kuidas panna inimesele nime

Ilmeta Peep kirjutab põhjalikult ja mitmekylgselt Sirbis. hea lugu.

In memoriam Kalev Katus

(29.10.1955–11.06.2008)

Kalev Katust ei ole enam meie seltsis. Tema lahkumine toimus talle väga omasel moel; ta tegi sõna tõsises mõttes viimase silmapilguni seda, mis oli tema jaoks peaaegu ainsana oluline — teadust. Professor Kalev Katus oli Eesti rahvastikuteaduse sünonüüm ja teadlane selle sõna kõige paremas tähenduses.

Kalev Katus sündis Tallinnas, pärast keskkooli lõpetamist jätkas haridusteed Moskva Ülikoolis ning kaitses samas 1982. aastal kraadi demograafia alal. Eestisse naastes algas töö rahvastikuteadusliku uurimissuuna ülesehitamiseks sisuliselt tühjalt kohalt, esmalt TPI linnalaboris, alates 1986. aastast Eesti Kõrgkoolidevahelises Demouuringutes Keskuses ning hiljem Eesti Demograafia Instituudi eesotsas. Samuti esindas ta Eestit mitmetes rahvusvahelistes erialaühendustes.

Kalev Katuse teaduslik haare oli lai ja mitmeplaaniline. Tema püüdeks oli Eesti rahvastikarengu käsitlemine avaras võrdlusperspektiivis ning seda juba ajast, mil olime veel suletud ühe teise riigi kammitsaisse. Need püüdlused hakkasid esimesi vilju kandma üheksakümnendatel, kui sai võimalikuks kaasalöömine mitmes Euroopa teadusprogrammis. Neis raames teostatud uurimustsükli tulemuslikkust märkis muu hulgas riigi teaduspreemia aastal 2000. Sügav arusaam, et rahvastikuteadus ei saa areneda ilma tõsikindla andmestikulise vundamendita, määras pühendumuse andmekorraldusele; seejuures väärib esiletoomist riigiesinduslike sündmuslooliste küsitluste või rahvastikuteabe ühtlusarvutuste algatamine. Omaette esiletõstmist Kalev Katuse teadustulemuste hulgas vajab aga rahvastiku päritolu ja põlisuse käsitlus, mis täieulatusliku rakendusliku väljundina alles ootab Eesti ühiskonna tähelepanu.

Uute asjade loojad ujuvad tavaliselt ikka vastuvoolu. Need on inimesed, kes ei karda teistmoodi mõelda ning oma vaateid ka välja öelda. Kompromissitus tähendas Kalevi jaoks seesmist põlemist, millest enese põletamiseni oli paraku vaid lühike maa. Ehkki ta lahkus teadlase jaoks väga noorelt, vaid 53-aastaselt, oli tema elus teaduse jaoks tehtud rohkem ja saavutatud enam kui paljudel hoopis pikema elu vältel

TLÜ EESTI DEMOGRAAFIA INSTITUUT

EESTI DEMOGRAAFIA ASSOTSIATSIOON

TALLINNA ÜLIKOOL

Dracula värrad ehk Lauri Kaare on loll

Lauri Kaare arvab, et rumeenlased on slaavlased. see on kyll lollus. osundan Raepressi teadet (rõhutus minult):

Vastates Stolitsa küsimusele, miks must pikaninaline Vladiks kutsutud raisakotkas väänab eesti keelt, ütles MPDE levijuht Lauri Kaare: Dubleerimist tellides on nad (Kinostuudio 20th Century FOX Animation) alati väga täpselt määranud, millised hääled tuleb leida - tämbrist aktsendini. Kuna Vlad on muuhulgas ilmselgelt viide krahv Draculale, siis on arusaadav, miks oli tarvis vene aktsenti - Dracula oli ju slaavlane, kuna ta oli rumeenlane“.
Dubleeringu režissöör Veiko Anvelt vastupidiselt Lauri Kaarele rumeenlasi slaavlasteks ei pea, kuid kinnitab samuti ajalehele, et ameeriklased nõudsid vene aktsenti. Küsimusele, kas kohaliku olukorraga seoses poleks eesti firma esindajad pidanud tegema ettepanekut lurjuse rahvusliku kuuluvuse muutmiseks, vastas ta: «Sellisel juhul oleksime jäänud tellimuseta.»

tulles aga Dracula juurde, siis kõigile tuntud krahvi prototyyp oli tõesti Valahhia vojevood Vlad III Teibasseajaja või tema isa Vlad II Lohe. ja tõepoolest, Valahhia vojevoodi suveräänsus on tõesti yle läinud Rumeenia domnitorile, nii et õigusliku kandi pealt on seos Rumeeniaga olemas.

kyll aga pidi nõude järgi Vlad III ajal bojaaride valitav Valahhia vojevood olema Basarabi soost. vana Basarab ise võis olla päritolult kumaan ehk tšuvaššide, bulgarite ja muude tyrklaste sugulane. seega on kahtlane ka Dracula prototyybi rahvuslik kuuluvus valahhide (vrd hiinastunud mandžude identiteediga Hiina keisri õukonnas: isegi viimane Hiina keiser Pu Yi nimetas ennast mandžuks ja hakkas hiljem mandžude valitsejaks). vana Basarabi enda yrgrumeenlikult tähtis tegu oli Ungari kuninga vastu pööramine, algatades protsessi, mis lõpuks Ungari kuningriigi kunagise kroonijuveeli Erdély ehk Transilvaania Rumeenia riigi alla on viinud.

kuigi ta suri Valahhia keskuses Bukarestis, syndis ka kõnealune Vlad III Transilvaanias Segesvári ehk Schäßburgi linnas, kus vanem Rákóczi György valiti Erdély valdjaks ja Ungari kuningaks. (tema pojapojapoeg, noorem Rákóczi Ferenc on muidugi tänapäeval kuulsam ungarlaste Habsburgide-vastase võitluse pärast, mida ta eest vedas. noorema Ferenci portreed võib näha ka Kapten Tenkesi restoranis, mis on ka kõigiti loomulik, sest restorani lojaalsus kuulub kurutsitele.)

noorem Rákóczi Ferenc
Kuldvillaku ordu ryytlina

aga las see prototyyp olla. isegi kui krahv Dracula isikusamasus 15. sajandi vojevoodiga ka Bram Stokeri romaani sees kehtib (mulle tundub, et Vlad II ja Vlad III võisid olla ka krahvi lähi- või kaugemad sugulased), siis romaanis väidab krahv end olevat seekel ja yhtlasi hunnide kuninga Attila järeltulija, aga seda võib vist iga seekeli ylik väita kas või uhkuse pärast, sest seekelid peavad ennast vana teadmise järgi hunni sõdalaste järeltulijateks, kuigi nende emakeel on ungari keel. võib muidugi ka täiesti olla, et aulik krahv valetas kergeusklikule Jonathan Harkerile ka selles asjas. veenev on ta oma tiraadiga kyll:

"We Szekelys have a right to be proud, for in our veins flows the blood of many brave races who fought as the lion fights, for lordship. Here, in the whirlpool of European races, the Ugric tribe bore down from Iceland the fighting spirit which Thor and Wodin gave them, which their Berserkers displayed to such fell intent on the seaboards of Europe, aye, and of Asia and Africa too, till the peoples thought that the werewolves themselves had come. Here, too, when they came, they found the Huns, whose warlike fury had swept the earth like a living flame, till the dying peoples held that in their veins ran the blood of those old witches, who, expelled from Scythia had mated with the devils in the desert. Fools, fools! What devil or what witch was ever so great as Attila, whose blood is in these veins?"

(ja see pole veel kõik, tal on sama soojaga veel paljugi öelda, aga lugege ise raamatust või failist edasi.)

kas krahv Dracula märkis oma rahvuseks Rumeenia 2002. aasta rahvaloendusel "ungarlane" (nagu peaaegu kõik seekelid, keda olla nn Rumeenia ungarlastest 45%) või "seekel" (nagu 150 eriti identiteediteadlikku tegelast)? arvestades tema suhtumist ungarlastesse, oli ta tõenäoliselt ikka nende 150 hulgas. aga igatahes võib seekeleid pidada samavõrd soomeugrilasteks nagu besermane, kelle päritolu on segane, usk on islam ja emakeel sama hästi kui põhjaudmurdi.

seekelite rahvussymbolid kuu ja päike

niisiis võib ysna kindlalt väita, et krahv Dracula ei olnud slaavlane. seekelina ennast rumeenlaseks pidada oleks romaani tegevuse ajal olnud ysna anakronistlik. Rumeenia moodustati yldse mõni aastakymme varem ja enne Esimese ilmasõja lõppu kuulus Transilvaania Habsburgide valitsetavasse Ungari kuningriiki.

nii et tõesti, Transilvaaniagi ajalugu on ysna keeruline. ja kui huvi tundma hakata, siis yha keerulisemaks läheb, ilma et veidi lõuna poole Balkanile slaavlaste juurde minema peaks. sakslased, ungarlased, katoliiklased, kalvinistid, valahhid, tyrklased, Habsburgid, juudid, kurutsid, mustlased – kõik on seal kunagi olnud. ja igal nimetatud ryhmal on oma ajalugu rääkida. eelmine aastasada, suured sõjad ja Ceauşescu on sellele mitmekesisusele muidugi piiri peale pannud ja nyyd on muidugi hea öelda, et Rumeenia ja rumeenlased (ja yhtlasi teeb elu mugavamaks see, et Transilvaania linnade ladina-, saksa- ja ungarikeelseid nimesid on ysna mitu aastakymmet maha salatud – seda lihtsam on tarvitada rumeeniakeelseid, ilma et kysimustki tekiks). rumeenlasi omakorda on lihtne pidada slaavlasteks, kuna nad esiteks kipuvad õigeusku olema ja teiseks lähevad nad ju bulgaarlastega segi (isegi Euroopa Parlamendi lääne poolt pärit liikmetel).

aga yldiselt masendav, mis sest vanast maailmast saanud on.

the scattered deck of your past

You must have been searching a long time, looking for a way out, all those nights down Shinjuk. Nights you carefully cut from the scattered deck of your past.
My own past had gone down years before, lost with all hands, no trace. I understood Fox's late-night habit of emptying his wallet, shuffling through his identification. He'd lay the pieces out in different patterns, rearrange them, wait for a picture to form. I knew what he was looking for. You did the same thing with your childhoods.

William Gibson
New Rose Hotel
1981

Wilno diötseesi kaart

ja kõik nimed ongi poola keeles. hämmastav. täielikuks õnneks tarvilike asjade nimekiri lyheneb.

ial linnal mitu nime II

Tank kirjutab:

Mina jõin täna ungari veini. Pudeli peale oli kirjutatud "Minöségi szaraz vörösbor". Naljakas, eks ole? Tegelikult see pole veel midagi. Vaatasin Ungari kaarti. Seal on linn nimega Hajduhadhadhaz. Näiteks. Ja Törökszentmiklós. Ja Hódmezövasarhely. Ja Biharnagybajom. Ja Bugacpusztahaza. Ja Dunaszentgyörgy. Õudne ju. Et.. mis toimub, sugulasrahvas? Kus meie teed nii lahku läksid?
Ja kui see legendaarne piiramine ei oleks toimunud Egeri, vaid Hajduböszörmény linna all, kas siis raamatu pealkiri olekski "Hajduböszörmény tähed"?

Aakaa vastab talle:

Natuke saan aidata. Törökszentmiklós peaks tähendama Török (mis on pühendatud) Pühale Miikaelile ja Dunaszentgyörgy peaks olema Duna (mis on pühendatud) Pühale Jürile. Hódmezövasarhely on Hódmezö turg.Biharnagybajom peaks olema umbes Bihar suures mures.Bugacpusztahaza tähendab Bugac tühi kodu.

mida niukestega pihta hakata? appi lendab nurmekundlaste vanem Pent, kes oskab kõiki keeli:

mis Duna ja mis Török? ahhh? need on maakeeli öeldes lihtsalt Türgi-Mihkli ja Doonau-Jüri. teate Jüri tehnoparki ja viadukti, eks? seal on kah Jüri kohanimi. või siis Doonau-äärne Jüri, nagu Maini-äärne Frankfurt ja Oderi-äärne Frankfurt. samamoodi jääb või on jäänud Türgi-Mihkli lihtsalt tyrklaste võimu alla või lihtsalt sinnapoole. või elas seal tyrklasi.
ei ole peainglile pyhendatud tyrklane. no kujutlege surnd tyrklast, kes vedeleb taeva ja põrgu lahingu syžeed kujutava maaliga altaril – ei ole ju kuigi katoliiklik? ja kesse Doonau Jürile ära pyhendas? ahhh? näidake mulle teda, palun! nimi ja aadress!
ja veinipudeli peale on kirjutatud lihtsalt "kuiv kvaliteetpunavein". vörös on seesama mis verev. lihtne!

vaata (ja täienda, kui oskad) ka teaduslikku käsitlust ugri-mugri keeltest.

ial linnal mitu nime

ulluks võib minna, Balkanil valitseb siuke multikulti ja keelte paabel ja neil on väga kirev ajalugu. võta Moldva või Basarabia ajalugu kas või viimase 100 aasta jooksul. ja mis sial ymberkaudu toimunud on. ega muud suurt äda põlegid, kui et mis keeles mis kohta kutsuda tuleb. venekeelseid nimesi nigu ei taha pruukida, ukrainakeelsed eksitavad, poolakeelsed esindavad lihtsalt ametlikku võimu. piirid liiguvad seal nigunii kogu aeg edasi-tagasi – nii iga (paari)kymne aasta takka – ja mõnda kohta oleks kõige ausam nimetada jidiši keeles ja heebrea tähtedega, kui vaadata kohaliku rahva keele järgi. ungari keeles oleks lihtne: igal kohal on csángó nimi olemas ja neid tarvitadki. jokk. ei, ei ole meil eesti kirjakeeles muud arusaama kui see, et igal kohal on oma ja õige nimi ja seda siis tarvitame. Balkanil on see õige nime määramine jube poliitika, mitmekeelse keskkonna asi.

ps. tõsine kysimus, kuidas on eesti keeles õige kirjutada csángósid (csángó'sid?) endid. keelenõu on praegu telefoni otsas, otsib juba mitmendat minutit. ei leia veel. otsib veel, ei leiagi. ei oska midagi mõistlikku ytelda kah, suunavad murdesektorisse ja Peeter Pälli enda jutule. isegi põhimõttelist otsust ei oska kyllalt kindlalt formuleerida. mökmökk. säh sulle avaliku võimu toetatud keelekorraldust. (tean, kiusan, aga tahan oma makstud maksude eest teenust.)

ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega

Siin puudub kõigepealt piltlikkus, nähtav osa, peaaegu täiesti, kõnelemata värvidest. Meile ei ole antud ühtki pidepunkti, mille varal võiksime näha tegelasi või miljööd. Meile ei ole antud nimesid, on ainult üliabstraktsed mees ja naine. Ometi teame, missugune maagiline mõju on nimel – inimene on algusest peale harjunud nimesid panema või küsima. Ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega, kuid paraku jääb ta sellest hoolimata veelgi nähtamatumaks kui teised. See tõestab, et ükski neist puuduvatest elementidest ei ole ainuoluline, et ei pea tingimata leiduma kõik, kuid siiski vähemalt osa neist. Kõike ei saa loomulikumalt kunagi näidata ega kirjeldada, eriti mitte novellis, alati peame tegema valiku. Mõnikord jätkub väga väikesest osast, ainult kaudsest vihjest. Meile jätkub ju illusiooni saamiseks armastatu näopildist, juukselokist või koguni mõnest temale kuulunud esemest. Kuid on raske saada illusiooni armastatu röntgeniülesvõttest, olgu sellel või kogu keha elusuuruses.

Karl Ristikivi
Novell
(II)
Tsiteeritud väljaandest:
Karl Ristikivi. Klaassilmadega Kristus
Tallinn, Varrak 2004, lk 144–145

kuradi lätlased

niisiis, ajan mina taga, mis võiks olla Leedu 1939. aastal ametis olnud välisministri eesnimi. perekonnanime tean vene keelest tõlgitud raamatu käsikirja järgi. Urbšis, kirjutavad. eriti põhjalikult otsida ei viitsi, tavaline koogeldus. kahtlaselt vähe tulemusi, millegipärast suurem jagu lätikeelseid. (kontrollin, et hetkeks tekkinud kahtlust hajutada: oli kyll Leedu välisminister, mitte Läti saadik Moskvas.) enamasti annavad ainult perekonnanime, paremal juhul aga ka eesnimetähegi (J.), mida ma juba tean ja tahan lahti kirjutada. kyllap mingi Johannese kohalik variant, mõtlen, aga ei tea, kuidas see kõlada võiks. yks kahtlasevõitu koht, millesse ei syvene, ytleb, et Jozs on. "Jozs Urbšis" aga ei anna yhtegi tulemust. kahtlane. olen asja sinnapaika jätmas ja kaalun trykiallikate poole pöördumist või tuttavale lähiajaloolasele helistamist, aga enne otsin ingliskeelsete märksõnadega "Lithuanian foreign minister 1939" ja sedakaudu avaneb tõde. koogeldus-kaks hiljem: Juozas Urbšys (inglise allikad jätavad š märkimata, kirjutavad Urbsys, aga eesti keel tunneb š-tähte, sestap pruukigem).

moraal:

1. kuradi lätlased. isegi leedu nimesid transkribeerivad läti keelde häälduspäraseks ära.
2. kui vene keelde ja kirillitsasse transkribeeritud leedu nimi otse tagasi ladina tähtedesse transkribeerida, on oht saada sama nime läti kuju.
3. tegelikult tuleb syydistada iseenda ehk tavalise eestlase kehva sõbralike liitlasnaaberriikide lähiajaloo tundmist ning võrreldavalt kehva läti ja leedu keele oskust.