kuidas USA sõdurid tsiviliste tapsid

vaatasin läbi WikiLeaks.org-i levitatava video sellest, kuidas USA väed 2007. aasta 12. heinakuu päeval Uus-Bagdadi linnajaos Bagdadi idaosas hulga rahvast maha tapsid. lugesin Times Online'i lugu kõrvale (sisaldab olulist taustainfot, mida videos endas ei pruugi ilmne olla). settis kokku umbes selline pilt:

amid patrullivad Bagdadi tänavatel Bradley soomukitega (see on palju hapram loom kui tank). satuvad kohalike sisside varitsusse, kus nende pihta tulistatakse automaatidest (ilmselt AK-47) ja tankitõrjegranaadiheitjast (ilmselt RPG-7).

amid kutsuvad helikopteri appi, kes varitsejad maha võtaks. helikopter tuleb.

helikopteri pealt näevad võitlejad tsiviilriietes inimesi, kellel miski asi rihmaga yle õla. arvavad, et AK-47 automaadid. tegelikult on fotokott koos fotoaparaadiga, tegu on Reutersi fotograafiga.

laiguliste hulgas levib info, et on nähtud 5–6 sissi AK-47 automaatidega. helikopter saab loa avada tuli. helikopteri 30 mm automaatkahuri mees ei saa korralikku laskesektorit, sest arvatavad sihtmärgid on maja taga varjus.

fotograaf võtab põlvele ja sihib objektiiviga maja nurga tagant välja. võitleja helikopteris arvab, et fotoaparaat on tegelikult RPG-7 granaadiheitja, nii pikk ja lai objektiiv on. (granaadiheitjat oleks helikopteri peal ka põhjust karta.)

ja siis läheb verepulmaks. Reutersi fotograaf ja tema autojuht ning mitu muud inimeste niidetakse helikopteri pealt 30 mm automaatkahuriga maha.

veidi hiljem tuleb mikrobuss, sealt tuleb välja kaks meest, kes kahevahel võtavad yhe veel elusa keha tänavalt, et see mikrobussi varjule viia. helikopter avab tule mikrobussi pihta.

hirmul on suured silmad.

ja põhimõtteliselt võiks täiesti uskuda, et võitleja, kes päästikule vajutas, käitus truilt oma käskude järgi. kontakt oli olnud (varitsus, mida video enda peal ei näe), helikopteri ylesanne oli ilmselt sissid hävitada. sissid ilmselt vormi ega eraldusmärke ei kandnud, vaid olid tsiviilisikutest eristamatud. veendumus, et ta tulistab vastase võitlejate pihta, kostab helikopteris olnud meeste jutust kyll selgelt välja.

jama igatahes.

siiski jääb mulle arusaamatuks, miks oli tingimata vaja see mikrobuss sodiks lasta. sellele ei suuda ma põhjendust leida. aga ma pole ka vastavaid käske näinud-kuulnud.

oleks on paha poiss. aga: kui fotograaf oleks kandnud sinist kuulivesti kirjaga PRESS, siis oleks seda _võib-olla_ näha olnud. aga fotograaf oli koos autojuhiga läinud majast välja tegema lugu tõstesportlastest. kuuldes lugu sõjaväe tehtud haarangust, läksid seda vaatama. kui mikrobussil oleks olnud kiri agentuuri nimega, oleks seda vahest ka näha olnud.

Reutersi peatoimetaja David Schlesinger ytles kah, et see video näitlikustab fotoreporteri töö ohtusid sõjas.

Edward Lucas ELi presidendiks!

oli tore lugeda, kuidas Läti peaminister Valdis Dombrovskis tsiteeris oma kõnes, millega riigieelarvet parlamendile esitas, meie kõigi sõpra Edward Lucast.

ma usun, et kui Edward Lucas kandideeriks ELi presidendiks, võiks ta saada nii Eesti kui ka Läti hääle.

eesti piraadi vastu on vaja vähemalt kaks tuumaallveelaeva

selline kena mõtteavaldus pidada leiduma siin:

"Ну, теперь, наконец, всё понятно - эстонцы. Мне даже стыдно, что сам не догадался. С одной стороны, эстонец - природый пират, каждый второй рождается с одним глазом и с попугаем на плече. Там у них любой школьник может превратить скучный сухогруз в Летучего Голландца и перегнать невидимкой пару тысяч миль, посмеиваясь над спутниками и локаторами. С другой стороны - народ основательный, резких движений не любит - потому и выкупа не просили почти месяц. В пиратском деле главное - не торопиться. А у наших интуиция не подвела - правильно армаду послали: матёрого эстонца без двух атомных подводных лодок не возьмёшь."

nii korralikku irooniat Vene võimude ja Vene propaganda aadressil saab vist tõesti ainult vene keeles. 

päeva pealkiri

"Surmanuhtluse teostamise juhtriik Hiina asub vähendama hukatavate arvu"

mina ei pand, ausõna. aga lõbus on sellegipoolest. kantseliidi klassika.

keelepolitsei ja mõttepolitsei sõpruskohtumine

mina loen: "Põhja prefektuuri konstaablid võtavad mõõtu keeleoskuses"

tegelt on kirjas: "Põhja prefektuuri konstaablid võtavad mõõtu kutseoskustes"

ajalehtede online-sisu tasuliseks (aga odavaks). kuidas?

sisu eest tasu nõudmisele lähenevad Financial Times ja WSJ veidi erineval kombel, aga mõte on neil enam-vähem sama:

- yks laseb registreerimata lugeda 3 lugu, rohkema lugemiseks peab registreerima. kui see "rohkem" yletab 10 artikli piiri, siis võta ja maksa.

- teine annab suuremat rahvahulka huvitava sisu tasuta ära, spetsiifilisema eest tahavad raha.

yks on kvantiteedi pealt, teine jagab sisu mitmesse eri kategooriasse (nagu EPLi ja ka Ekspressi piirang, et kogu sisu võrku yles ei panda; selle vahega, et kogu sisu on veebis kättesaadav).

- yks variant veel on arhiiv tasuliseks teha, ysna levinud.

huvitav, mis malle veel oleks võimalik välja mõelda?

Äripäeval on siiani osa paberlehes ilmuvat sisu tasuline. ma ei tea, kas kehtib veel SMS-päevapileti systeem (maksis kas 10 kr või 15 kr), mis tegelikult on mikromaksemehhanism. kas keegi on sealt kunagi päevapileti ostnud või on see funktsioon ja see sisu nii hästi ära peidetud, et lihtsalt tähele ei panda?
juhtkiri paistab olevat viimasel ajal tasulise materjali hulgast tasuta materjali hulka kolinud.

igatahes on kõige hullem variant see, et eestikeelne meedia tõmbab lähema kahe aasta jooksul ennast veel koomale, nii et n-ö pabermeediaettevõtted toodavadki sisu edaspidi vähem.

Memokraadi juures räägitakse jälle mikromaksetest, mida online-meediakanal oma sisu eest nõuda võiks.

seagripivalve

Egiptus: ainult surnud siga on hea siga!
Itaalia vasakäärmuslased: paavst on siga!
Iraan: grippi jäävad ainult uskmatud sead!
Iisrael: seagripp pole koššer, võtke Mehhiko gripp!
Venemaa: Ameerika sigu me maale ei lase!

liisusalm uuele ajale

"yks väike valge tuvi
lendas yle Mehhiko
Mehhiko oli lukku pandud,
luku võti pooleks murtud,
mitu seppa seda
peavad parandama,
seda ytled sina,
vana tatinina"

Reuters: "Mexico orders economic shutdown; flu pandemic imminent"
ja Prantsuse tervishoiuminister tahab, et EList ei lendaks Mehhikosse enam ykski lennuk

väljakutse matemaatikutele: uus murdarv

päeva murdarvu tiitli võidab ajakirjandik. paraku pole toimetusele teada arvu ligikaudnegi väärtus, nii et see kysimus jääb vabariigi eesrindlike matemaatikute lahendada.

päeva sõna: löökreporter

löökreporter tähendab ilmselt sedasama kui pystolreporter, aga sõnana meeldib ta mulle rohkem. hagijas on vist natuke teine ajakirjanikutõug, aga mitte väga erinev.

the madness of King George

oleksin peaaegu kirjutanud "kuningas George W. Bushi valitsusajal". õnneks sain sõnasabast kinni.

ära kliki saastal - heledam pilt

Sven tegi.

ära kliki saastal - aita mul teha paremaid uudiseid!

välisuudised, teadagi, ei huvita kedagi. keskmine välisuudis kogub sama palju klikke kui veebi lykatud keskmine pressiteade, millest uudise tegemiseks panustab online-uudistekanal minuti kuni kolm yhe inimese tööaega. kohati on see masendav, et Euroopa Liidust või Aafrikast rääkivad uudised klikke peaaegu ei korjagi. see tähendab, et peaaegu keegi neid ei loegi. seega poleks peaaegu nagu mõtet neid tehagi.

samas on võimalusi, kuidas teha välisuudis, mis korjab klikke. yks võimalus on "unustada" pealkirja panemata riigi nimi, kus kajastatav syndmus aset leidis. näiteks politsei ja töö kaotanud ehitustööliste karvupidi kokku minemise kohta käivast uudisest saab palju parema klikimagneti, kui pealkirja jätta kirjutamata, et konfliktitanner asub Lõuna-Hiinas.

veel on alati võimalus korjata yles mingi Peipsi järvest ida pool asuvas riigis sisetarbimiseks mõeldud lause, mille poetas tolle riigi peaminister. nimi pealkirja, suure juhi pilt kõrvale ja klikid tulevad. kontekst ei huvita kedagi, las klikivad. samuti võib kirjutada natsionaalsotsialistidest või mingist jamast, mida tugevad arvamused nende saavutuste yle aeg-ajalt ikka põhjustavad.

selliseid uudiseid seevastu justkui maksaks teha? masendav.

minu meelest selliste klikimagnetite kaudu levitatav myra pigem takistab kui aitab lugejatel mõistmast maailma tänast ja homset päeva mõjutavate protsesside kulgemist.

niisiis: kui näed sellist klikimagnetit, ära kliki sellel. klikimagneteid ära tunda on kyllalt lihtne, kui see endale harjumuseks kujundada. aga magneti äratatud klikkimishimu oleks mõistlik rakendada mõnel kõrval oleval uudisel. näiteks mõnel, mis räägib kaugetest ja tundmatutest maadest: Aafrikast või Euroopa Liidust või Indiast või Lätist.

muidu võib tõesti saabuda see hetk, et eestikeelsest meediast ei olegi võimalik lugeda muid välisuudiseid kui kollaseid "uudiseid" Peipsi järve tagant ja mingitest Lääne poptähtedest (muide, Obama on kah praegu popstaar, aga varsti enam pole). kui keegi ei loe, siis me neid lihtsalt enam ei tee kaugete ja ebahuvitavate maade kohta uudiseid, pole mõtet. välismaa majandusuudistega - isegi kui jutt käib Jaapanist ja USAst - on umbes sama lugu kui Aafrika väikeriikide valimiste ja riigipööretega.

uues meedias valitsevat pilti kujundad nimelt sina, klikkija.

kampaania algatas Memokraat.
yhinen tema tänuga Priidule, kellelt pärineb kampaania pildiline ilme. Memokraadilt järgnevad praktilised nõuanded:

Mida siis teha

- Pea lihtsalt meeles, et klikil on võim. Kostita ohtrate klikkidega kõike, mis netis meeldib.

- Kirjuta ise lugusid, teee pilte või kasvõi filme kõigest sellest, mis endalegi meeldib

- Ära unusta meeldivate lugude autoreid tänamast, kasvõi kommentaaris või e-kirjas.

- Soovi korral lisa oma kodulehele või blogile "ära kliki saastal" märk ning miks mitte ka link sellele blogipostile siin.

kas vampiiride elukindlustuse buumi tõid marslased?

kui tahad teada,

• kas ameeriklasi sunniti pyssiraua ees Hummereid ostma,
• millist finantsinstrumenti myydi nagu elukindlustust vampiiridele,
• milles marslased syydi on ja ei ole,

siis loe, mida rääkis USA kongressi esindajatekoja finantsteenuste komisjoni esimees Barney Frank intervjuus BusinessWeegule. mõistlikku juttu räägib minu meelest.

Barney Frank on muidu vähemalt kirjutamisstiili ja sõnapruukimise poolest USA poliitikute hulgas minu lemmik. oleks meil ka siukesi peale Paul-Eeriku veel oma kakskymmend, oleks elu parem, lõbusam. Frank kuulub demokraatlikku parteisse ja on märkinud, et lilla vasakukäelise juudina on ta harjunud olema vähemuses ega ole ennast pidanud automaatselt yhtegi enamusse kuuluvaks.

pealkirjakunstist

vana pealkiri: Venemaa oligarhide rida ähvardab harvendamine 

toimetaja: sul on peal näpukas
toimetaja: vist
toimetaja: kas "ridu" ei peaks olema?

koonlane: 25 tykki tuleb vist jah 3 ritta yles rivistada
koonlane:kui rea pikkuseks arvestada 8 oligarhi
koonlane:ja 1 jääb yle

uus pealkiri: Venemaa oligarhide ridu ähvardab harvendamine 

linalähedane objekt

kinnisvaraettevõtte analüütiku sõnul on X küla linalähedane kõrghaljastusega arendusobjekt.

abilinapea juba oli. nyyd tulevad linalähedased objektid. ilmselt on linakasvatajatel mingi imagoreklaamikampaania käimas ning nad panustavad näilikele fröidistlikele keelevääratustele.

igal vorstil on kaks otsa

yks imestab: misasja, Urmas Ott ära surnud?

teine rõõmustab: teise lehekylje veeru-uudis nagu maast leitud!

esimene võtab kokku: ei ole halba ilma heata

kui vene keelt ei oska, õpi

Alo Naelapea kurdab, et noorem rahvas ei oska enam vene keelt. hämmastav, kuid tõsi. olen yritanud seda eitada, aga yha halvenimi tuleb välja. sestap: tehke endale vene keel selgeks, raisad.

abivahendeid: vene Google News, eestivene Delfi, lätivene Delfi.

a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand

It is fitting that in Semarang Hitam a newspaper appears embedded in fiction, for, if we now turn to the newspaper as cultural product, we will be struck by its profound fictiveness. What is the essential literary convention of the newspaper? If we were to look at a sample front page of, say, The New York Times, we might find there stories about Soviet dissidents, famine in Mali, a gruesome murder, a coup in Iraq, the discovery of a rare fossil in Zimbabwe, and a speech by Mitterrand. Why are these events so juxtaposed? What connects them to each other? Not sheer caprice. Yet obviously most of them happen independently, without the actors being aware of each other or of what the others are up to. The arbitrariness of their inclusion and juxtaposition (a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand) shows that the linkage between them is imagined.

Benedict Anderson
Imagined Communities
Reflections of the Origin and Spread of Nationalism
(Revised edition)
Verso, London & New York 2006
p. 33

miks on lehes pildi peal nii vähe naisi?

sooloogid kurdavad, et naisi on roosas lehes piltide peal tõesti vähe ja harva. tõsi. paneks kyll ilusaid naisterahvaste pilte lehte, aga põle võtta tavaliselt. see tähendab, et põhjust põle. ei seostuks loo tekstiga. toimetuse peal paneme seda ka ikka tähele ja aeg-ajalt arutame ja kurdame. hallides ylikondades mehed ongi igavad piltide peal ja võtavad lugejate arvu ilmselt alla. kurb.

a mis teha? Kadi Lambotist pole viimasel ajal eriti juttu old. Ruth Laatre saadeti Riiga asumisele. ysna hiljuti tippametisse tõusnud Iivi Saar murrab ennast pildile suht harva, Anne Mere samuti. kolmest naisministrist on vaid Maripuu sellise portfelliga, kus raha liigub. Arco Vara klassikalisel viimse õhtusöömaaja pildi peal põle yhtki naist. praegu pukis olevad ettevõtete juhid on enamasti tulnud TTYst, pole parata. kes on kõige kõrgem või tuntum naissoost pangategelane? Maris Lauri, keda me eilsesse lehte pildiga ei pannud?

a kui on põhjust, paneme või Carmen Kassi pildiga lehte. oleme mitu korda pand viimase aasta jooksul. (Liis Lassi siiski vähem, kui yldse, kuigi tegutsevad yhes ja samas sektoris.)