima.

Planeeringuala asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ning on kantud Natura 2000 eelvalikualade nimekirja. Samuti ulatub planeeringuala osaliselt Paluküla Hiiemäele, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks ning mida väidetavalt kasutatakse kultusekohana. Planeeringu kohaselt rajatakse sinna aastaringselt kasutatav puhke- ja spordibaas koos mäele paigaldatavate suusatõstukitega.

Kohtuvaidlus tõusetus sellest, et väidetavalt ei olnud detailplaneering kooskõlas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega ning detailplaneering ei tagavat Natura 2000 eelvalikualaks oleva piirkonna loodustingimuste säilimist.

Varemalt oli halduskohus jätnud kaebuse detailplaneeringule rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades sellega ette nähtud ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et Natura 2000 eelvalikualadel tuleb hoiduda keskkonnatingimuste olulisest muutmisest, kuid tõi välja, et Natura 2000 eelvalikualaks olemine iseenesest ei välista sellel territooriumil majandustegevust ja ehitamist. Riigikohus märkis, et majandustegevus on piiranguvööndites lubatud kooskõlas looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjaga, mis märgivad, et kaitsealal on detail- ja üldplaneeringu kehtestamine lubatud kaitseala valitseja, ehk konkreetsel juhul Raplamaa keskkonnateenistuse, nõusolekul. Selline nõusolek koos täiendavate tingimuste seadmisega oli keskkonnateenistuse poolt antud. Riigikohtul puudub alus mitte nõustumiseks keskkonnateenistuse arvamusega, mille kohaselt ei kahjusta planeeringus ette nähtud tegevused oluliselt Kõnnumaa maastikukaitseala loodustingimusi. Samuti pidas Riigikohus olemasolevat seadusandlust piisavaks, et detailplaneeringute kehtestamisel kaitsta Natura 2000 eesmärke.

Riigikohus kordas oma otsuses, et keskkonnamõjude hindamise aruande ja muude tõendite kohaselt ei tooks kavandatud tegevused kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi olulist negatiivset mõjutamist.

mida sööb kratt? vastab Mõtuse Kadri

kratt sööb putru, võiga loomulikult. kratt sööb kõige paremat sööki, mida teenrile anda ei raatsita. lugu on, kuidas sulane sõi pudru, mida talle ei antud, talle anti mingit lurri syya, korralik tangupudru tehti kyll, aga viidi laka otsa peale. sulane läks sõi selle ära ja roojas sinna asemele. siis tulid kratid, selles loos on alati kaks kratti. yks ytleb: "äk!", teine aga, et "puk!" (et puder), lõpuks saab teine ka aru, et täitsa äk on, panid maja põlema, ise läksid rattarummu sisse. sulane kuulis nende nõu pealt, kui maja põlema panna tahtsid, viskas rattarummu kah tulle põlevasse majja.

Mõtuse Kadri jutu kirjutas yles Kail Kudrus

Haanja, Manilaid, Hiiumaa – mine ELFi talgutele

Eestimaa Looduse Fond alustab sügistalgutega

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab selle nädalaga talgute sügishooaega.
„Talgud on suurepärane võimalus saada linnast välja ka sügisel. Aitab suurepäraselt suvejärgselt tekkinud värske õhu puuduse vastu!“ ütles ELFi talgukorraldaja Tarmo Tüür. Talgule tulija saab veeta nädalavahetuse mõnes kaunis Eestimaa paigas, nautida sügislooduse värve ja teha jõukohasel määral füüsilist tööd. Andes seeläbi oma panuse Eestimaa looduse heaks. Õhtupoolikud mööduvad loodusrajal, vaatamisväärsustega tutvudes ja kanuu- või linnuvaatlusretkel käies. Õige talgupäev lõppeb tulise sauna ja kosutava kõhutäiega.

Sügisestel talgutel ootavad looduses tegemist peamiselt pärandkoosluste taastamisega seotud tööd. See on hea aeg vastu hakata pealetükkivale võsale. Aga on ka näiteks kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elu- ja sigimispaikade hooldamiseks vajalikke töid.

Septembrikuus toimuvad kokku neljad talgud:

Talgud Haanja looduspargis
5. – 7. september 2008
Võsastuva pärandkoosluse taastamine. Ronime Suure Munamäe otsa ja käime retkel Piusa jõe ürgorus, kaeme Eesti kõrgeimaid liivakivi paljandeid.

Talgud Vaitka puisniidul
12. – 14. september 2008
Eesti ühe kaunima lammipuisniidu taastamine. Kanuumatk Koiva jõel Eesti ja Lätimaa piiril, sauna- ja lõkkeõhtu jõe äärses palkmajas.

Kõre talgud Manilaiul
12.–14. september 2008
Kõre ehk kaitsealuse juttselg-kärnkonna sigimislompide puhastamine ja süvendamine. Talgulisi võõrustab ning kõhutäie ja saunaleili eest kannab hoolt Riida talu. Teeme tutvust selle unikaalse saare ja siinse loodusega.

Kadaka talgud Hiiumaal Mudastes
19. – 21. september 2008
Kadaka talgud rannaniidu taastamiseks varasügisesel Hiiumaal. Vaatleme lindude sügisrännet ja naudime sookurgede kontserti.

Talgute kohta saab lähemalt lugeda ja end osalemiseks üles anda veebilehel: www.talgud.ee

Lisainfo:

Tarmo Tüür
ELFi talgukorraldaja
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

(Eestimaa Looduse Fondi pressiteade 2. septembrist 2008)

märksõnu-hyydlauseid maausust

mõned märksõnad maausu kohta käiva yldharidusliku loengu tarbeks:

* maausk on mõnus
* meie pyha maa on siin
* igal teol on tagajärg
* igayks vastutab ega saa kunagi andeks
* maausk ei arva ega saa arvata, et ta on ainuõige

neid võib igayks, kes maausku sydamelähedaseks peab, ka t-särkidele trykkida või blogisse bänneriteks kujundada või muul kombel levitada. ega ma ei keela. kommentaarides võite lisa pakkuda.

õpi taimedega värvima Võnnu kihelkonna Kurista kylas

Tartumaal Võnnu vallas toimub ökoeluviisi ja ise tegemist väärtustav käsitöölaager „Tahan teha!"

Kurista külas Jaago talus võtab 20 noort naist 21.-24. augustil ette käsitöölaagri, mille kestel antakse osalejaile algteadmisi mitmetest looduslikel materjalidel põhinevatest käsitööliikidest. Õppepäevade kavas on taimedega värvimine, keraamika maapõletus, paberivalamine ja visandiraamatuks köitmine, vitspunumine ning viltimine. Lisaks sellele metsaretked materjalide kogumiseks, ehe maasaun, lihtne eluviis telklaagri või ateljeeaidas ööbimise näol ning kaunis Lõuna-Eesti loodus.

Laagri korraldajad, tekstiilikunstnik Airi Gailit ja hobikeraamik Inga Talvis, said mõtte õppepäevade korraldamiseks kohalike huvist. „Uskumatult palju on tekkinud käsitööhuviga naisi, keda paelub mitte üksnes traditsiooniline kudumine-õmblemine-heegeldus, vaid ka unustatumad või ebaharilikumad käsitööalad, millega igaüks enam kodus ei tegelekski", märgib Airi Gailit. Samas on maal võimalused erinevateks harrastusteks tunduvalt kesisemad kui linnas. Nii otsisidki kaks naist rahastajad ning tegid mõtte teoks.

Esmakordselt toimuv laager pöörab põhitähelepanu looduslikele materjalidele ja säästlikule eluviisile. Vitspunumine, viltimine, keraamika maa sees põletamine, vanast paberist uue valamine- need kõik on pikkade traditsioonidega käsitööalad, mis ei kurna keskkonda. Ka õppepäeva toimumiskoht- Lõuna-Eesti põlistalu- ja laagri eluviisid on keskkonnahoidlikud ja lihtsad. Õppepäevalised ööbivad vanas aidas või telkides, pesevad saunas ja keedavad süüa puupliidil.

Et vajadus säärase ettevõtmise järele on olemas, näitab kiirelt täitunud osavõtjate nimekiri ja toetajate abivalmidus. Käsitöölaagri toimumist rahastavad Eesti Kultuurkapital, Räpina paberivabrik ning Trükikoda Greif.

Info telefonil 5297919 ja Inga.Talvis@gmail.com

paganad tahtnud seda oma ebajumalate kojaks teha

Ristiusu meie maale toomise ajal võtnud üks ristiusku meister nimega Laurits ette kirikut ehitada. Võimus olnud sel ajal veel paganate käes, seepärast olnud töö väga raske.

Viimaks ometi saanud kirik valmis. Aga paganad tahtnud seda oma ebajumalate kojaks teha, mida Laurits koguni ei tahtnud. Nende tüli kestnud juba tükk aega. Paganad lubanud selle siis ristiusu kirikuks, kui Laurits laseks enese ära põletada. Nad lootnud kindlasti, et Laurits seda ei tee. Aga Laurits lasknud enese hea meelega ära põletada, kui aga kirik ristiusu kirikuks jääks.

Lauritsa põletamine sündinud umbes pool versta kirikust eemal Kuusalu küla väljal, suure laia kivi peal. Kivi on veel praegu alles. Sinna sisse raiutud tulerest ja käärid, millega Lauritsa pea otsast ära lõigatud, tunnistavad seda kohta. Lauritsa tuhk viidud Rooma linna ja maetud sinna maha. /---/

KJ II 12/3 (9).
Käsikirjas: E 3148/54
Kuusalu, Kolga v., Mähuste k. - H. Rebane (u. 1893) Tsiteeritud väljaandest: Matthias Johann Eisen Esivanemate varandus II: Kodused jutud
Tartu 2002
(pala nr 70, "Kuusalu kirik")

mullusui rääkisin siinsamas blogis päevasyndmuste ajel sellesama loo yhe veidi teistsuguse variandi, mis minu repertuaaris umbes sellisena praeguseni teoreetiliselt olemas on. võib-olla põhineb see ylaltoodu suulisel ymberjutustusel, aga pole välistatud kontaminatsioonid muude variantidega. huvitav. võrrelge ise. minu mullusuine variant on siin:

Kuusalu kirik olla vanasti old kohaliku legendi järgi paganausu kirik, kuni tuli yks papp Laurits, kes risti kirikutorni otsa taht panna. aga kohalikule rahvale see asi mitte yks teps ei meeldind ja siis nad võtsivad Lauritsa kinni ja viisivad sinna natuke kaugemale, kus praegu viadukt on. seal on viadukti kõrval yks kivi. selle peale panivad palju kuiva hagu ja raudresti. ja põletasivad Lauritsa resti peal ära. ja kääridega torkasivad silmad peast välja veel enne. rest ja käärid läksid seal lõkkes nii tuliseks, et siiamaani on nende kuju kivi sees näha.

Ilves märgib vana Võrumaa maastikule ära

Homme avatakse pidulikult Vana Võromaa sildid

(Võro Seltsi VKKF pressiteade)

Homme, 13. juunil kell 15.00, avab Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidulikult Vana Võromaa sildid. Siltide avamisüritus peetakse Tartu-Võru maantee ääres, Valgjärve vallas Abissaare külas asuva Vana Võromaa sildi juures.

Siltidega "Vana Võromaa" on tähistatud Võrumaa oma ajaloolistes piirides. Ajaloolise Võrumaa alla kuulub kaheksa kihelkonda: Hargla, Karula, Urvaste, Kanepi, Põlva, Räpina, Vastseliina ja Rõuge. Tegemist on võru kultuuripiirkonnaga, kus elavad võrukesed ja räägitakse võru keelt. Kokku pandi ajaloolise Võrumaa suurematele teedele üles kakskümmend viis silti.

Tänapäeva Lõuna-Eestis eksisteerivad kõrvuti kahed piirid – ajaloolised kultuuripiirid ja kaasaegsed administratiivpiirid. Need piirid ei lange omavahel kokku. Nii elavad mulgid Valga, Viljandi ja Pärnu maakonnas, setud Võru ja Põlva maakonnas ning võrukesed Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakonnas. Vanad kultuuripiirkonnad on tänase päevani lõunaeestlaste identiteedi aluseks.

Varem on Eestis siltidega tähistatud ajaloolise Mulgimaa ja Setumaa piirid. Ajalooliste kultuuripiirkondade tähistamine tugevdab lõunaeestlaste identiteeti ning aitab selle kaudu olulisel määral kaasa põlisasustuse säilimisele selles regioonis. Lisaväärtusena annab vanade kultuuripiiride tähistamine vajalikku infot Lõuna-Eestit külastavatele turistidele (siitmaalt alates jõutakse mulgi/setu/võru keelealale) ning suurendab seega regiooni atraktiivsust turismipiirkonnana.

Vana Võromaa siltide ülesseadmise projektis olid osalised seitseteist valda neljast maakonnast: Taheva, Karula, Tõlliste, Kõlleste, Otepää, Antsla, Urvaste, Kanepi, Valgjärve, Põlva, Mooste, Meeksi, Räpina, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Misso.

Ettevõtmist korraldas MTÜ Võro Selts VKKF, toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Põlva ja Võru maavalitsused, Kagu Teedevalitsus, Kanepi, Räpina, Mooste, Taheva, Antsla, Urvaste, Misso ja Vastseliina vallad.

ELF otsib talgustaari

(pressiteade)

Juba 2000. aastast otsib Eestimaa Looduse Fond (ELF) igal suvel talgustaare, nii ka sel aastal. Eelvoorud toimuvad ligi kahekümnes looduskaunis paigas üle Eesti juulist septembrini. Toimumise ajad ja kohad leiab ELFi uuest talguveebist www.talgud.ee.
Talgustaari selgitamise eripära on see, et selle peab iga soovija ise enda seest leidma. Meie poolt on rehad, saun, päike, vahva seltskond jms.

***

Alanud on registreerimine Eestimaa Looduse Fondi loodustalgutele. ELFi talgud on suunatud looduskaitseliste tööde tegemiseks, vabatahtlikkuse ning loodus- ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi levitamiseks. Üritused toimuvad Eesti erinevatel kaitsealadel 3-6 päevaste talgulaagritena. Peale tööd veedetakse ühiselt aega, tutvutakse kohaliku looduse ja kultuuripärandiga, käiakse matkarajal või vaatetornis, saunas ja ujumas. Teisisõnu, talgule tulija saab anda enda panuse looduskaitsesse ning nautida Eestimaa loodust ning suvemõnusid. Talgutele on oodatud nii noored kui vanad (alaealised vaid koos vanemaga), registreerumine ja info www.talgud.ee

Käesoleval aastal korraldab ELF talguhooaja eel talguhuvilistele ka koolituse „Looduskaitse talgumättalt vaadatuna”. ELFi talgukorraldaja Tarmo Tüüri sõnul huvitab talgulisi järjest enam ka looduskaitse sisuline külg. Miks me võtame maha puid, raiume kadastikku sihte, riisume kokku heina või kaevame rannaniidule lompe? Just sedasorti küsimustele otsitaksegi koolitusel Kaja Lotmani ja Uudo Timmi abiga vastuseid.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Koolitust rahastatakse Leonardo da Vinci programmi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektidest.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
ELFi talgukorraldaja
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

indiaanlased ostavad kasiinorahaga maad tagasi

Dakota indiaanlased kasutavad kasiinotulusid, et hõimumaid tagasi osta, kirjutab Minneapolise ja St. Pauli Star-Tribune.

Täpsemalt on Minnesotas Shakopee linna lähedal elav föderaalselt tunnustatud Shakopee Mdewakantoni siuu hõim hakanud kokku ostma ymbritsevas Scotti kihelkonnas maad sel määral, et Shakopee linnaisad muretsema ajada. lisaks 1880. aastal saadud 250aakrisele reservaadile on aastast 1990 kokku ostetud ligi 2000 aakrit maad, nii et kokku kuulub hõimule praegu yle 2800 aakri. hakkama on pandud 100 miljonit dollarit. see pole veel midagi, ytlevad indiaanlsed, võrreldes sellega, mis meile 1825. aasta lepinguga jäi.

Mida linnaisad – vist linnapea John Schmitt nende hulgas – kardavad, on see, et ostetud maa paneb piiri linna arengule ja laienemisele. Ja äkki on indiaanlased alustanud malemängu kruntide peale?

"See maa võeti pyssiga osutades," ytles seevastu hõimu maadevalitseja Stan Ellison, "Ja meie ostame ta tagasi Ameerikan dollaritega."

See pole kurioosum ega yksi näide, algupärane artikkel näitab, et tegu on trendiga, mis kahvanägusid idarannikust läänerannikuni välja kohutab.

"We will overrun," oli 1968. aastal tuule tiibadesse saanud punase jõu liikumise yks hyydlauseid, kirjutas väljapaistev siuu aktivist ja kirjamees Vine Deloria liikumise teise hyydlause järgi nime saanud manifestraamatus "Custer Died for Your Sins".

Loe ka Vikipeedia artiklit hõimust ja kasiinost.

I became quite defensive about being a Sioux

The more we try to be ourselves the more we are forced to defend what we have never been. The American public feels most comfortable with the mythical Indians of stereotype-land who were always THERE. These Indians are fierce, they wear feathers and grunt. Most of us don’t fit this idealized figure since we grunt only when overeating, which is seldom.

To be an Indian in modern American society is in a very real sense to be unreal and ahistorical.

/---/

During my three years as Executive Director of the National Congress of American Indians it was a rare day when some white didn’t visit my office and proudly proclaim that he or she was of Indian descent.

Cherokee was the most popular tribe of their choice and many people placed the Cherokees anywhere from Maine to Washington State. Mohawk, Sioux, and Chippewa were next in popularity. Occasionally I would be told about some mythical tribe from lower Pennsylvania, Virginia, or Massachusetts which had spawned the white standing before me.

At times I became quite defensive about being a Sioux when these people had a pedigree that was so much more respectable than mine. But eventually I came to understand their need to identify as partially Indian and did not resent them. I would confirm their wildest stories about their Indian ancestry and would add a few tales of my own hoping that they would be able to accept themselves someday and leave us alone.

Whites claiming Indian blood generally tend to reinforce mythical beliefs about Indians. All but one person I met who claimed Indian blood claimed it on their grandmother's side. I once did a projection backward and discovered that evidently most tribes were entirely female for the first three hundred years of white occupation. No one, indeed, wanted to claim a male Indian as a forebear.

Vine Deloria, Jr.
Custer Died for Your Sins: An Indian Manifesto.
New York, Macmillan 1969,
pp 2–3

mind tabati teolt ehk Teeme Ära 2008, kolmas jagu

Valgamaalase fotograaf Heino Käos tabas. pilt siin.
ja kogu galerii siin.

kuidas moondada prygilat ehk Teeme Ära 2008, teine osa

igal pool arutatakse nyyd, kas on mõtet koristada või mitte, kui juurde lagastatakse. vahepeal olla ELFil olnud koguni poliitika mitte koristada või koristustalguid teha, sest siis on kole vaadata ja rohkem ei lagastata. või siukest teooriat ja kuulujuttu olen kuuld. äkki oli ainult teooria, mitte praktika. sestap oli mul algul kah veidi imelik kuulda, et ELFiga seotud ringkonnad selle Teeme Ära algatasid. aga kui sõbrad midagi sellist ette võtavad, siis on ikka hea kaasa lyya ja aidata.

ise likvideerisime ära suurema jao yhte koledat isetekkelist prygilat yhes teeäärses ja metsaveerses nõos. aitäh Kaitseliidu Valga maleva usinatele ja tõhusatele malevlastele, kes tublisti aitasid.

kõike ei jaksanud, oleks tulnud kohe tee äärest veel kuupmeeter või nii klaasikildudega segamini pinnast ära viia. selle viimase jupi juures andsin alla – kaheksa tundi musta aega ja kuus tundi puhast aega rygatud, ei jaksand enam see päev – ja võtsime korjasime kirevad pakendid ära, mis kaugele paistsid, kuni tee pealt polnud midagi näha. võtsin läbikaevatud osa peale veel vanu lehti vedada, et ka lähedalt esimesel pilgul ei oleks näha ei prygila ega koristamise jälgi. et autoga möödasõitja, kes maastikku hästi ei tunne, ei näeks, et siin oli ebaseaduslik prygila.

Pille kyll arvas, et kui päike peale paistab, siis klaasikillud sätendavad, aga ma arvasin ja lootsin seepeale, et puud varjavad päikesepaiste ehk ära. ehk need mullused lehed kah. yks mätta sisse kasvanud ja arvatavasti sadu meetreid pikk traadikubu jäi kah, sest seda tulnuks juppideks lõigata, aga relakat meil põld.

ära veeti muu hulgas yhe terve katuse jagu eterniiti (ja kui kellelgi on Puka või Rebaste kandis värske rohelise Rannilaga ylelöödud plekk-katus, mis enne oli eterniitne, siis see oli ilmselt tema maja katus), yks surnud lambatall, keda ma haarates kraeks pidasin (oli teine hallitand ja kõdunend riiete seas), ja mingi lambarohu systlaid.

töölaule laulda oli hoopis teine tunne kui muidu. ja päevaveeretamist kah.

enne jaanipäeva ei tohi kivi peale istuda

yks ytleb:
teine variant on see, et maa peal tohib istuda alles siis, kui pikne on korra löönd
iga-aastane hieros gamos, teadagi

teine järeldab:
äikest ka pole löönud veel, nii et igat pidi ohtlik värk

esimene täiendab:
aga jah, see on ainuke kohalik variant Maaema ja Taevaisa korduvast mytoloogilisest abielust, mida nimetada tean. vägev

teine vastab:
minu jaoks on see rohkem meditsiiniline vanasõna

esimene ajab ikka oma joru:
nonäed, siin avaldubki rahvausu holism ja synkreetilisus ;)

teine nõustub:
seda küll, jah

esimene seletab:
ei tohi, sest maa on myrgine, eks

teine seletab vastu:
sest külm on, ja naisterahvastel on põiepõletik kerge tulema

esimene laiendab:
yhtlasi lähevad mingid seoseniidid
- ussideni, kes lähevad maa sisse magama ja on kevadel välja tulles unised, myrgised ja tigedad)
- Pühä Maarjani, sest ussimaarjapäeval 8. sygiskuu päeval lähevad ussid maa alla, ilmselt Mamma Maarja jumaliku käsu peale; käskudest yleastujaid ja rikkujaid usse seevastu ei lasta, need jäävad kylma kätte ja ilmselt surevad maha

esimene autodiagnoosib:
. o O ( njah. korra Tartus käia ja eepilisi regilaule laulda ja kohe on niiiii mytoloogiline tuju, et tapab )

pildil Maaema ja Taevaisa yhendus
Agostino Carracci (1557–1602) kujutuses

tsemenditehas hiide

maa peaaegu kõige pyhamasse kohta ehitatakse tsemenditehas. seekord kyll Marimaal, õigemini praeguste piiride järgi Kirovi oblastis, nimelt Tšumbõlati mäele, kus iga kolme aasta takka peetakse maha kõikide mariusuliste (ehk mari paganate) kõige tähtsam usutalitus. või noh, kõige tähtsam selle poolest, et ongi kõigi mariusuliste pyha, mitte perekonna ega kyla ega maakonna oma.

Tšumbõlati mäele olla maetud samanimeline väejuht, kes on minu teada viimati inimesena maa peal kõndinud tegelane, kes mari jumalate kõige kõrgemasse seltskonda on vastu võetud. tsaariajal olla keisri sõjavägi mingi osa mäge suure pauguga õhku lasta yritanud. peale selle peaks mäe ymbrus olema etniliselt marilastest puhastatud, millest järeldub, et koht on tehniliselt palverännupaik.

mari.ee uudis, kust leiab selle lõigu:

Вопрос о Святости места захоронения Акпатыра и Чумбылата ни у кого из присутствовавших не вызывал никакого сомнения. Но тут приверженцев Религии Предков ждали неприятные известия с места захоронения Чумбылата. На Святом месте, которому поклоняются многие поколения марийцев, хотят построить завод по производству цемента! Уже летом этого года цементный завод должен заработать в ограниченном объёме. Карты высказали свою озабоченность в этом вопросе, ведь именно здесь, в молельной роще на Чумбылате 4 июля 2008 года должны состоятся моления.

Cosgrove surnud

lugege Cosgrove'i, vajadusel tellige Amazonist. oli tegija. Talina ylikooli pressiteade.

Suri Tallinna Ülikooli audoktor Denis E. Cosgrove

Reedel, 21. märtsil suri California Los Angelese Ülikooli geograafiaprofessor Denis E. Cosgrove, kes eriti viimastel aastatel on aktiivselt nõustanud Tallinna Ülikooli teadlasi ja õppejõude ning pälvinud oma tegevuse eest Tallinna Ülikooli audoktori tiitli.

Denis E. Cosgrove oli meie kaasaja üks mõjukamaid geograafe, uue kultuurgeograafia teadussuuna rajaja, ajakirja Ecumene (praegune Cultural Geographies) käivitaja ning paljude oluliste raamatute autor. Tema esimene suurteos „Social Formation and Symbolic Landscape“ (1984) tutvustas maailmale uusi suundi ja võimalusi maastiku uurimises. „Maastikku tuleks tõlgendada historiograafiliselt ja maastiku mõistet tuleks arutada ka sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist,“ kirjutas Cosgrove selles raamatus. Hiljem, raamatus „Cultural Landscapes“ (1997) vaates ta maastikke juba viiest aspektist lähtuvalt: maastik kui tähendus, kui idee, kui esteetiline väljendus, kui ideoloogia ning kui rahvusliku mälu salvestaja ja meedium. Aastaid hiljem nentis ta artiklis „Landscape: Ecology and Semiosis“ (2003), et maastiku-uuringutes on kaks selgelt eristuvat suunda: ökoloogiline ja semiootiline.

Denis E. Cosgrove promoveeriti Tallinna Ülikooli audoktoriks 22. veebruaril 2008.