we have assassinated two accredited gods

"Unprofessional? Us? Sir. Might I with due respect remind you that Mister Vandemar and myself burned down the City of Troy? We brought the Black Plague to Flanders. We have assasinated a dozen kings, five popes, half a hundred heroes and two accredited gods. Our last commission before this was the torturing to death of an entire monastery in sixteenth century Tuscany. We are utterly professional."

Neil Gaiman, "Neverwhere", tsiteeris Marek.

US Army vs Starfleet

West Pointis õppivad USA maaväe kadetid oma paraadvormis, milles nad president Barack Obama kõnet kuulasid, näevad välja nagu Star Treki tegelased tähelaevastikust. kausaalne seos on ilmselt vastupidine, tõsi kyll – ei usu, et USA maavägi disainiks oma vorme ulmesarjade järgi.

varjuda! heidan meemi! meem!

Notsu heitis.

***

reeglid:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).
2. Anna 5:le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

***

pere: "norm on yks AK-47 pere kohta enesekaitseks, tänavale ei tohi vist temaga kah minna"

minu otsinguga - sõprus site:kontorikoonlane.blogspot.com - ei sobinud ykski dokument. (ongi liiga abstraktne sõna. ei tarvita siukesi väga, us-liite vastu on kah allergia.)

armastus:
1) armastus ja hambahalu, halusa omma mõlõmba/ armastus om süämeh, hambahalu lõvvaluuh;
2) Tea, et minu moodi meremehe armastus / see ei ole mitte tühi tuulekeerutus! / Vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna

mina ise:
1) õnneks ma ise midagi võrreldavat ei öelnud, aga takkajärgi mõtestades koguvad öeldud sõnad ikka rohkem kaalu.
2) ega ma ise ka heebrea tähti ei loe, aga võiks ära õppida. oskad tähti kyllalt kiiresti välja lugeda – jidiši keel nagu maast leitud.
3) vormi kandmise korraga oli yldiselt parem, kuigi ma ise nägin ikka ysna kole välja.

mida iganes:
Me sõitsime läbi kõik mered,
kus iganes peatus me laev,
:,: me panime voolama vered,
end rikkasti tasus me vaev. :,:

(kõige lähem asi, mille Koogel leidis. viimati laulsin seda yleeile lõpmise rännaku lõpmises otsas. yldiselt tarvitan vormelit "mida tahes".)

***

edasi? noh, ytleme, et Laanesluusija, Kirjasvig, Polaarkaru, Polaarkoer, Linda.

nädala lause

Tuule suunda ja aastaaega on võimalik valida ka selliselt, et need muutuvad iga lasuga.

*

kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. (Viru-Jaagupi)

lõhkusin eile tassi ära.

Lusitanica XIII [Portugali reisikiri]

Tipico
ehk
Pois täältä

Lennujaama saame lennukitaolise trammiga, mis Porto linnas metrood sõidab, poole teed maa peal. Campanha jaamas võtame камера хранения'st omad pakid, 3 euroopa rubla kysib masin pärast viiekohalist koodi, mille järgi meie raudkapi ära tundis.

Järgmise trammipeatuse nimi on Heroísmo. Selle nime andmise võimalikud põhjused panevad mind ikka veel mõtlema ja jäävad hämarapäraseks. Yks kahest keskealisest britist, kes lõpuks meiega sama lennuki peale tulevad, määrab 14punktises plokk-kirjas soome-ugri maailmakongressi kirja järgi ära, kust me tuleme, ja arutab seda teisega. Jube sant, kui su emakeel on yleilmne lingua franca. Ei mingit privaatsust. Meie kyll lobiseme neljakesi ohjeldamatult, ilma et oleks hirmu, et keegi muu aru võiks saada. Ajame omavahelised viimased arved ja rahaasjad joonde ja jutti.

Ja olemegi lennujaama tuttavvõõras hyperreaalsuses. It's just there it's a little different. Näiteks vööd ei kästa turvakontrollis vöölt võtta.

Loeks midagi? Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" portugali keeles?

Viimane pooltund, viimased poed. Mõttetud hargmaiste brändide poed, mis on kõikjal yhtmoodi, magusa ja napsi pood, kus vast veerand asju kohalikud, eriti muidugi portveinid. Lehepood, kus myyakse kõiksugu õhtumaa keeltes lehti ja portugalikeelseid raamatuid. Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" lennukis lugeda? Portugali keeles? Vist ikka ei viitsi. Mingi raamat, mille pealkirjas on sõna "Graal". Harry Potteri eiteamitmes köide. Ikka portugali keeles. Dostojevskit, tõsi kyll, ei ole, kuigi muudes raamatupoodides ikka oli. Marssalite ega kindralite elulugusid vist ka mitte.

Hiljem saan E käest teada, et ka plaate myyakse sealsamas. Tõsi, kui sealt tulistvalu mööda tuiskasin teist või kolmandat korda -- viimsed meeleheitlikud katsed leida puuduvat kingitust -- ja hetkeks kaalusin lausa ingliskeelse turistiteatmiku ostmist (jätsin mõtte, kui olin jõudnud endalt kysida, mis maa või saare kohta siis yldse; mõttetu), kuulsin kõlaritest pateetiliselt fraseeritud tyypilist sõna "fa-a-a-a-do" (väga, väga tyypiline).

Pietà, aga ilma Ameerika M16 automaatrelvata

Käsitööpood, artesanato. Lävel tervitamas rahvariides naismannekeen, kelle riiete komplektil ega aksessuaaridel hinnasilte pole, ilmselt kuulub ta sisustuse hulka. Tartus Ryytli uulitsa käsitööpoes võib samasuguse mannekeeni vist paljaks osta, aga neid on seal ka mitu. Tikitud kaelusega meeste särk, mis esmapilgul kuigivõrd ei erine Ida-Euroopa omadest, maksab 54 euroopa rubla. Ehtelett -- mõttetud ja pisikesed asjad, ainus ilus ehe maksab 310 rubla. Mõttetult kallid jumalakujud, olematu valik, sealhulgas Pietà, mis mulle meenutab eelkõige Kivastiku "Savonarola tuleriida" Draamateatri lavastust reklaaminud plakatit, millel Malmsteni Kristus-Savonarola vabas käes on Ameerika automaatrelv M16. (Kaunis plakat, kust selle koopiat saada? Ah?) Võtmehoidjad, ilmetud. Mängukaardid nagu igal pool mujal, tarokikaarte pole. Ja siis mitmes suuruses kukkesid nagu Karlssoni lugudes. Ainult et see on Barcelosi kukk.

Jalgpallipood, mõttetu, ei yhtki huvitavat eraldusmärki. Oleks pidand Alfamast sõduripoest seersandiõlakud ikka ostma, ykskõik mis teenistuse omad nad siis olid. Isegi turvameestel on siin õla peal harilikult kaks linnukest, harvem yks või kolm. Politseinikel kipub olema kolm linnukest, millest alumisel täisnurkne jõnks alla, nii et ta M-tähte meenutab.

Asjatundjad: kohalik kultus põhineb ysna lollakal myydil

Leian VH yles. Räägin talle kohaliku butafooria poest, viin ta sinna. Viimases meeleheites räägin talle ära Barcelosi kuke ääretu populaarsuse taga seisva legendi, mille lugesin G-le saanud tassilt (A kinkis vist), enne kui see ära pakiti. Seal oli selges inglise keeles kirjas kultust põhjendav lugu, mille rääkimist ma seni olin vältinud, isegi kui keegi kysis. Aga nyyd siis kukub seegi kell ja ma jutustan, räägin ning pajatan:

Barcelosi linnas kypsetati hulk kypsetisi -- nagu "Imedemaa Alice'i" raamatus, torkas mulle pähe -- ja siis söödi need kõik salaja ära. Yks syyta mees anti vääralt selle eest kohtu alla -- nagu ärtu soldat "Alice'is", eks -- ja mõisteti syydi, kuigi kõik märgid näitasid, et tal syyd teps ei olnud. Mees palus kohtuisandalt veel viimast võimalust ennast syytuks tunnistada. Ja nägi yhte kukke korvis (ma nyyd ei tea, kas see oli sama korv, kus enne hoiti söödud kypsetisi või mitte). Mees ytles: "Kui see kukk kireb, siis ma olen syyta." Kukk kires ja mehel lasti minna.

"See legend on lollakas," arvab VH butafooriapoest kõrvale õlut jooma minnes. Ja tal on õigus, hoolimata kõigist ilmavaatelistest implikatsioonidest, mis loos sees on. Siiski laenas VH mulle paar cruzeiro't, et ma saaksin yhe kuke osta, nii et lind ehk minugi päästaks, vähemalt kingitusepaanikast.

Lennuk nagu maaliini buss ja Säästumarket

Ryanairi lennuki kohtumine rahvahulgaga meenutab kõige rohkem veneaegset maaliini bussi või isegi praegusaegseid Setumaa omi. Pileti peal istekoha numbrisi põle, rahvas istub, kuhu saab, otsib vabu meelepäraseid kohti, räägib omavahel valjusti, sebib ja sagib. Kõik kohad saavad lõpuks täis.

Lennuk hakkab vähehaaval meenutama Säästumarketit, sinises ja kollases teenindajad liiguvad ringi ja jagavad vana ja odava ilmega käru pealt yyratute summade eest odava ja kehva väljanägemisega koledates pakendites asju. VH pistab mulle näpu vahele reklaami, kus on toidupakendite pildid, umbes samasuguse, mida kõik suurjamyyjad meie postkastidesse topivad. Olen nördinud.

Ja loen edasi Gibsoni "Kõiki homse pidusid", mis ysna sobivalt kirjeldab Lucky Dragoni nimelise arvatavasti Singapuri päritolu odavpoodide keti toimimist koostöös sidus- ja partnerfirmadega (nende oma pank, milletaolise 7-Eleven Jaapanis kunagi mullu või tunamullu asutas, kullerteenistus GlobEx, tavaline föderaalne tigupostiteenistus). Ryanair reklaamib rongipileteid. E-st vasakul mängib yks lõngus, Che Guevara pilt desktopil, läpakaga Mah Jonggi.

kirjutatud
Porto ja Stanstedi vahel õhus
lehekuul 10221

even though self-sufficiency is long past

Volyen has been a subject planet several times in the past: its thoughts and beliefs are full of the vestiges of the Rhetoric of slaves. It has been an independent planet, using minimum contact with its planetary neighbours: the language of proud and self-sufficient isolation is still in use, even though self-sufficiency is long past. It has been a rapidly growing and ruthless Empire: songs, poems, heightened and emphatic speech of all kinds, still in use remain as evidence of this phase. It is an Empire falling apart and disconsolate in its present state: but its language has not caught up with its condition. It is soon to be a Sirian colony: well, it will not have to invent new means of expression, for the commonplaces of its epochs of servitude will only have to come forward again and find new life.

Doris Lessing
Documents Relating to the Sentimental Agents in the Volyen Empire
(Canopus in Argos: Archives)
Flamingo, Hammersmith 1994
p. 74

ilus Chávezi pilt

leidsin Dickipediast ilusa Hugo Chávezi pildi ega suuda seda jagamata jätta. niiiiiiii kaunis.

kuidas Trotski Siberist põhjapõdradega pages

leidsin yles Trotski teose "1905" ingliskeelses tõlkes. (kui raamatuid pealkirjade järgi järjestada, paigutuks ta ilmselt riiulisse Uku Masingu "1343" ja Orwelli "1984" eestikeelse tõlke vahele.)

peatykkides 32 ja 33 räägib Trotski, kuidas ta vangistuses Siberisse viidi ning põhjapõtradega ära põgenes (lehekyljed 288 ja edasi, pagemise kirjeldus hakkab lehekylje 310 kandis). Trotski näitab, et isegi tema ei pea põhjapõtrade võlule vastu ja hakkab neid palavalt armastama. kõrvalosades handid ehk ostjakid, komid ehk syrjalased, sibirjakkidest talupojad, Tšehhovi karu ja mõni vanausulinegi. hea lobe ja huvitav lugemine, soovita või Kõusaarel sellest film teha.

aga tegelt peaks selle hantide ja nafta loo viimased jupid kokku kirjutama.

põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema

Võimas Termes ajab piksepilvi, pilvedesse ulatub ta pea, jändriku männi pikkus on ta käsi.
Roheline sammal on tema juuksed, mida rebivad kõik tuuled, ent kunagi ei suuda välja kiskuda. Käes on tal vikerkaar vibuks, välkudena pillub ta nooli.
Koerad jooksevad kaugemal ees, igaüks isapõdra kasvu.
Termes näeb saaki ja Termes naerab, kõu kõmiseb, taevas eemaldub kõrgemale - ja langeb taas alla.
Termes peab jahti, ta jookseb. Kuhu vajub ta jalg, sinna saab metsasiht, kuhu teine jalg toetub, sääl oruks muutub maa. Kus ta sammud maad puudutavad, sinna tekivad kaks luhta, neid mööda voolavad aeglaselt jõed.
Ja mäed helisevad ojadena.
Norra tagant, kaugete Limandrite tagant, säält, kus pole meie elu algus, ajab Termes saaki.
Saak on ees, ennenähtamatu jumalale, kuid lähedal löögi jaoks, vaat kohe tabab välk tema südant.
Kuldsarvedega põder jookseb sääl. Ta on üleni valge, karv hõbedasem lumest. Oma musta pead hoiab ta kõrgel, sarved taha kaardus. Ta lendab nähtamatuil tiivul. Vabad tuuled on ta hingeõhk, need kannavad teda lennul, tema teel.
Ta silmad on poolsuletud. Kuid ära vaata neisse, inimene, - nende jõust jääd sa pimedaks. Sule kõrvad, kui kuuled ta jooksu, selle jõud kurdistab sind. Ära riiva ta kuuma hingeõhku, selle puudutus muudab su tummaks.
Tea, see on Mändaš-põrre.
Tea, kui võimas Termes jõuab ta kannule ja esimese noole laseb, annab järele kogu mägede kivi ja tuli paiskub välja. Kõik jõed hakkavad voolama tagurpidi, vihm kaob, kuivavad järved ja meri. Kuid päike jääb.
Tea veel: kui Termes tabab noolega musta laupa kuldsete sarvede vahel, haarab tuli maa, mäed keevad veena, nende asemele kerkivad uued mäed, mis põlevad nagu habemik sammal vanadel kuuskedel. Põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema. Kui Mändaš-põrre kallale viskuvad koerad ja Termes lööb oma noa ta elavasse südamesse, siis on lõpp. Taevast kukuvad maha tähed, tuhmub vana kuu ja päike upub kusagil kaugel. Maal on siis vaid põrm.

Aado Lintropi tõlge
Vladimir Tšarnoluski korjatud
koolasaami taevapõdra-myydist,
loe lähemalt Enn Ernitsa kirjatykist
meie sugulasest põhjapõdrast
(seal on veel lugusid)

asjad, mis meile meeldivad

nimekiri asjadest, mis meile kõigile meeldivad (Teaduste Akadeemia kebabityrklased ega Jim Ashilevi siin "meie kõigi" hulka mõistagi ei käi). lihtsalt viitan, et ka siia eksinud lugeja võiks oma kallist ajast tunnikese või veerand hakkama panna.

indiaanlased ostavad kasiinorahaga maad tagasi

Dakota indiaanlased kasutavad kasiinotulusid, et hõimumaid tagasi osta, kirjutab Minneapolise ja St. Pauli Star-Tribune.

Täpsemalt on Minnesotas Shakopee linna lähedal elav föderaalselt tunnustatud Shakopee Mdewakantoni siuu hõim hakanud kokku ostma ymbritsevas Scotti kihelkonnas maad sel määral, et Shakopee linnaisad muretsema ajada. lisaks 1880. aastal saadud 250aakrisele reservaadile on aastast 1990 kokku ostetud ligi 2000 aakrit maad, nii et kokku kuulub hõimule praegu yle 2800 aakri. hakkama on pandud 100 miljonit dollarit. see pole veel midagi, ytlevad indiaanlsed, võrreldes sellega, mis meile 1825. aasta lepinguga jäi.

Mida linnaisad – vist linnapea John Schmitt nende hulgas – kardavad, on see, et ostetud maa paneb piiri linna arengule ja laienemisele. Ja äkki on indiaanlased alustanud malemängu kruntide peale?

"See maa võeti pyssiga osutades," ytles seevastu hõimu maadevalitseja Stan Ellison, "Ja meie ostame ta tagasi Ameerikan dollaritega."

See pole kurioosum ega yksi näide, algupärane artikkel näitab, et tegu on trendiga, mis kahvanägusid idarannikust läänerannikuni välja kohutab.

"We will overrun," oli 1968. aastal tuule tiibadesse saanud punase jõu liikumise yks hyydlauseid, kirjutas väljapaistev siuu aktivist ja kirjamees Vine Deloria liikumise teise hyydlause järgi nime saanud manifestraamatus "Custer Died for Your Sins".

Loe ka Vikipeedia artiklit hõimust ja kasiinost.

I became quite defensive about being a Sioux

The more we try to be ourselves the more we are forced to defend what we have never been. The American public feels most comfortable with the mythical Indians of stereotype-land who were always THERE. These Indians are fierce, they wear feathers and grunt. Most of us don’t fit this idealized figure since we grunt only when overeating, which is seldom.

To be an Indian in modern American society is in a very real sense to be unreal and ahistorical.

/---/

During my three years as Executive Director of the National Congress of American Indians it was a rare day when some white didn’t visit my office and proudly proclaim that he or she was of Indian descent.

Cherokee was the most popular tribe of their choice and many people placed the Cherokees anywhere from Maine to Washington State. Mohawk, Sioux, and Chippewa were next in popularity. Occasionally I would be told about some mythical tribe from lower Pennsylvania, Virginia, or Massachusetts which had spawned the white standing before me.

At times I became quite defensive about being a Sioux when these people had a pedigree that was so much more respectable than mine. But eventually I came to understand their need to identify as partially Indian and did not resent them. I would confirm their wildest stories about their Indian ancestry and would add a few tales of my own hoping that they would be able to accept themselves someday and leave us alone.

Whites claiming Indian blood generally tend to reinforce mythical beliefs about Indians. All but one person I met who claimed Indian blood claimed it on their grandmother's side. I once did a projection backward and discovered that evidently most tribes were entirely female for the first three hundred years of white occupation. No one, indeed, wanted to claim a male Indian as a forebear.

Vine Deloria, Jr.
Custer Died for Your Sins: An Indian Manifesto.
New York, Macmillan 1969,
pp 2–3

mis kyll on selle meistri mõttes?

She sees another fire, in memory: coke glow of a smith's forge, driven by the exhaust of a vacuum cleaner. Beside her the old man held the drive chain of some extinct motorcycle, folded neatly into a compact mass and fastened with a twist of rusty wire. To be taken in the smith's tongs and placed within the forge. To be beaten, finally, incandescent, into a billet of their strangely grained Damascus, ghosts of those links emerging as the blade is forged, quenched, shaped, and polished on the wheel.
Where did that knife go? she wonders.

William Gibson
All Tomorrow's Parties
1999
(Berkley 2003, p 94)

pildi tegi
Ralf Pfeifer

kyberpungi isake Teeme Ära kohta & tsaariaegne prygi

nagu tavaliselt, kui juhtub midagi eriti blogimisväärset, ei jaksa ma sellest oma kogemust yles kirjutada. (no pronksiöö oli õnnelik vastupidine juhus.)

selle asemel viitan ja tsiteerin, mida ytleb asja kohta kyberpungi isake Bruce Sterling oma Wiredi hõlma aluses blogis: Estonia's Digitized Garbage, lugege. põhimõtteliselt rabas nähtus teda niivõrd, et ta copy-paste'is ära Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse levitatud ingliskeelse pressiteate.

ja noh, kirjutas sellele lyhikese selgitava eessõna:

Here on BEYOND THE BEYOND, we don't normally post raw, unsolicited press releases, but you ponder the motives and thinking behind an effort like this, and it's actually kind of scary. I'd be betting good money most of these Google Earth-tagged illegal dump sites date to the Soviet era. So you've got this Estonian cybergreen millionaire's web 2.0-style participatory scheme to scrape his nation's surface clean via orbital oversight... Russia would never dream of a campaign like that. USA, way too sloppy. Even Sweden Finland and Norway would be hard put. Ultra-tidy, public-spirited Switzerland maybe, but gee whiz... who are these people?

siiski, yhe tähelepaneku ma lisaks siia juurde. Oop muljetas juba nõukaaegseid pudeleid ja arvas, et kaevamisel jõudnuks eestiaegsegi sodini. meie aga – Sinimaniseele ja sõbrad – leidsime Otepää kihelkonnas Puka-lähedases Rebaste kyla lipujaamas (vist oli nr 794) isegi märkimisväärselt kaevamata yhe tsaariaegse nekrutite või kutsealuste arvelevõtmise protokolli blanketi, millel oli ka paar 1904. aastal täidetud rida, ilusas tsaariaegses käekirjas ja musta tindiga. oli heas seisukorras. lähedalt imetleda polnud aega, otsustasime kinkida arhiiviteadlase haridusega sõbrale, kes töötab Tartus genealoogina. võib-olla kirjutab sellest ka Valgamaalane.

enne jaanipäeva ei tohi kivi peale istuda

yks ytleb:
teine variant on see, et maa peal tohib istuda alles siis, kui pikne on korra löönd
iga-aastane hieros gamos, teadagi

teine järeldab:
äikest ka pole löönud veel, nii et igat pidi ohtlik värk

esimene täiendab:
aga jah, see on ainuke kohalik variant Maaema ja Taevaisa korduvast mytoloogilisest abielust, mida nimetada tean. vägev

teine vastab:
minu jaoks on see rohkem meditsiiniline vanasõna

esimene ajab ikka oma joru:
nonäed, siin avaldubki rahvausu holism ja synkreetilisus ;)

teine nõustub:
seda küll, jah

esimene seletab:
ei tohi, sest maa on myrgine, eks

teine seletab vastu:
sest külm on, ja naisterahvastel on põiepõletik kerge tulema

esimene laiendab:
yhtlasi lähevad mingid seoseniidid
- ussideni, kes lähevad maa sisse magama ja on kevadel välja tulles unised, myrgised ja tigedad)
- Pühä Maarjani, sest ussimaarjapäeval 8. sygiskuu päeval lähevad ussid maa alla, ilmselt Mamma Maarja jumaliku käsu peale; käskudest yleastujaid ja rikkujaid usse seevastu ei lasta, need jäävad kylma kätte ja ilmselt surevad maha

esimene autodiagnoosib:
. o O ( njah. korra Tartus käia ja eepilisi regilaule laulda ja kohe on niiiii mytoloogiline tuju, et tapab )

pildil Maaema ja Taevaisa yhendus
Agostino Carracci (1557–1602) kujutuses

kulgetav kulg on pysitu kulg

Raton and Playboy use the black two, maybe three times in a day and a night. Three times with the black, then they must use the white as well. The white is more expensive, but too much black and they start to talk fast and maybe see people who are not there. "Speaking with Jesus," Playboy calls that, but the white he calls "walking with the king." But it is not walking: white brings stillness, silence, sleep. Silencio prefers the white nights.

Silencio knows that they buy the white from a black man, but the black from a white man, and he assumes this is the mystery depicted in the picture Raton wears on the chain around his neck: the black and the white teardrops swirling together to make roundness; in the white teardrop a small round of black, in the black a small round of white.

William Gibson
All Tomorrow's Parties
1999
(Berkley 2003, p 26)

muslim ei saa olla demokraat?

"Uiguurid on moslemid ja vähe usutav, et nad hakkavad demokraatlikke väärtusi kandma," kirjutab Leslie ysna huvitavas Hiina-blogis.

iseenesest on tänuväärne, et Leslie on võtnud juhtida tähelepanu sellele, et ka tiibeti pool võib levitada liialdusi ja et Eesti meedia võib kysimuses liiga kallutatud olla ning seetõttu mõne fakti tähele panemata jätta. samas olen ka mina tiibeti lobi ohver, tõekspidamiste poolest kuulungi Linnart Mälli gängi, kes Hiina Rahvavabariigi autoriteeti Tiibeti riigi yle ei tunnusta.

aga asi on veidi laiem: Leslie on avaldanud ysna nihilistlikku arvamust yldse maailma olukorra ja seisu suhtes. et Tiibetist räägitakse, aga tegelikult on igal pool perse majas. Birma on unustatud jne. siinkohal tuletan meelde Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ylevaatlikum Wikipedia artikkel), mille asutajate hulka Eesti ja Tiibet 1991. aastal kuulusid. sellele organisatsioonile olen tänu võlgu, et tean nimepidi nimetada mõnda maailma "konfliktipiirkonda", nagu Leslie neid nimetab ja mis ta soovib kõik endale selgeks teha (ise sain peast lugedes sain oma 33 võrreldavat kohta kokku, kus tean olevat otsest vägivalda). yks võimalik koht sellistest kohtadest aimu saada on ERO liikmete nimekiri, kus on kyll igasugu karvaseid ja sulelisi, sh paar Venemaa Föderatsiooni vabariiki (suurema jao Putini ajast on ERO olnud paraku kriisis ja varjusurmas), aga kõiksugu syndinud ebaõiglusest ja selle vastu võitlejatest võib nii aimu saada kyll.

niisama räuskamise asemel, et maailm on hädaorg, võiks inime ometigi toetada mõnda ryhma, kelle siiruses ta kindel on. kas või sõnades või kandes rinnas märki "Vaba Valgevene eest" või levitades teadmist, et need on olemas (seda on kyll Leslie omal kombel teinud, mille eest tänu). yhtlasi tervitused Silver Meikarile, kes Eesti riigis esindab seda, mis on -- tõenäoliselt endise poliitvangi ja dissidendi Vaclav Haveli mõjul -- Tšehhi välispoliitika kindel osa, nimelt järjekindel kõiksuguse rõhumise vasta võitlemine.

olen paraku ajast maas, milliseid ERO yritusi Tartus või Eestis või mujal veel tulemas on, aga igatahes on kunagised liikmed Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia, Ida-Timor ja Palau on juba saanud YRO liikmeteks. ERO systeemis yht-teist ära teinud ogoni aktivisti Ken Saro-Wiwa ylespoomine Nigeerias aastal 1995 saatis riigi Rahvaste Yhenduse ukse taha ja tõi Nigeeriale vist majandussanktsioonegi.

aga tagasi uiguuride juurde. yks Vikipeedia artikkel loeb yles Ida-Türkistani iseseisvuse taotlejate hulgas nii sekulariste, kes samastavad ennast Kemal Atatürgi pyydlustega, kui ka teokraatia ihkajaid -- nii et tavaline tyrgi poliitiline seis. miks mitte demokraatia? Erkin Alptekin on mulle kyll igati mõõduka mulje jätt. ERO on just selline organisatsioon, mis kõiksugu aktiviste pyydnud harida nimelt vägivallatu vastupanu vallas. tundub, et dalai-laama, kes hoiatab tiibetlastest vägivallatsejaid oma võimaliku tagasiastumisega (mina marodööridega ei mängi), on vägivallatu vastupanu praktikate kõige suurem autoriteet praegu yldse.

aga muslimid ja demokraatia? mõelgem Tyrgi peale, millel on kahtlemata kogu Kesk-Aasiale, sealhulgas Ida-Türkistanile suur mõju. tehtav ja tehtud. lugesin hiljuti läbi yhe oma lemmikkolumnisti, Bombay muslimist poliitiku perest pärit ameeriklase Fareed Zakaria raamatu "Vabaduse tulevik", kus ta räägib islamist ja demokraatiast lähemalt ning ysna veenvalt. hea raamat, praegu ka ysna odav, nii et ostke ja lugege.

seal räägib ta muu hulgas ka sellest, et viimase aastakymne jooksul on muutunud Hiinas võimalikuks riik kohtusse kaevata ja riiki kohtus võita. ja yldse seda, et parem on alustada sõltumatust kohtuvõimust kui lihtsalt valimiste korraldamisest. samuti seda, et parasjagu jõukas rahvas toetab liberaalset demokraatlikku korda kõige paremini. autonoomsel Tiibetil võiks säärases valguses Hiina koosseisus isegi lootust olla. liiati kui Hiina praegu yritab vähemasti jätta muljet, et Lhasas hoiab korda politsei, mitte sõjavägi, mis näitab muret selle mulje yle, mida nad väljapoole jätavad.

Tartus orientalistikapäev laupäeval (15.03)

Laupäeval, 15. märtsil 2007 algusega kell 11.15 Tartu Ülikooli keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2).

Kava
11.15 Avasõna
11.20 LAUR JÄRV - Tiibeti budismi kaheksa kaarikut (sgrub brgyud shing rta chen po brgyad)
11.50 URMAS PAPPEL - Hiina riik ja usulised organisatsioonid lääneliku usuvabadusideaali vaatevinklist
12.20 MÄRT LÄÄNEMETS - India linnakultuuri kajastused mahajaana suutrates
12.50 PEETER VÄHI - Budismi ja islami suhetest Siiditeel muiste ja nüüd
13.20 Vaheaeg
13.30 HENN KÄÄRIK - Vana Testament, Calvin ja Oktsident
14.00 PEETER ESPAK - Mesopotaamia kosmiline geograafia – Abzu tähendusest
14.30 VLADIMIR SAZONOV - Valitseja jumalikustamisest Kesk-Assüüria riigis. Tukulti- Ninurta I (1242-1206 e.m.a) kui "päikesejumal"
15.00 ANDRES EHIN - Otsides satorit Euroopas
15.30 Vaheaeg
15.45 Film - The Pandavas. Five Warriors (Animafilm India eepose Mahābhārata põhjal. Kestus 86 minutit, inglise keeles)
17.15 Lõppsõna

Eesti Akadeemiline Orientaalselts

võtke kinni kuningas: kuningamäng Vermontis

ylikonnad ootavad CNNis otsustava teisipäeva tulemusi (kas saab siis Obama või Clinton ja millal see õieti selguda võiks). aga et loetud on mõni yksik tuhat häält, siis lahutavad lihtsalt rahva meelt. andsid äsja teada, et Vermonti osariigi Brattleboro linnas saab hääletada otsuse poolt, et kohalik politsei peab põhiseaduse rikkumise eest kinni võtma Bushi ja Cheney, kui nad linna satuvad, et nad siis anda yle pädevatele organitele oma kuritegude eest vastust andma. Vermont olla muidugi liberaalne ja ekstsentriline osariik, märkis yks ylikond, ja arvata on, et kumbki kurjategija sinna ei satugi. loe ka: AP lugu ja uudiste assortiid samal teemal.

Brattleboro linn figureerib taustal yha rohkem kuulsust koguva veidrate juttude autori H. P. Lovecrafti õudusjutus "Pimeduses sosistaja". lugege, Lovecraft räägib loos Vermontist pikemaltki. eestikeelne tõlge on ka olemas samanimelises Jyrka koostatud "Öölase" sarja Lovecrafti-valimikus, aga seda peab vist raamatukokku pyydma minema.

aga see tänane Brattleboro linna lugu meenutab mulle yhe laulumängu Tori varianti. sõnad, mälu järgi:

kuningas kuningas
miks sina mullu meile ei tulnud
murumullu meile ei saanud
kuningas kuningas
kui käisid käsud järele
ja sõitsid sajad sõnumida
kuningas kuningas
nyyd sina tuled sandil ajal
kevadisel kehval ajal
kuningas kuningas
nyyd sina riisud riideida
ja kakud kaelakardasida
võtke kinni kuningas
võtke kinni kuningas

mäng ise käib nii, et ringi keskele kuningaks pandud mängija hakkab värsi "nyyd sina riisud riideida" kõlades ringis laulu laulvatelt (ilmselt) tytarlastelt lahtisemaid riidetykke ja ehteid - nt rätikuid ehk - pantideks kiskuma. värsi "võtke kinni kuningas" ajal aga . laul kuulatav viisiga Krää plaadilt "Läti lugu" või "Eesti rahvamuusika antoloogiast" koos mänguõpetusega.

Googeldus andis mulle lahkelt hambu yhe 1890. aastal korjatud Saaremaa teksti Kärla kihelkonnast, mis on ära trykitud Tedre antoloogia I köite 2. vihikus. tsiteerin, julmalt:

4.3 LAULUMÄNGUD
476. KUNINGAMÄNG.
1069 2.

Kuning, kuning, kukekuning,
kuning kulla poisike!
Eks sa tulnud mullu meile,
tulnud tunamullu meile,
sügisesel sojal ajal,
kus jooksid jõed õluta:
viinaallikad arudest,
mõduallikad mõisadest,
taariallikad taludest!
Nüüd sina tuled kevadisel,
kevadisel kõval ajal.
Nüüd sina riisud riideehted,
katkud kaelakutrused.
Kelle kord on panti heita?
Kudas karp, nõnda kaas.

Mängijad käivad ringis, üks on ringi sees, kelle silmad rätikuga on kinni siutud ja kes kuninga nime kannab. Ringisolejad laulavad laulu, ja kui viimased sõnad "Kudas karp, nõnda kaas" lauldakse, lähevad kõik paari. Kes üksi jäeb, maksab pandi, mis kuningas kinniste silmadega piab - kui kõik pandi on maksnud - jälle selle kätte andma. Läheb see tal korda, saab ta lahti, aga kui ei lähe, jäeb ta veelgi kuningaks. Kärla. H II 18, 870/1 (1). 1890.