potlatch

olen aru saanud, et potlatch on mehhanism, millega kogukond jagab ymber yhises omanduses olevate maade valdusõigust.

sealjuures teevad kõik osapooled, kellel on lootust saada kogukondliku demokraatliku otsuse kaudu enda valdusse senisest paremaid jahi- vm tulundusmaid kellegi teise arvel, kõvasti lobitööd otsustajate hulgas, jagades heldelt kingitusi. suurmaavaldajad (mitte omanikud, omanik on kogukond) yritavad võistu esinduskogu ära osta ja kallutada.

ma saan aru, et poliitiline võim võiks siin olla enam-vähem kogukonna käes, selle tagatis on kogukondlik tulundusmaaomandi monopol. majanduslik võim on tulundusmaa valdajate käes, kes saavad maa pealt tulu.

et tagada jätkuv tuluvoog, peavad suurmaavaldajad madalhooajal, kui kogukondlik otsustuskogu koos käib (ja kalanduse kõrghooajal pyytud kalast elab), jagama osa tulust kogukonnaga, kui käib sisuliselt tulundusmaa valdusõiguste enampakkumine, kusjuures nii enampakkumiste võitjad kui ka kaotajad on ka oma pakkumised esinduskogule välja maksnud, kaotajad seda tagasi ei saa.

(see "puusalt tulistatud" ylevaade potlatchi varalisest sisust põhineb minu kahtlemata ebakindlatel mälestustel yhest Jean-Loup Rousselot' ettekandest, mida kuulsin hea mitu aastat tagasi. Eesti kehtiva õiguse terminid on puhtalt minu panus, siin võib olla olulisi eksimusi.)

ajaloolised tantsud (soome keeles)

kes tahab vanade tantsude kohta midagi teada, võib lugeda ajalooliste tantsude wikit: http://tanssi.dy.fi/Etusivu. soome keeles.

portugali tantsu sõnad

água léva o regadinho 
água leva o regador 
enquanto rega e não rega 
vou falar ao meu amor 

ó balancé balancé 
balancé da neve cura 
ó minha salva rainha 
meu amor minha doçura 

vamos dar meia volta 
meia volta vamos dar 
vamos dar outra meia 
paço em frente e froca o par

água léva o regadinho 
agua levo e vai regar 
enquanto rega e não rega 
ao meu amor vou falar 

água léva o regadinho 
vai regar o manjerico 
enquanto rega e não rega vira-te p'ra mim ó chico

vt ka Telci tantsukogu

retsept majanduslanguse vastu

"Me tusameele talve muutnud nüüd hiilgusrikkaks suveks Yorki päike," tuleb meelde kaksikrida Shakespeare'ilt. originaalis:

Now is the winter of our discontent
Made glorious summer by this sun of York;
And all the clouds that lour'd upon our house
In the deep bosom of the ocean buried.

The Locali uudis loetav siit.

lammas läheb magama

marslaste luule ja eksirännakud selleni

Craig Raine kirjutas:

mechanical birds with many wings

perch on the hand

cause the eyes to melt

or the body to shriek without pain

leidsin Wikipedia Marsi luulet käsitlevast artiklist, kuhu jõudsin Martin Amise artiklist, kuhu jõudsin tema raamatu "Koba the Dread: Laughter and the Twenty Million" kohta midagi lähemat otsides. toda raamatut otsisin Donald Rayfieldi suurepärase raamatu "Stalin and His Hangmen" esimese peatyki epigraafi pärast, mis Amise raamatust pärineb. epigraaf oli selline:

Instead of saying something like 'X was raised by crocodiles in a septic tank in Kuala Lumpur', they tell you about a mother, a father ...

edasi pole kuhugi jõudnud. aga kirjandusteaduslik ekspeditsioon Marsile tundub huvitav väljavaade. või Mechanusele, mis pakuks toredat võrdlusmaterjali.

P.S. siiski. Craigi luuletus "A Martian Sends a Postcard Home" asub siin. visuaalsus on tundemärk, mis mulle marslaste luule juures eriti meeldib.

Varjuoru sellide laulujupp

Nüüd mingem kähku, kõigest väest
ning üle mitmest süngest mäest,
kus udud maas, et võita taas,
me kuld ja kandled lohe käest.

muusikal "Tõde ja õigus I"

"Tõe ja õiguse" esimest köidet yle lugeda igasuguse vanema rahvaelu ja suulise pärimuse ning laulude-tantsude kohta vahepeal kogunenud teadmiste valguses oli täitsa huvitav. tekkis mõte, et pane või kokku selle esimese köite soundtrack nendest lauludest ja tantsudest, mis kummitasid.

ilmselt oleks selle idee täielikuks realiseerimiseks vaja teha "Tõe ja õiguse" esimesest köite valitud stseenidest (ja pigem kõrtsi- ja peostseenidest, unustades nimme kanoonilised tööstseenid, mida on ju ometi sama palju või vähem kui seda lõbutsemist ja laulmist), kasutades eranditult tolle aja soundscape'i kuuluvaid kunsthelisid.

Kati juures arutatakse seda kirjandusuurija ja psyhhoanalyytiku raamatut raamatutest, mida mulgi lõbus lugeda oli.

müras mere musta härga

Õõtsu, laeba, jõua, laeba,
õõtsu Riia riigi piale,
Poola poole piiri piale!
Müras mere musta härga,
ammus Harju halli värssi -
ei saand lahti laeba-usta.
Tiitas mere tihane,
laulis luike taeba alla,
kõõrutas jumala kukke,
hüidis hülgijas meresse -
siis said lahti laeba-uksed.

jupp laevamängu laulust, mida viidatakse nii:
Suure-Jaani. H II 49, 630/2 (5). 1895.
sain siit ehk Tedre antoloogiast

sūŗ rīnda

Sūŗ rīnda um saistõn piškizt un knašidõn
Kus ämā minā istāb minā seļļi äbknaš
Istā neitst tutkāmõ alalī sidāmst vŏtšõm
Tulāb vŏn võtāb tutkāmõst äb lää sidāmst vŏtšõm

(liivi)

Teised tüdrukud tantsivad nad on ilusad

refr: poisid miks teil pill ei hüüa nä nänä nää nää
mina tahan tantsu lüüa nä nänä nää nää

Ema kuhu mina seisan ma olen inetu

refr: poisid miks teil pill ei hüüa nä nänä nää nää
mina tahan tantsu lüüa nä nänä nää nää

(Eneli & Oliver)

kellele kuulub sinu keha? arvuta välja!

Arni kysis hiljuti, kellele kuulub tema keha. sellele kysimusele on võimalik anda vastus ka juriidilisest ja rahalisest kyljest. esiteks: omand on ilmselt lõppeks ikkagi isiklik, aga peale omandiõiguse on veel igasugu muid õigusi (ma võtan neid termineid veidi tinglikult ja ylekantult, nii et paratamatult vägistan mõisteid, võttes keha nagu kinnisvara, aga andke mulle see ilkumine andeks, kui suudate). tööandjal ja perekonnal ning näiteks korteriyhistul (ja samas vaimus edasi) on inimese kehale teatavaid valdusõigusi. ka riigil, kuni ajateenistus on kohustuslik. riik ja kohalik omavalitsus panustab kohustusliku ja vabatahtliku hariduse kaudu igasse inimesse miljoneid, aga selle eest suurt midagi ei nõua, nii et selle aspekti võib kõrvale jätta, liiati kuulub see pigem meele kui keha kohta käivate õiguste valda.

tulles lähemale tervise ja eluviiside kysimusele, tundub mulle (mulje põhjal, mis mulle kehtivatest seadustest on jäänud), et inimese tervis kuulub talle endale, haigused ja nende ravi on yhiskondlikult solidaarne. sinu haigus on haigekassa kaudu kõigi sotsiaalmaksu maksjate asi. kes tarvitab kalleid vähiravimeid, on selle yle kindlapeale ise kah mõelnud. kes tahab, et tema tõved ja halb tervis oleks tema enda asi, võib kolida Ameerika Yhendriikidesse: sealne tervisekindlustussysteem (või selle olematus, sõltuvalt osariigist ja sellest, millised tervisekindlustusprogrammid millisele inimesele laienevad) jätab inimesele endale rohkem vabadust arstile ise ja otse maksta.

kui tööandja võimaldab sul sportida ja oma tervist niiviisi paremana hoida ning tegelikult ka maksab sinu prilliklaasid kinni, siis saame siia veel yhe tegija, kes sinu keha eest hoolt kannab.

põhimõtteliselt on nende visandatud piirjoonte järgi võimalik igalyhel endal välja arvutada, millistes piirides rahalised kohustused ja õigused tema kehale laienevad ja kes neid kontrollib. mõistlik oleks kõigepealt välja arvutada, palju maksad aastas sotsiaalmaksu, millest toetad meie tervishoiusystemi, ning see summa kanda plussveergu. seejärel välja selgitada, kui palju läheb maksma arstiabi (koos seotud teenustega) ja ravimidotatsioon, mida sa sellesama aasta jooksul tarvitad, need summad tuleb vastavalt kanda miinusveergu. tähele panna tuleb, et hambaravi tuleks panna plussveergu (ja kui oled need 300 krooni välja võtnud, siis need miinustesse). tööandja antud soodustused ja muu selline pisem pudi-padi võivad asja samuti kallutada. arvestada tuleks ka haigekassa kulul kodus haige oldud päevi. tööandja kulul kodus haige oldud päevadega võib minu poolest talitada sydametunnistuse järgi.

kui maksad rohkem, kui tarvitad, võid olla uhke, et toetad teisi, kes on põduramad. see annab sulle moraalse õiguse paigutada oma blogisse sotsiaalreklaam "Käi jala!", "Söö rukkileiba!", "Söö rohkem kala!" või midagi sarnast. kui tarvitad rohkem, kui maksad, on mõtet nende reklaamide sõnumile mõelda.

kindlasti on siin olulisi tehnilisi nyansse, mida soovitan teadjamatel kommentaarides põhjalikumalt käsitleda, kuid yldjoontes võiks see olla yks meetod, mille abil selgitada välja, kellele kuulub sinu keha ja kellel milliseid pretensioone sellele olla võib. paraku ma ise lähema pooleteist nädala jooksul sellest diskussioonist osa ei võta, kuna arvutisse ei satu.

toetage kultuuri ehk lõõtsamängijat

andke raha sellele pillimehele, kes Viru keskuse ja Tammsaare ausamba vahel Talinas mängib Teppo ehk eesti lõõtsa. see mees on tõsine proff ja tegija. kuulsin temalt just yht filigraanselt ja kaasakiskuvalt mängitud polkat. minge kuulake kah.

tegelt tuleks ta värvata Viljandi folgile, anda talle Kultuurkapitalist raha, et ta saaks oma plaadi lindistada (või siis lindistada folkloristide abiga tema plaadi materjal ära) ja välja anda.

aga senimaani andke talle kahekymneviiekas, kui saate. kui ei saa, siis andke viiekas. ja levitage tema kuulsust. mis ta nimi olla võiks? kas kellelgi on temast pilti? kas keegi võiks temast pildi teha ja mulle saata?

äge saltarello Itaaliast

ausalt öeldes ma midagi sellist ei otsind ega lootnud leida, aga väga äge itaalia saltarello on. arvutage ise välja, mispoolest ta õieti saltarello on ja mis on tal yhist Dead Can Dance'i ja Corvus Coraxi looga.

mugurdancis: seljatantsu sõnad

es mācēju danci vesti
man spēlmaņa nevajaga
ar mutīti stabulēju
trīcēj istabiņa

brālītis māsu dancot veda
pirka zelta gredzentiņu
ar tautieti dancojoti
nokrīt gredzentiņis

saka tautas uzņemdamas
nu tubūsi līgauiņa
atnāc meitiņ rīta agri
vabūs gredzentiņu

võtke kinni kuningas: kuningamäng Vermontis

ylikonnad ootavad CNNis otsustava teisipäeva tulemusi (kas saab siis Obama või Clinton ja millal see õieti selguda võiks). aga et loetud on mõni yksik tuhat häält, siis lahutavad lihtsalt rahva meelt. andsid äsja teada, et Vermonti osariigi Brattleboro linnas saab hääletada otsuse poolt, et kohalik politsei peab põhiseaduse rikkumise eest kinni võtma Bushi ja Cheney, kui nad linna satuvad, et nad siis anda yle pädevatele organitele oma kuritegude eest vastust andma. Vermont olla muidugi liberaalne ja ekstsentriline osariik, märkis yks ylikond, ja arvata on, et kumbki kurjategija sinna ei satugi. loe ka: AP lugu ja uudiste assortiid samal teemal.

Brattleboro linn figureerib taustal yha rohkem kuulsust koguva veidrate juttude autori H. P. Lovecrafti õudusjutus "Pimeduses sosistaja". lugege, Lovecraft räägib loos Vermontist pikemaltki. eestikeelne tõlge on ka olemas samanimelises Jyrka koostatud "Öölase" sarja Lovecrafti-valimikus, aga seda peab vist raamatukokku pyydma minema.

aga see tänane Brattleboro linna lugu meenutab mulle yhe laulumängu Tori varianti. sõnad, mälu järgi:

kuningas kuningas
miks sina mullu meile ei tulnud
murumullu meile ei saanud
kuningas kuningas
kui käisid käsud järele
ja sõitsid sajad sõnumida
kuningas kuningas
nyyd sina tuled sandil ajal
kevadisel kehval ajal
kuningas kuningas
nyyd sina riisud riideida
ja kakud kaelakardasida
võtke kinni kuningas
võtke kinni kuningas

mäng ise käib nii, et ringi keskele kuningaks pandud mängija hakkab värsi "nyyd sina riisud riideida" kõlades ringis laulu laulvatelt (ilmselt) tytarlastelt lahtisemaid riidetykke ja ehteid - nt rätikuid ehk - pantideks kiskuma. värsi "võtke kinni kuningas" ajal aga . laul kuulatav viisiga Krää plaadilt "Läti lugu" või "Eesti rahvamuusika antoloogiast" koos mänguõpetusega.

Googeldus andis mulle lahkelt hambu yhe 1890. aastal korjatud Saaremaa teksti Kärla kihelkonnast, mis on ära trykitud Tedre antoloogia I köite 2. vihikus. tsiteerin, julmalt:

4.3 LAULUMÄNGUD
476. KUNINGAMÄNG.
1069 2.

Kuning, kuning, kukekuning,
kuning kulla poisike!
Eks sa tulnud mullu meile,
tulnud tunamullu meile,
sügisesel sojal ajal,
kus jooksid jõed õluta:
viinaallikad arudest,
mõduallikad mõisadest,
taariallikad taludest!
Nüüd sina tuled kevadisel,
kevadisel kõval ajal.
Nüüd sina riisud riideehted,
katkud kaelakutrused.
Kelle kord on panti heita?
Kudas karp, nõnda kaas.

Mängijad käivad ringis, üks on ringi sees, kelle silmad rätikuga on kinni siutud ja kes kuninga nime kannab. Ringisolejad laulavad laulu, ja kui viimased sõnad "Kudas karp, nõnda kaas" lauldakse, lähevad kõik paari. Kes üksi jäeb, maksab pandi, mis kuningas kinniste silmadega piab - kui kõik pandi on maksnud - jälle selle kätte andma. Läheb see tal korda, saab ta lahti, aga kui ei lähe, jäeb ta veelgi kuningaks. Kärla. H II 18, 870/1 (1). 1890.

šariaat, Harms ja mängureeglid

Erik Rand kysib, kes kehtestab mängureegleid. nimetu kommenteerija kordab Hajameelse juures kysimust. kysimus iseenesest on ajatu.

võrdluseks: kes mõtleb välja anekdoote? muidugi on võimalik öelda, et Daniil Harms. ja yhe tuntud anekdoodi kohaselt tegeles selle kysimuse uurimisega ka nõukogude võim GULAGi kaudu naljasõbrast ja -kogujast Stalini juhtimisel (suure juhi panus keeleteadusse on yldteada, tema tööst harrastusfolkloristina loeksin meeleldi, kui keegi viitaks midagi).

tulles tagasi teema juurde, annaksin isand Erik Ranna ajatule kysimusele ka ajatu vastuse. mängureeglid kehtestab mäng ise kõigi oma osalistega. (mulle meeldib hilisema Wittgensteini lähenemine, mida tunnen paraku liiga pealiskaudselt.)

juurdlus võib tuvastada, et Kopenhaageni imaam on mänguosaline (eriti veel ajalehes esinedes), samuti kui Canterbury peapiiskop, kes šariaadiõiguse eestvõitleja maine endale tekitanud on. mänguosaline on ka see, kes yritab mõne tähelepanuahne äärmusryhmituse rolli suurendada, olgugi suurendaja eesmärk stigmatiseerida äärmuslaste usukaaslasi, kes ei pruugi olla nende mõttekaaslased.

mulle käib tihtipeale närvidele, kui mõni kirjutab teistele nina peale oma õigust mitte teada midagi avalikus infoväljas olevat. mängurikkujad! (see oli solvang. võtke isiklikult, kui olete koer, kellel võssa visatud kivi peale tuli tahtmine haukuma hakata.)

yhtlasi kordan yleskutset: aulik isand Aivar Pau, palun saatke Erik Rand ramadaani ajal Mekasse reportaaži tegema. see ei ole nii kaugel, päevituse saab pealekauba (Timur vähemasti sai).

loodetavasti on teinekord mahti kirjutada yles veidi omi ja võõraid mõtteid Canterbury peapiiskopi positiivse õiguspoliitilise programmi kohta, sest selle implikatsioonid ja ekstrapoleerimisvõimalused on tõepoolest amysantsed.

K-komando: relvad nagu filmis

... ehk: meie Muhviga läheme terroristijahile.

Eesti Panga rahavedu turvas kapo eriyksus K-komando. varemgi on seda tehtud piirivalve helikopteri toel, ja nyyd tiirutanud ka helikopter õhus. yks nägi ja imestas, mispuhul siis nyyd. (ei tea, kas selle rahaveoga seoses, kardetavasti mitte.) fotograaf Andres kirjutas, et välja nägi, nagu oleks Lähis-Idas olnud. vaatasin viidatud Andrese pilte ja mõtlen nyyd, et kui Lähis-Ida, siis ilmselt kas kõva Ameerika ja muude lääneriikide toetust saanud Iisrael või siis USA patrullid Iraagis. relvad olid K-komandol igatahes nagu Hollywoodi filmides: kahe risti kokkukleebitud salvega Uzi, MP-5 ja midagi USA kõige uuema automaadi M4 sarnast. Raul vaatas ja nägi yhel nelja salve, nagu oleks nad suurema tulevahetuse peale välja läinud.

komando on ilmselt kyllalt väike ja kapo hoolitseb oma maine eest, kui neid niukeste yldtuntud brändirelvadega varustatakse. nojah, sandarmeeriat ehk tsiviilelanikkonna vastu tarvitatavaid sõjaväeyksusi Eestis niikuinii pole, ju siis peab taskusandarmeeria ehk K-komando piisavalt heidutav välja nägema. igaks juhuks.

vaata ka: filmi "Equlibrium", mis hiilgab vahest ehk kõige rohkem tulirelvade maitseka valiku poolest.

mängi ka: rollimängu Violence, mille Paranoia looja Grek Costikyan puhkehetkel kirjutas. lisaks viidatud PDFile vaja eri tahkude arvuga täringuid, mõõdukat hulka pööraseid mõtteid ja jaburas tujus kampa sõpru.

kännu juurimise sõnad

1. viirgude vastastikku tervitamise osa

šurp Jāņa bērni
dziedāsim tīrumā
dziedāsim skaņi
līdz vēlam vakarām

2. keerutamise osa

Pēterītis ar Miķelīti
abi gāja celmus lauzt
abi divi piekusuši
nevar celmus kusti nāt

tõlge

siia, Jaani lapsed
laulame välja peal
laulame kõlavasti
hilise õhtuni

Peetrike Mihklikesega
mõlemad läksid pakkusid lõhkuma
mõlemad väsisid ära
ei saanud pakkusid liigutatud

seletus

on tants, mida nimetatakse kännu juurimiseks. kaks viirgu, yhes meesterahvad ja teises naisterahvad. oma kolm meetrit võiks vähemalt vahet olla, muidu on kitsas. paarilised on silmsides. esimese osa jooksul astuvad viirud, käest kinni, teineteisele vastu, kummardavad ja astuvad tagasi esialgsetele kohtadele. teise osa jooksul keerutab paar viirgude esimesest otsast kõigepealt omavahel, siis samast paarist kumbki vastassoo viirust järgmisega, siis jälle omavahel, siis kolmanda paariga ja nii edasi, kuni nad viirgude lõppu on jõudnud.

läti keeles on lool, mida selle tantsu taha meil kõige tihemini mängitakse, sellised sõnad, nii et seda saab laulda ja pillimehetagi tantsida. Marion ja Franzi laulsid tantsides seda esimest osa ja siis tekkis mul huvi. Marion teist salmi ei teadnud. kysisin Leanne käest siis täiskomplekti koos ligikaudse tõlkega.

kas sa tead, kus sa oled?

mäng, kus saab klõpsida maailmakaardil kõiksugu kohti aja peale. öeldakse kohanimi ja riigi nimi kah, sa võta hiir ja muudkui aga klõpsi. alla 100 kildi täpsus tähendab juba väga head silma ja kätt. lõpuks ytleb su koha-IQ numbri. viimasele, kaheteistkymnendale tasemele ei pääsenud teise korraga ka mitte. esimesel korral jäin kymnendale (skoor 115) ja teisel yheteistkymnendale (skoor 120). rapsida ei maksa, aga lõpus ei ole enam aega mõelda, nii et Mauritius ja Mauritaania lähevad väga kergesti segi, see eksitus aga on yle 10 000 kilomeetri suur.

lisa, mõni nädal hiljem:
sain jagu ehk viimasest, kaheteistkymnendast tasemest läbi (seal on vahe, kas jõuad 12. taseme algusse või lõpetad selle). tunnike või kaks järjest mängimist ainult läkski.
sellega seoses tähelepanekud:

* peamine on täpsus: täpsuse pealt on võimalik saada kuni 5000 punkti koha eest, 200 kilti mööda annab ligikaudu 4500 punkti, 2000 kildiga mööda pannes ei saa enam midagi.

* kiiruse pealt saab kuni 400 punkti juurde, kolm sekundit mökutamist ja täpsemat sihtimist võtab ainult nii umbes 200 punkti vähemaks kiiruselt, aga võib anda 2000 punkti täpsuse pealt juurde.

ei sõjale = lauamängud

Orkuti imedest. näen mina, et on olemas kogukond nimega EI SÕJALE!, hyyumärgiga ja suurte tähtedega. logo peal mingi briti või prantsuse automaatrelv, siuke, millel pystolkäepide on sihtmärgi pool salve. (võib-olla mingi eril33t-FAMAS – vaata pilti –, aga võib ka mõni Pakistani või India raud olla, need teevad kah siukesi.) olen tykk aega neid imestanud, kui olen pildi pealt näinud, kahtlemata on leidlik panna salv kaba koha peale, mis teeb relva yldiselt lyhemaks, sest pikk relv, eriti kui ta kaba ei paindu kokku, on rist ja viletsus seljas ja rinnal kanda, pealegi läheb leegisummuti ja halva õnnega vintraudki mulda ja pori täis. teine lahendus, nagu meie armas Galil demonstreerib, on panna kaba hingede peale, nii et teda saab pöörata ette. teeb relva seljas lyhemakski kui selle ylaloleva.
olen vabariigi kaitsejõududega piisavalt palju ja kaua seotud olnud ja varemgi olen olnud ysna sõjavastane. ytleme, et Šveitsi koolkonnast (ei tea, kas keegi teine seda ka nii nimetab ja see ei puuduta Šveitsi vasakpoolseid ega sealset kommunistlikku parteid või kes tahes neilt Kominternis istus või istub), et kõige tõhusam sõjavastane on selline, kes suudab tõhusalt juhtida tankitõrjejagu ja tunneb tankide nõrkusi, meie kontekstis seega T-72 ja T-90 omi. olen kuulnud piisavalt sõjavastast juttu ohvitseridelt ning lugenud yhelt mõõgateralt kyllalt tihti sinna ruunikirjas kirjutatud Vanema Edda värsse "ekslik on inimene, // kes arvab end elavat igavesti, / kui väldib võitlust; / ei raugaeast leia ta eal // seda rahu, / mis odade antud" (see on Haavamaalist, Odini õpetussõnadest inimestele, Rein Sepa tõlge).
nii et jah, sõtta sattuda ma ei taha. ja ärgu ta tulgu meie õue alla. selle vastu aga annab igasugu asju ette võtta: Soome praegune sõjavägi on Euroopa suurim, rääkis Luttwak, kui pidas loengut vanas Kaitseliidu majas Tartus, mis praegu on koduks peale Tartu maleva
ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele ja Balti Kaitsekolledžile. on minu sygav veendumus, et kui sõjavastast asja ajavad inimesed, kes vastikusest karjuma hakkavad, kui neile automaatrelv puhastada ja õlitada antakse, ei omanda see sõjavastane asi tõsiseltvõetavust. vaadake Reformierakonna plaani kohustuslik ajateenistus kaotada: saavad meedias pidevalt peksa kolonelleitnant Leo Kunnase ja teiste mundrikandjate käest. ei ole tõsiseltvõetavad, ei ole. sõjavastased suudavad vaielda nendega, kellele meeldib arutada M16 ja AK-47 puuduseid-eeliseid, yksnes siis, kui tunnevad sõjandust, taktikat, strateegiat ja geopoliitikat piisavalt hästi, et produtseerida usutavaid ja asjalikke vastuargumente.
nägin yhes maakeelses listis mõni aeg tagasi (umbes sel ajal, kui Hispaania Iraagist omad väed tagasi tõi), kuidas entusiastlik hispaania filoloog fleimis oma sõjavastast asja. kyllap luges hispaania ajakirjandust ja oli kenasti indoktrineeritud. oli halb lugeda argumenti "hispaania sõdurid ju TAPAVAD Iraagis inimesi – ega Eesti sõdurid saa seal midagi muud teha", sest ise olin samal ajal lõpetanud Kunnase "Viivu pikas sõjas", hakka siis niukesele seletama, et põhiliselt patrullivad, põhiline oht on IEDd ehk tee peal lõhkevad konservipurgid või pinnasesse kaevatud lõhkeseadeldised, mis raadio teel aktiveeritakse, kui sõjaväemaastur selleni on jõudnud, et põhiline andmine käib sunniitide ja šiiititde vahel (mille peale too oli juba öelnud, et on neokolonialistlik arvata, et iraaklased ise pole demokraatiaks ega oma riigi oma näo järgi kujundamiseks võimelised), et eestlasi tuntakse parimate jalaväelastena suurelt osalt seetõttu, et nad räägivad kohalike inimestega. isegi kui lähevad nende maju läbi otsima ja paratamatult tõlgi kaudu, aga siiski kohtlevad kohalikke nagu inimesi. ja et eestlased on meisterläbiotsijad, yle normi hoitavate relvade leidjad (norm on yks AK-47 pere kohta enesekaitseks, tänavale ei tohi vist temaga kah minna): "kui eestlased ei leia midagi, siis ei olegi midagi", nagu ytleb ameeriklaste vanasõna. jne.
aga lubatu juurde tagasi. nimetatud EI SÕJALE! kogukonna liikmeks pääseb ainult pärast seda, kui kogukonna administraator on sind heaks kiitnud. põhimõttelise sõjavastasena (olen nõus sõja vastu isegi relva kandma ja olen seda tegelikult ka teinud; märksõna: heidutusefekt, seletus: kui sõja pidamine mõne riigi vastu läheb arvutusi mööda liiga kalliks, on tõenäosem, et poliitikud jätavad selle mõtte teostamise teiseks korraks) andsin avalduse sisse. see rahuldati, nagu arvata oligi. klõpsan mina siis lingile, mis peaks mind kõnealusesse kogukonda viima ja satun kogukonda nimega Board games. seos on huvitav ja kummaline, umbes nagu sõja ja jalgpalli vastastikune asendatavus. tegelikult iseenesestmõistetav. lauamängude vastu pole mul midagi, olen mänginud paar korda "Republic of Rome'i" ja tegelt võiks kunagi "Arkham Horrorit" mängida, mille Udutondi käest hiljuti ostsin. isegi "Riski" vastu pole mul kuigi palju, sest olen teda vähe mänginud, "Troonide mängust" rääkimata. laisa inimese drägun, mille juurde annab iseenesest spontaanselt rolli mängida niikuinii. siiski, sõjavastased polnud järsku hakanud lauamänguaustajateks. kuskil oli lihtsalt vale link sattunud, sest esisõjavastane on yhtlasi esilauamänguarmastaja.
aga jah, elu ongi jabur. teine elu virtuaalsfääris seda jaburam.