Kuvatud on postitused sildiga lind. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lind. Kuva kõik postitused

30.4.09

liisusalm uuele ajale

"yks väike valge tuvi
lendas yle Mehhiko
Mehhiko oli lukku pandud,
luku võti pooleks murtud,
mitu seppa seda
peavad parandama,
seda ytled sina,
vana tatinina"

Reuters: "Mexico orders economic shutdown; flu pandemic imminent"
ja Prantsuse tervishoiuminister tahab, et EList ei lendaks Mehhikosse enam ykski lennuk

19.1.09

marslaste luule ja eksirännakud selleni

Craig Raine kirjutas:
mechanical birds with many wings
perch on the hand
cause the eyes to melt
or the body to shriek without pain
leidsin Wikipedia Marsi luulet käsitlevast artiklist, kuhu jõudsin Martin Amise artiklist, kuhu jõudsin tema raamatu "Koba the Dread: Laughter and the Twenty Million" kohta midagi lähemat otsides. toda raamatut otsisin Donald Rayfieldi suurepärase raamatu "Stalin and His Hangmen" esimese peatyki epigraafi pärast, mis Amise raamatust pärineb. epigraaf oli selline:
Instead of saying something like 'X was raised by crocodiles in a septic tank in Kuala Lumpur', they tell you about a mother, a father ...
edasi pole kuhugi jõudnud. aga kirjandusteaduslik ekspeditsioon Marsile tundub huvitav väljavaade. või Mechanusele, mis pakuks toredat võrdlusmaterjali.

P.S. siiski. Craigi luuletus "A Martian Sends a Postcard Home" asub siin. visuaalsus on tundemärk, mis mulle marslaste luule juures eriti meeldib.

2.9.08

Haanja, Manilaid, Hiiumaa – mine ELFi talgutele

Eestimaa Looduse Fond alustab sügistalgutega

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab selle nädalaga talgute sügishooaega.
„Talgud on suurepärane võimalus saada linnast välja ka sügisel. Aitab suurepäraselt suvejärgselt tekkinud värske õhu puuduse vastu!“ ütles ELFi talgukorraldaja Tarmo Tüür. Talgule tulija saab veeta nädalavahetuse mõnes kaunis Eestimaa paigas, nautida sügislooduse värve ja teha jõukohasel määral füüsilist tööd. Andes seeläbi oma panuse Eestimaa looduse heaks. Õhtupoolikud mööduvad loodusrajal, vaatamisväärsustega tutvudes ja kanuu- või linnuvaatlusretkel käies. Õige talgupäev lõppeb tulise sauna ja kosutava kõhutäiega.

Sügisestel talgutel ootavad looduses tegemist peamiselt pärandkoosluste taastamisega seotud tööd. See on hea aeg vastu hakata pealetükkivale võsale. Aga on ka näiteks kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elu- ja sigimispaikade hooldamiseks vajalikke töid.

Septembrikuus toimuvad kokku neljad talgud:

Talgud Haanja looduspargis
5. – 7. september 2008
Võsastuva pärandkoosluse taastamine. Ronime Suure Munamäe otsa ja käime retkel Piusa jõe ürgorus, kaeme Eesti kõrgeimaid liivakivi paljandeid.

Talgud Vaitka puisniidul
12. – 14. september 2008
Eesti ühe kaunima lammipuisniidu taastamine. Kanuumatk Koiva jõel Eesti ja Lätimaa piiril, sauna- ja lõkkeõhtu jõe äärses palkmajas.

Kõre talgud Manilaiul
12.–14. september 2008
Kõre ehk kaitsealuse juttselg-kärnkonna sigimislompide puhastamine ja süvendamine. Talgulisi võõrustab ning kõhutäie ja saunaleili eest kannab hoolt Riida talu. Teeme tutvust selle unikaalse saare ja siinse loodusega.

Kadaka talgud Hiiumaal Mudastes
19. – 21. september 2008
Kadaka talgud rannaniidu taastamiseks varasügisesel Hiiumaal. Vaatleme lindude sügisrännet ja naudime sookurgede kontserti.

Talgute kohta saab lähemalt lugeda ja end osalemiseks üles anda veebilehel: www.talgud.ee

Lisainfo:

Tarmo Tüür
ELFi talgukorraldaja
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

(Eestimaa Looduse Fondi pressiteade 2. septembrist 2008)

20.7.08

mida võtab riik ette kormoranide vastu


Keskkonnaminister kinnitas kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava
(pressiteade)

Täna, 17. juulil allkirjastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille eesmärk on vältida ja vähendada kormoranide poolt tekitatavat kahju kalandusele, seadmata samas ohtu kormorani asurkonna säilimist meie looduses.

Kormoran on kalatoiduline lind, kes seab ohtu kalaliikide populatsioonide säilimise ja võib tõsiselt mõjutada selle kaudu kalasaake. Lisaks hävib tihedates kormoranikolooniates taimestik ning seal pole asu teistel lindudel.

Kormoranid alustasid Eestis pesitsemist 1980. aastatel ning nende kolooniad on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal meie rannikumeres. Sarnast nähtust võib täheldada ka ülejäänud Euroopa rannikuäärsetes piirkondades. 2004. aastal oli loenduse andmetel pesitsuspaaride koguarv Eestis 9417, 2005. aastal umbes 10 000 ja 2006.
aastal juba 11 665. Viimase uuringu andmetel on Eestis kormorane 12 600 paari, seega võib tema arvukuseks koos poegadega lugeda ligikaudu 50 000 isendit.

Juhul, kui teadusinventuurid näitavad mõne looma- või linnuliigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale, tuleb looduskaitseseaduse kohaselt koostada vastava liigi ohjamiseks tegevuskava. Seetõttu valmis ka kõnealune tegevuskava.

„Paljudes Euroopa riikides on kalavarude kaitseks püütud kormorane seaduslikult tõrjuda,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
„Sarnaselt teiste riikidega oleme välja töötanud tegevuskava ka Eestis, millega tahame eelkõige vähendada ja ennetada kormoranikahjustusi siinsetes kalakasvatustes ja kalapüünistes,“ märkis Tamkivi, lisades, et kava laiem eesmärk on loodusliku kalavaru ja kalasaakide parandamine aladel, kus kormoranid on kalavarusid kahjustanud või ei lase varudel taastuda. „Usun, et selle kava rakendamine aitab ka vähendada kormoranipesade ebaseaduslikku rüüstamist,“ selgitas keskkonnaminister tegevuskava tagamaid.

Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava annab ülevaate kormorani bioloogiast, asurkonna kujunemisest, toitumistavadest ning kormorani puudutavatest teadusuuringutest. Kava kirjeldab kormorani mõju keskkonnale, eelkõige kalapopulatsioonidele ja kalamajandusele. Lisaks on seal analüüsitud kormorani ja inimese vahelisi konflikte ja nende lahendusi. Kavas on toodud välja ka erinevad alternatiivsed lahendused kormoranide mõju vähendamiseks kalavarudele ning kirjeldatud lahendusi erinevates Euroopa riikides. Lahti on seletatud arvukuse üldise taseme alandamise, osalise tõrje, peletamise ja ka ohjamisest loobumise võimalused. Kava peakoostajaks on Redik Eschbaum Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist.

Selleks, et tegevuskava rakenduks süsteemselt ja õiguspäraselt, luuakse töörühm, mille ülesandeks on välja töötada kavas toodud tegevuste raames piirkonna eripära arvestavad kormoranide ohjamisvõtted ja nende rakendamise tingimused juhul, kui teised alternatiivid puuduvad.
Töörühma hakkab koordineerima Riiklik Looduskaitsekeskus ning sinna kaasatakse eksperte nii kala- kui linnuteadlaste hulgast. Kaitse ja ohjamise tegevuskava on koostatud nii, et oleks võimalik vähendada kormoranide ja kalurite vahelisi konflikte ja võtta kasutusele spetsialistide poolt väljatöötatud mõjusad ja seadustega kooskõlas olevad abinõud kormoranide mõju vähendamiseks Eesti kalandusele.

Tegevuskava kohaselt käivitab töörühm ka seireprogrammi, mille abil jälgitakse kormoranipopulatsiooni seisundit ja hinnatakse iga rakendatud tegevuse kohapealset mõju.

Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1076731.

18.7.08

ilus Chávezi pilt

leidsin Dickipediast ilusa Hugo Chávezi pildi ega suuda seda jagamata jätta. niiiiiiii kaunis.

4.7.08

päeva linnud

Irve blogi põhjal kuulutan tänase päeva lindudeks limavästriku ja hapukure. rebimine oli tihe, palju õnne!

19.2.08

pingviin ja jäätis: vastuseid


kysimus jäi vaevama. niisiis, kysisin inimestelt:

kas pingviinijäätist tehakse pingviinirasvast või pingviinipiimast või pingviinimunadest või kõigist neist? kas liik on oluline?

vastused olid sellised:

võetakse pingviin, seotakse pulga külge ja pistetakse sügavkülma
muidugi on liik oluline
keiserpingviinid on hõrgumad

ma arvan et pingviinipiimast
kuigi ma kahtlen selle oelmasolus

kuna jäätis on piimaga tehtud - või koorega või millegi sarnasega, siis minu pakkumine on, et pingviinipiimast
aga probleem on selles, et pingviinidel ei olegi piima
nad toidavad oma poegi oksega

kindlasti keiserpingviin peaks olema

eino liik on kindlasti oluline, sest kust sa muidu nii palju eri liiki jäätiseid saad

kui täpsustatud ei ole, siis liik ei loe
ja kui täpsustatud ei ole, siis ei loe ka see, millisest pingviini osast ta valmistatud on
või kui suur osa seal on pingviini
ööbikukeelevorst: 1 ööbikukeel ja 1 hobune

piimast ilmselt ikka
kesse siis munadest jäätist teeb
nagu eskimojäätis, eks ole
või kitsejuust

Hmm... ma arvan, et pingviinijäätis on pingviini värvi ehk ilmtingimata must-valge
olenevalt pingviiniliigist võib see olla kas suur või väike ning teatud liigi puhul võib esineda ka kollaseid kaunistusi

võib-olla on sellega nii, nagu viineritega - et ega kedagi ei huvita millest need tehtud on, peaasi et hästi maitseb

mina olen arvanud, et pingviinikõrvadest
nagu tuntud delikatess haldjakõrvadest

ma arvan, et pingviini sulgedest

no ma võin öelda, et piim oleks kõige lähem variant
aga sel juhul tuleksid rohelised ja lintšiksid su ää

pildil keiserpingviinid

pingviin ja jäätis


ainult yks kysimus:

kas pingviinijäätist tehakse pingviinirasvast või pingviinipiimast või pingviinimunadest või kõigist neist?

29.10.07

vau ja auli ristand

päeva lind: vaul, kes on vau ja auli ristand. veelind, suure laia uhke sabaga, mis plärts vett laiali pritsib.

25.10.07

esimene pääsuke ja valge vares


päeva vanasõna:


parem esimene pääsuke peos kui valge vares katusel.

(Punane Pilvelõhkuja)