1941. aasta aprillis formuleeriti lõplikult rahvusliku antifašistliku rinde idee, mida pidi juhtima okupeeritud maa kompartei. Antifašistlik rinne pidi eelkõige saavutama rahvusliku sõltumatuse ja seejärel lahendama küsimuse sotsiaalsest ülesehitusest ja võidueufoorias likvideerima oma maa kodanluse. Seega, alates 1941. aasta maist alustasid Euroopa komparteid selle idee realiseerimist.
(Meltjuhhov)
31.5.07
29.5.07
ial linnal mitu nime
ulluks võib minna, Balkanil valitseb siuke multikulti ja keelte paabel ja neil on väga kirev ajalugu. võta Moldva või Basarabia ajalugu kas või viimase 100 aasta jooksul. ja mis sial ymberkaudu toimunud on. ega muud suurt äda põlegid, kui et mis keeles mis kohta kutsuda tuleb. venekeelseid nimesi nigu ei taha pruukida, ukrainakeelsed eksitavad, poolakeelsed esindavad lihtsalt ametlikku võimu. piirid liiguvad seal nigunii kogu aeg edasi-tagasi – nii iga (paari)kymne aasta takka – ja mõnda kohta oleks kõige ausam nimetada jidiši keeles ja heebrea tähtedega, kui vaadata kohaliku rahva keele järgi. ungari keeles oleks lihtne: igal kohal on csángó nimi olemas ja neid tarvitadki. jokk. ei, ei ole meil eesti kirjakeeles muud arusaama kui see, et igal kohal on oma ja õige nimi ja seda siis tarvitame. Balkanil on see õige nime määramine jube poliitika, mitmekeelse keskkonna asi.
ps. tõsine kysimus, kuidas on eesti keeles õige kirjutada csángósid (csángó'sid?) endid. keelenõu on praegu telefoni otsas, otsib juba mitmendat minutit. ei leia veel. otsib veel, ei leiagi. ei oska midagi mõistlikku ytelda kah, suunavad murdesektorisse ja Peeter Pälli enda jutule. isegi põhimõttelist otsust ei oska kyllalt kindlalt formuleerida. mökmökk. säh sulle avaliku võimu toetatud keelekorraldust. (tean, kiusan, aga tahan oma makstud maksude eest teenust.)
ps. tõsine kysimus, kuidas on eesti keeles õige kirjutada csángósid (csángó'sid?) endid. keelenõu on praegu telefoni otsas, otsib juba mitmendat minutit. ei leia veel. otsib veel, ei leiagi. ei oska midagi mõistlikku ytelda kah, suunavad murdesektorisse ja Peeter Pälli enda jutule. isegi põhimõttelist otsust ei oska kyllalt kindlalt formuleerida. mökmökk. säh sulle avaliku võimu toetatud keelekorraldust. (tean, kiusan, aga tahan oma makstud maksude eest teenust.)
ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega
Siin puudub kõigepealt piltlikkus, nähtav osa, peaaegu täiesti, kõnelemata värvidest. Meile ei ole antud ühtki pidepunkti, mille varal võiksime näha tegelasi või miljööd. Meile ei ole antud nimesid, on ainult üliabstraktsed mees ja naine. Ometi teame, missugune maagiline mõju on nimel – inimene on algusest peale harjunud nimesid panema või küsima. Ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega, kuid paraku jääb ta sellest hoolimata veelgi nähtamatumaks kui teised. See tõestab, et ükski neist puuduvatest elementidest ei ole ainuoluline, et ei pea tingimata leiduma kõik, kuid siiski vähemalt osa neist. Kõike ei saa loomulikumalt kunagi näidata ega kirjeldada, eriti mitte novellis, alati peame tegema valiku. Mõnikord jätkub väga väikesest osast, ainult kaudsest vihjest. Meile jätkub ju illusiooni saamiseks armastatu näopildist, juukselokist või koguni mõnest temale kuulunud esemest. Kuid on raske saada illusiooni armastatu röntgeniülesvõttest, olgu sellel või kogu keha elusuuruses.
Karl Ristikivi
Novell
(II)
Tsiteeritud väljaandest:
Karl Ristikivi. Klaassilmadega Kristus
Tallinn, Varrak 2004, lk 144–145
Novell
(II)
Tsiteeritud väljaandest:
Karl Ristikivi. Klaassilmadega Kristus
Tallinn, Varrak 2004, lk 144–145
kui jyriöö tulle ununend kirves
Haudenosauneel ehk irokeesi liidul olid ka oma neli kuningat, kellest kuninganna Anne lasi portreed teha. ilusad pildid, võtke ja vaadake.
28.5.07
inimesed ei oska lennata ja SAS ka ei vea
selline pealkiri jääb homses lehes ilmumata. peaaegu oleks kogemata ilmunud. hea, et niigi läks. kunagi aastaid tagasi yks kunagine kolleeg kirjutas reklaamartikli, millele ta ei mõistnud esimese hooga pealkirja panna. sai siis "
25.5.07
keskkonnafilosoofia looduskaitseväe staapidesse!
Volberg pyyab Arne Næssi. ma ei yrita väita, et tal õigus poleks, tõenäoliselt on. iseasi, kas see on oluline, mis ta räägib. mul on siiani allergia iseväärtuse (ingl intrinsic value) termini vastu, mis tema kirjatykis kah esineb. seda seepärast, et selle yle teoreetiline arutamine ja mõttetu vaidlemine kujunes korra väga tyytuks, sest võttis aega yle igasuguse mõistliku määra (kuigi seltskond oli taiplik, pöörati mõistele ilmselt liig palju tähelepanu ja liig mitu päeva järjest).
Næss ongi kogu aeg old siuke enda kalju kylge aheldaja vend, inimene, kes asjad liikuma paneb ja on ajalehes pildi peal. räägib kõigiga ja igal pool. nii rääkis yhel suvisel ökosemiootika seminaril David Rothenberg, tema ameeriklasest õpilane, kes vist temaga yhe intervuiraamatu teinud on. vabalt, et eklektiline. (muide, Rothenberg on kirjutanud ka raamatu "Miks linnud laulavad", mis on yks tore raamat – lugege, kui kätte saate –, ja andnud Eestiski paar samateemalist kontserti – kuulake, kui satute.)
ökoloogilist filosoofiat ja selle spetse läheb praktiliselt tarvis keskkonnakaitse selles lõigus, kus mõeldakse välja argumente, MIKS. argumente teistele, kes veel sama asja eest väljas ei ole, ei usu, aga keda võiks siiski ära värvata. kellest võiks kasu olla. mõjutada avalikku arvamust. PR või nii, aga tava-PR-spetsid on veidi vale stiil ja ebaelegantne, filosoofid sobivad sektorisse ja nišši paremini. (no näiteks keskkonnaõiguse spetse läheb tarvis natuke teise töölõigu peale – nad peavad veenma ametivõime, kohut, kohalikku omavalitsust ja muud rahvast, kelle jaoks seaduse kohaselt toimida on sama tähtis kui hingata.)
eklektilisus ja leidlikkus ja taktikaline ettearvamatus võib siinjuures olla väga abiks: on tarvis piisavalt laia valikut argumente, et need sobiks eri kontekstidesse ja eri inimeste peale. eri inimestele tulebki eri juttu või eri kombel juttu rääkida, nii puhtpraktiliselt: auditooriumiga tuleb arvestada; yheselt mõistetavad on vaid rivikäsklused ja sedagi neile, kes vastavat komplekti õppinud on. arsenal võiks olla mitmekylgne ja arvestada maastiku eripäraga. (kui snaiper ennast moondab ja maastikku sulab, peab ta eelkõige arvestama, mis tal konkreetselt ymber on, mitte mingeid hypoteetilisi yldkehtivaid moondamisnõudeid.)
Næss ongi kogu aeg old siuke enda kalju kylge aheldaja vend, inimene, kes asjad liikuma paneb ja on ajalehes pildi peal. räägib kõigiga ja igal pool. nii rääkis yhel suvisel ökosemiootika seminaril David Rothenberg, tema ameeriklasest õpilane, kes vist temaga yhe intervuiraamatu teinud on. vabalt, et eklektiline. (muide, Rothenberg on kirjutanud ka raamatu "Miks linnud laulavad", mis on yks tore raamat – lugege, kui kätte saate –, ja andnud Eestiski paar samateemalist kontserti – kuulake, kui satute.)
ökoloogilist filosoofiat ja selle spetse läheb praktiliselt tarvis keskkonnakaitse selles lõigus, kus mõeldakse välja argumente, MIKS. argumente teistele, kes veel sama asja eest väljas ei ole, ei usu, aga keda võiks siiski ära värvata. kellest võiks kasu olla. mõjutada avalikku arvamust. PR või nii, aga tava-PR-spetsid on veidi vale stiil ja ebaelegantne, filosoofid sobivad sektorisse ja nišši paremini. (no näiteks keskkonnaõiguse spetse läheb tarvis natuke teise töölõigu peale – nad peavad veenma ametivõime, kohut, kohalikku omavalitsust ja muud rahvast, kelle jaoks seaduse kohaselt toimida on sama tähtis kui hingata.)
eklektilisus ja leidlikkus ja taktikaline ettearvamatus võib siinjuures olla väga abiks: on tarvis piisavalt laia valikut argumente, et need sobiks eri kontekstidesse ja eri inimeste peale. eri inimestele tulebki eri juttu või eri kombel juttu rääkida, nii puhtpraktiliselt: auditooriumiga tuleb arvestada; yheselt mõistetavad on vaid rivikäsklused ja sedagi neile, kes vastavat komplekti õppinud on. arsenal võiks olla mitmekylgne ja arvestada maastiku eripäraga. (kui snaiper ennast moondab ja maastikku sulab, peab ta eelkõige arvestama, mis tal konkreetselt ymber on, mitte mingeid hypoteetilisi yldkehtivaid moondamisnõudeid.)
põleva nime all
Aga sel meeleheite ööl juhtus, et siin või seal sõdadest vaevatud Itaalias keegi, üks lihtne naine või väike laps, kes ei lasknud viimset lootust murduda, peaaegu nagu kogemata juhtus sosistama nime, mille kõik teised näisid olevat unustanud:
"Corradino!"
Ainult Friedrich von Hürnheim hüüdis:
"Mis õigus on Anjou hertsogil üldse meid kohtu ette kutsuda nagu kurjategijaid? Siis on ta ju ise samasugune kurjategija, sest et ta kuningas Manfredi vastu mõõga tõstis."
Oli teisigi, kes esitasid sama küsimuse, ja nende hulgas ei puudunud hertsogi enda vasallid ja lähemad nõuandjad. Tõepoolest, isegi vangistatud saratseene oli seni koheldud sõjavangidena ja mitte röövlitena, ja kuidas ka võitja võidetut kohtles, polnud keegi kuulnud, et ta oleks hakanud selle üle kohut mõistma. Aga hertsog Charles väitis, et Konradin ja tema sõbrad olid kirikuvande all ja sellega olid nad kaotanud oma rüütliõigused, nii et neid pidi kohtlema kui lihtsaid mässajaid. Mis ta ainult oma kõige lähemaile sõpradele usaldas, oli kartus, et Konradin isegi vangis olles oli talle alaliseks hädaohuks, kuna juba ta nimi hoidis mässutule lõkkel. Avalik kohtupidamine oli aga vajalik selleks, et ei kerkiks mõni Vale-Konradin, kes võiks rahvast hullutada, nii nagu oli juba esinenud üks või teine Vale-Manfred, rääkimata sellest, et petised keiser Friedrichi nimel mitte ainult Saksamaal, vaid ka Itaalias segadusi tekitasid.
"Corradino!"
Karl Ristikivi "Põlev lipp", ptk I
lk 9 /Lund 1961/,
lk 8 /Tallinn 1990/
lk 9 /Lund 1961/,
lk 8 /Tallinn 1990/
Ainult Friedrich von Hürnheim hüüdis:
"Mis õigus on Anjou hertsogil üldse meid kohtu ette kutsuda nagu kurjategijaid? Siis on ta ju ise samasugune kurjategija, sest et ta kuningas Manfredi vastu mõõga tõstis."
Oli teisigi, kes esitasid sama küsimuse, ja nende hulgas ei puudunud hertsogi enda vasallid ja lähemad nõuandjad. Tõepoolest, isegi vangistatud saratseene oli seni koheldud sõjavangidena ja mitte röövlitena, ja kuidas ka võitja võidetut kohtles, polnud keegi kuulnud, et ta oleks hakanud selle üle kohut mõistma. Aga hertsog Charles väitis, et Konradin ja tema sõbrad olid kirikuvande all ja sellega olid nad kaotanud oma rüütliõigused, nii et neid pidi kohtlema kui lihtsaid mässajaid. Mis ta ainult oma kõige lähemaile sõpradele usaldas, oli kartus, et Konradin isegi vangis olles oli talle alaliseks hädaohuks, kuna juba ta nimi hoidis mässutule lõkkel. Avalik kohtupidamine oli aga vajalik selleks, et ei kerkiks mõni Vale-Konradin, kes võiks rahvast hullutada, nii nagu oli juba esinenud üks või teine Vale-Manfred, rääkimata sellest, et petised keiser Friedrichi nimel mitte ainult Saksamaal, vaid ka Itaalias segadusi tekitasid.
Karl Ristikivi "Põlev lipp", ptk XVI,
lk 254–255 /Lund 1961/,
lk 162–163 /Tallinn 1990/
Johann Heinrich Wilhelm TISCHBEINi
nägemus 1790ndaist,
kuidas Flandria krahv Robert annab Napoli vanglas teada
Konradinile ja Austria hertsogile Friedrichile
et nad hukatakse
lk 254–255 /Lund 1961/,
lk 162–163 /Tallinn 1990/
Johann Heinrich Wilhelm TISCHBEINinägemus 1790ndaist,
kuidas Flandria krahv Robert annab Napoli vanglas teada
Konradinile ja Austria hertsogile Friedrichile
et nad hukatakse
23.5.07
ratsaväe väiksekaliibriline ja õhutõrjesuurtükivägi
Nähti ette tugevdada ratsaväe väiksekaliibrilist ja õhutõrjesuurtükiväge.
(1940)
yks ytleb: yhest kyljest nagu loogiline, aga teisalt ikka tuleb silma ette haubits, mis on hobuse seljas
teine ytleb: minul tuleb pilt raketist, mis on kaamelil suus, ja araablasest kahe tellisepoolega looma teise otsa juures
PS. Triin viitab suurtükivedajat tõugu hobuse pilti, mis ta ilmselt ise teind on. aitäh.
(1940)
yks ytleb: yhest kyljest nagu loogiline, aga teisalt ikka tuleb silma ette haubits, mis on hobuse seljas
teine ytleb: minul tuleb pilt raketist, mis on kaamelil suus, ja araablasest kahe tellisepoolega looma teise otsa juures
PS. Triin viitab suurtükivedajat tõugu hobuse pilti, mis ta ilmselt ise teind on. aitäh.
hundita pulmad pole nii tegijad kui hundiga pulmad
"Kuidas olla võõramaalane"
22.5.07
ancien régime kui hea ja õige kord
Hanrahan provotseerib. allun ja kontreerin.
(täiskysimusi vaata provokatsiooni haagi alt.)
1a õige parempoolsus? etnonatsionalistlik konservatism, mis säilitab terve mõistuse. Urmas Sutrop võib minu poolest pea kiilaks ajada ja liituda Tammejuure Mõttekojaga, sest sõimab yhtviisi lollilt venelasi ja võrukesi, ilmselt ka kardab (samuti, muide Enn Soosaar ja ilmselt ka muid kirjaoskajaid inimesi). põhjaks mitte rahvusriiklus, vaid hõimu-, suguvõsa- ja perekuuluvus ning muud pisemad ryhmad, veel näiteks usk, emakeel (=murre), päritolu- või kodukihelkond ja -maakond. meritokraatia. kogukondlik demokraatia Šveitsi moodi, mis võib korporatismiks minna. tean, et see kõik on utoopia.
1b õige kapitalism? roheline väikeettevõtlus. surm transnatsionaalsetele korporatsioonidele. igayks teeb midagi kasulikku ja on välja raalinud oma niši kogukonnas, kaubad-teenused, mida teistele pakub. tunned ja tead iga tootjat või teenusepakkujat. vyrtspoodnike yhiskond? võib-olla. aga pigem jätkusuutlik ja äraelamise, mitte lõputu laienemise peale suunatud kapitalism. mõnel lihtsalt on parem õnn ja toidab omad lapsed priskemaks.
2 ahnuse ja isekuse ohjeldamine? kogukondlik kontroll. vasta nina sellele, kes ylbeks läheb. Ohcejohka (Utsjoki) aatelisemad ja põhimõttekindlamad saamlastest elanikud boikotivad yhte kahest poepidajast. ta peab siis yle Deatnu = Teno = Tana jõe rahvale ja turistidele myyma.
3 mõtlev inimene taandatakse ajudeta tarbijaks? teadlik tarbimine. vaata, mida sööd. sul on valida, teatud määral. rahvuslik kapital. vastutustundlikud ettevõtjad, keda peavad kasvatama nende käest saadavate asjade tarvitajad. iga kyla toitku oma vaesed, ärgu jätku seda riigi teha. ärgu unustatagu oma vaeseid sugulasi või naabreid. (tean, siit koidab loogiliselt feodalism, aga see pole mulle kuigi vastumeelt.)
4 USA vs ideaalkapitalistlik yhiskond? Ameerikat ei ole olemas. USA on liiga suur. läänideks ära jagada. parteid keelustada. advokaatide ehk yhe kirjatundjate kutse ebaproportsionaalne võim hävitada, kehtestades suuline tavaõigus ja kärajakohus. Šveits, räägin ma, ikka yldpõhimõtteliselt ja praktiliselt toda maad tundmata. Kaido Kama on demokraatia viletsusest rääkinud raadio ööylikoolis kena loengu, millele võin täiesti alla kirjutada. võõrale inimesele ei või võimu usaldada. telekommunikatsioon ei tähenda enam yhelt diktaatorilt paljudele truidele ajupestud alamatele suunatud muutumatu sõnumi edastamist. B2B & P2P poliitikasse ja ruttu, surm B2C-le. kõigi inimeste õiguste tasandamine + massipropagandavahendid on kõigist idee poolest vabadest inimestest teinud lollide pärisorjade massi. aga igayks võiks ju olla vaba isand või emand, mitte ori.
*
põhimõtteliselt on minu ideaalid siiski seatud pigem eelmodernse ja eelindustriaalse yhiskonna järgi, mida on võimalik teataval määral ekstrapoleerida järelmodernsesse ja järelindustriaalsesse, mis ongi minu põhiline lootus. puhtteoreetiliselt võin laskuda isegi ancien régime'i kui kõige õigemat parempoolsust ylistama, kui piisavalt palju provotseeritakse või lasen mõtteil ennast kanda. (ja reformatsiooni ning Prantsuse revolutsiooni jätame täna ära, kui kergelt parafraseerida yht aatekaaslast, kes kogu seda lugu palju elegantsemalt esitaks.)
kui mõni mõiste, olgu siis rahvus, kapitalism ("äri lõpust" räägivad minu Heateo Sihtasutust ajavad klassivennad), vasakpoolsus/parempoolsus, sealjuures Occami habemenuga saab, seda kaunim. Õhtumaa on igasugu tarbetuid jaburusi tootnud viimase paari aastatuhande jooksul, eelkõige mõiste- ja mõtteilmas. minu lojaalsus kuulub siiski nendele tihedatele kogukondadele, millega olen seotud olnud juba synnist saati, ja neis põle Õhtumaa mõttekrampe kuigi suure au sees peetud.
(täiskysimusi vaata provokatsiooni haagi alt.)
1a õige parempoolsus? etnonatsionalistlik konservatism, mis säilitab terve mõistuse. Urmas Sutrop võib minu poolest pea kiilaks ajada ja liituda Tammejuure Mõttekojaga, sest sõimab yhtviisi lollilt venelasi ja võrukesi, ilmselt ka kardab (samuti, muide Enn Soosaar ja ilmselt ka muid kirjaoskajaid inimesi). põhjaks mitte rahvusriiklus, vaid hõimu-, suguvõsa- ja perekuuluvus ning muud pisemad ryhmad, veel näiteks usk, emakeel (=murre), päritolu- või kodukihelkond ja -maakond. meritokraatia. kogukondlik demokraatia Šveitsi moodi, mis võib korporatismiks minna. tean, et see kõik on utoopia.
1b õige kapitalism? roheline väikeettevõtlus. surm transnatsionaalsetele korporatsioonidele. igayks teeb midagi kasulikku ja on välja raalinud oma niši kogukonnas, kaubad-teenused, mida teistele pakub. tunned ja tead iga tootjat või teenusepakkujat. vyrtspoodnike yhiskond? võib-olla. aga pigem jätkusuutlik ja äraelamise, mitte lõputu laienemise peale suunatud kapitalism. mõnel lihtsalt on parem õnn ja toidab omad lapsed priskemaks.
2 ahnuse ja isekuse ohjeldamine? kogukondlik kontroll. vasta nina sellele, kes ylbeks läheb. Ohcejohka (Utsjoki) aatelisemad ja põhimõttekindlamad saamlastest elanikud boikotivad yhte kahest poepidajast. ta peab siis yle Deatnu = Teno = Tana jõe rahvale ja turistidele myyma.
3 mõtlev inimene taandatakse ajudeta tarbijaks? teadlik tarbimine. vaata, mida sööd. sul on valida, teatud määral. rahvuslik kapital. vastutustundlikud ettevõtjad, keda peavad kasvatama nende käest saadavate asjade tarvitajad. iga kyla toitku oma vaesed, ärgu jätku seda riigi teha. ärgu unustatagu oma vaeseid sugulasi või naabreid. (tean, siit koidab loogiliselt feodalism, aga see pole mulle kuigi vastumeelt.)
4 USA vs ideaalkapitalistlik yhiskond? Ameerikat ei ole olemas. USA on liiga suur. läänideks ära jagada. parteid keelustada. advokaatide ehk yhe kirjatundjate kutse ebaproportsionaalne võim hävitada, kehtestades suuline tavaõigus ja kärajakohus. Šveits, räägin ma, ikka yldpõhimõtteliselt ja praktiliselt toda maad tundmata. Kaido Kama on demokraatia viletsusest rääkinud raadio ööylikoolis kena loengu, millele võin täiesti alla kirjutada. võõrale inimesele ei või võimu usaldada. telekommunikatsioon ei tähenda enam yhelt diktaatorilt paljudele truidele ajupestud alamatele suunatud muutumatu sõnumi edastamist. B2B & P2P poliitikasse ja ruttu, surm B2C-le. kõigi inimeste õiguste tasandamine + massipropagandavahendid on kõigist idee poolest vabadest inimestest teinud lollide pärisorjade massi. aga igayks võiks ju olla vaba isand või emand, mitte ori.
*
põhimõtteliselt on minu ideaalid siiski seatud pigem eelmodernse ja eelindustriaalse yhiskonna järgi, mida on võimalik teataval määral ekstrapoleerida järelmodernsesse ja järelindustriaalsesse, mis ongi minu põhiline lootus. puhtteoreetiliselt võin laskuda isegi ancien régime'i kui kõige õigemat parempoolsust ylistama, kui piisavalt palju provotseeritakse või lasen mõtteil ennast kanda. (ja reformatsiooni ning Prantsuse revolutsiooni jätame täna ära, kui kergelt parafraseerida yht aatekaaslast, kes kogu seda lugu palju elegantsemalt esitaks.)
kui mõni mõiste, olgu siis rahvus, kapitalism ("äri lõpust" räägivad minu Heateo Sihtasutust ajavad klassivennad), vasakpoolsus/parempoolsus, sealjuures Occami habemenuga saab, seda kaunim. Õhtumaa on igasugu tarbetuid jaburusi tootnud viimase paari aastatuhande jooksul, eelkõige mõiste- ja mõtteilmas. minu lojaalsus kuulub siiski nendele tihedatele kogukondadele, millega olen seotud olnud juba synnist saati, ja neis põle Õhtumaa mõttekrampe kuigi suure au sees peetud.
Tellimine:
Postitused (Atom)