Thor vs Kristus

Kuigi arhailistes mütoloogiates tuntakse rahvaste ja hõimude jumalaid, keda kummardab mõni üksik rahvas ja kelle ülesandeks on oma hõimu või rahvast kaitsta, on polüteistlikud mütoloogiad võrdlemisi kergesti üksteiseks tõlgitavad. Seda näitab interpretatio Romana või interpretatio Graeca nime all tuntud võtte levik antiik- ja keskaegses kirjavaras – tihtipeale samastatakse Rooma impeeriumist välja jäänud paganlike rahvaste jumalaid kreeka-rooma panteonist tuttavate jumalatega. Nii räägib hulk Põhja- ja Ida-Euroopa misjonäre Jupiterist, keda austati tammede all, pidades silmas germaanlaste piksejumalat Donarit või Thori, või ka Mercuriusega: “Jumalaist austavad nad enim Mercuriust, kellele on lubatud kindlail päevil tuua isegi inimohvreid. Herculest ja Marsi lepitavad nad lubatud loomohvritega,” kirjutab Tacitus (2007: 8).

Thorist oli saanud Põhja-Euroopas Kristuse põhivaenlane – teda kummardasid innukalt 11. aastasaja alguses isegi Dublinit valitsenud viikingid, kirjutab H. R. Ellis Davidson. Kristuse ja Thori kujutletavatest kahevõitlustest on võrdlemisi täpseid kirjeldusi. Norras kirjeldatakse Thori vedamas köit tule kohal kuningas Olav Tryggvasoniga, kes oma mõõgaga kuningriigis ristiusu kehtestas. Islandil ütles üks vanade jumalate innukast kummardajast naine ristiusu misjonäridele, et Thor oli Kristusele esitanud väljakutse kohtuda kahevõitluses mees mehe vastu. (Davidson 1990: 73.)

Thor on islandi müütides põhiline sõja- ja löömamees. Tema näitab “Vanema Edda” laulus “Loki riiukõned” (Vanem Edda 1970) koha kätte Lokile, kes jumalate peolauas teisi solvab. Samuti virutab Thor oma vasaraga hiiglastele jöötunitele – “võõra” vastu on Asgardri jumalatel välja pakkuda põhiliselt Thori vasar Mjöllnir. Seega on kõigiti mõistetav, et just Thor peaks järjekordse võõra jumalaga mõõtu võtma.

Davidson, H. R. Ellis. 1990 (1964). Gods and Myths of Northern Europe. London: Penguin Books.

Tacitus, Publius Cornelius. 2007 (98).Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. Tallinn: SA Kultuurileht.

Vanem Edda. 1970. Tõlkinud Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat.

enne läheb kaamel läbi nõelasilma

nyyd kui Nõelasilm on Tallinnas taas avatud, võiks loomaaia ja kunstimuuseumi koostöös hakata Niguliste kirikus rikaste inimeste matuseteenistusi pidama. matuserongkäik läheks, kaamel kõige ees, kõigepealt läbi Nõelasilma.