võtke kinni kuningas: kuningamäng Vermontis

ylikonnad ootavad CNNis otsustava teisipäeva tulemusi (kas saab siis Obama või Clinton ja millal see õieti selguda võiks). aga et loetud on mõni yksik tuhat häält, siis lahutavad lihtsalt rahva meelt. andsid äsja teada, et Vermonti osariigi Brattleboro linnas saab hääletada otsuse poolt, et kohalik politsei peab põhiseaduse rikkumise eest kinni võtma Bushi ja Cheney, kui nad linna satuvad, et nad siis anda yle pädevatele organitele oma kuritegude eest vastust andma. Vermont olla muidugi liberaalne ja ekstsentriline osariik, märkis yks ylikond, ja arvata on, et kumbki kurjategija sinna ei satugi. loe ka: AP lugu ja uudiste assortiid samal teemal.

Brattleboro linn figureerib taustal yha rohkem kuulsust koguva veidrate juttude autori H. P. Lovecrafti õudusjutus "Pimeduses sosistaja". lugege, Lovecraft räägib loos Vermontist pikemaltki. eestikeelne tõlge on ka olemas samanimelises Jyrka koostatud "Öölase" sarja Lovecrafti-valimikus, aga seda peab vist raamatukokku pyydma minema.

aga see tänane Brattleboro linna lugu meenutab mulle yhe laulumängu Tori varianti. sõnad, mälu järgi:

kuningas kuningas
miks sina mullu meile ei tulnud
murumullu meile ei saanud
kuningas kuningas
kui käisid käsud järele
ja sõitsid sajad sõnumida
kuningas kuningas
nyyd sina tuled sandil ajal
kevadisel kehval ajal
kuningas kuningas
nyyd sina riisud riideida
ja kakud kaelakardasida
võtke kinni kuningas
võtke kinni kuningas

mäng ise käib nii, et ringi keskele kuningaks pandud mängija hakkab värsi "nyyd sina riisud riideida" kõlades ringis laulu laulvatelt (ilmselt) tytarlastelt lahtisemaid riidetykke ja ehteid - nt rätikuid ehk - pantideks kiskuma. värsi "võtke kinni kuningas" ajal aga . laul kuulatav viisiga Krää plaadilt "Läti lugu" või "Eesti rahvamuusika antoloogiast" koos mänguõpetusega.

Googeldus andis mulle lahkelt hambu yhe 1890. aastal korjatud Saaremaa teksti Kärla kihelkonnast, mis on ära trykitud Tedre antoloogia I köite 2. vihikus. tsiteerin, julmalt:

4.3 LAULUMÄNGUD
476. KUNINGAMÄNG.
1069 2.

Kuning, kuning, kukekuning,
kuning kulla poisike!
Eks sa tulnud mullu meile,
tulnud tunamullu meile,
sügisesel sojal ajal,
kus jooksid jõed õluta:
viinaallikad arudest,
mõduallikad mõisadest,
taariallikad taludest!
Nüüd sina tuled kevadisel,
kevadisel kõval ajal.
Nüüd sina riisud riideehted,
katkud kaelakutrused.
Kelle kord on panti heita?
Kudas karp, nõnda kaas.

Mängijad käivad ringis, üks on ringi sees, kelle silmad rätikuga on kinni siutud ja kes kuninga nime kannab. Ringisolejad laulavad laulu, ja kui viimased sõnad "Kudas karp, nõnda kaas" lauldakse, lähevad kõik paari. Kes üksi jäeb, maksab pandi, mis kuningas kinniste silmadega piab - kui kõik pandi on maksnud - jälle selle kätte andma. Läheb see tal korda, saab ta lahti, aga kui ei lähe, jäeb ta veelgi kuningaks. Kärla. H II 18, 870/1 (1). 1890.

mitut taime ja seent tunned sina?

kas oled moodsa kaubahalli külastaja? kas teed vahet loodusliku kõrrelise ja loodusliku kaunviljalise vahel?

rääkides sellest, miks osa maailma rahvaid on pannud alused edukatele põlluharijate kultuuridele ja teised jälle mitte, kysib Jared Diamond "Püssides, pisikutes ja terases", kas kytid-korilased ja algajad maaviljelejad tundsid hästi kõiki kohalikke taimeliike ja nende kasutusvõimalusi või jäi mõne perspektiivika taime eellane neil kahe silma vahele.

selle peale pakub ta välja vastuse ja pajatab õpetliku loo sellest, kuidas angloameeriklased eriti seeni ei tunne ja kuidas seente taimede hulgast välja arvamine seda tendentsi sealsete bioloogide hulgas syvendab:

"Mis puutub esimesse küsimusse, siis uurib rahvaste teadmisi ümbritsevas looduses leiduvate metsikute taimede ja loomade kohta omaette teadusharu, mille nimetus on etnobioloogia. Uurimine on keskendunud eriti just maailma vähestele säilinud rahvastele, kes elatuvad küttimisest ja korilusest ning põlluharimisest ja kelle peatoidus sõltub seniajani loodusest hangitud ja looduslikult toodetud toiduainetest. Üldiselt on uurimused näidanud, et niisugused rahvad on elavad loodusentsüklopeediad, kes teavad oma keeles tuhande või rohkemagi taime- ja loomaliigi nime ning tunnevad põhjalikult nende liikide omadusi, levikut ja kasutusvõimalusi. Et inimesed muutuvad üha enam seotuks ja sõltuvaks kultuurtaimedest ja koduloomadest, kaotavad need traditsioonilised teadmised järk-järgult väärtuse ja lõpuks ununevad; lõpptulemus on moodsa kaubahalli külastaja, kes ei tee vahet loodusliku kõrrelise ja loodusliku kaunviljalise vahel.

Üks tüüpiline näide. Viimase 33 aasta jooksul, mil ma olen teinud Uus-Guineal bioloogilisi uuringuid, olen välitöödel pidevalt viibinud uusguinealaste seltskonnas, kes seniajani tarvitavad laialdaselt looduslikke taimseid ja loomseid saadusi. Ühel päeval olin koos oma foré hõimu kuuluvate kaaslastega džunglis näljas, sest üks teine hõim oli tõkestanud meil tagasitee baaslaagrisse. Üks foré mees naasis suure seljakotitäie metsast leitud seentega ja hakkas neid lõkkel küpsetama. Lõpuks ometi lõunasöök! Ent siis turgatas pähe ebameeldiv mõte: mis siis, kui seened on mürgised?

Selgitasin kannatlikult oma kaaslastele: ma olen lugenud, et mõned seened on mürgised, olen kuulnud, et üks Ameerika eriti hea seenetundja suri, sest söögiseeni on mürgistest raske eristada, ja et kuigi me oleme näljased, ei tasuks siiski riskida. Seepeale said mu kaaslased vihaseks, käskisid mul suu pidada ja kuulata, kuni nad mulle mõned asjad selgeks teevad. Olin ma ju neid aastate viisi küsitlenud sadade puu- ja linnunimede kohta ja miks ma siis nüüd neid solvan, arvates, et nad ei tunne seeni? Ainult ameeriklased võivad olla nii rumalad, et söögi- ja mürgiseened segi ajavad. Edasi pidasid nad mulle terve loengu 29 erinevat liiki söögiseente kohta, öeldes foré hõimu keeles iga seene nime ja koha, kust seda seent metsas otsida. Nende korjatud seen olevat tánti, ta kasvab puudel, on väga maitsev ja täiesti söödav.

Jared Diamond.
Püssid, pisikud ja teras. Inimühiskondade erinevad saatused
Inglise keelest tõlkinud Ann Kivikangur
Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002
lk 145-146