Iski tulda ilman Ukko

Iski tulda ilman ukko
välähytti Väinämöinen
viiel on vivutsimella
kuuvella kokon sulalla
eläväl on ennustuksella
Tuiskaht on tuli soroni
Tuiskaht tuli soroni
läpi moan, läpi Manulan
Läpi tuos on tuuran putken
halgi kirvehen hamaran
Kasvo rautaiset orahat
suten suurilla jälillä
karhun kämmenen sijoilla
En minä sure susia
pelgäj on metsän petoja
Kaik on suet suitsipäissä
karhut rautakahlehissa

vaata ka lyhemat teksti.

ajaloolised tantsud (soome keeles)

kes tahab vanade tantsude kohta midagi teada, võib lugeda ajalooliste tantsude wikit: http://tanssi.dy.fi/Etusivu. soome keeles.

Thor vs Kristus

Kuigi arhailistes mütoloogiates tuntakse rahvaste ja hõimude jumalaid, keda kummardab mõni üksik rahvas ja kelle ülesandeks on oma hõimu või rahvast kaitsta, on polüteistlikud mütoloogiad võrdlemisi kergesti üksteiseks tõlgitavad. Seda näitab interpretatio Romana või interpretatio Graeca nime all tuntud võtte levik antiik- ja keskaegses kirjavaras – tihtipeale samastatakse Rooma impeeriumist välja jäänud paganlike rahvaste jumalaid kreeka-rooma panteonist tuttavate jumalatega. Nii räägib hulk Põhja- ja Ida-Euroopa misjonäre Jupiterist, keda austati tammede all, pidades silmas germaanlaste piksejumalat Donarit või Thori, või ka Mercuriusega: “Jumalaist austavad nad enim Mercuriust, kellele on lubatud kindlail päevil tuua isegi inimohvreid. Herculest ja Marsi lepitavad nad lubatud loomohvritega,” kirjutab Tacitus (2007: 8).

Thorist oli saanud Põhja-Euroopas Kristuse põhivaenlane – teda kummardasid innukalt 11. aastasaja alguses isegi Dublinit valitsenud viikingid, kirjutab H. R. Ellis Davidson. Kristuse ja Thori kujutletavatest kahevõitlustest on võrdlemisi täpseid kirjeldusi. Norras kirjeldatakse Thori vedamas köit tule kohal kuningas Olav Tryggvasoniga, kes oma mõõgaga kuningriigis ristiusu kehtestas. Islandil ütles üks vanade jumalate innukast kummardajast naine ristiusu misjonäridele, et Thor oli Kristusele esitanud väljakutse kohtuda kahevõitluses mees mehe vastu. (Davidson 1990: 73.)

Thor on islandi müütides põhiline sõja- ja löömamees. Tema näitab “Vanema Edda” laulus “Loki riiukõned” (Vanem Edda 1970) koha kätte Lokile, kes jumalate peolauas teisi solvab. Samuti virutab Thor oma vasaraga hiiglastele jöötunitele – “võõra” vastu on Asgardri jumalatel välja pakkuda põhiliselt Thori vasar Mjöllnir. Seega on kõigiti mõistetav, et just Thor peaks järjekordse võõra jumalaga mõõtu võtma.

Davidson, H. R. Ellis. 1990 (1964). Gods and Myths of Northern Europe. London: Penguin Books.

Tacitus, Publius Cornelius. 2007 (98).Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. Tallinn: SA Kultuurileht.

Vanem Edda. 1970. Tõlkinud Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat.

Uluots orjade õigustest Muinas-Eestis

Oleks ma Muinas-Eesti orjapidaja, ma palkaks endale Jüri Uluotsa advokaadiks, kui tuleks ette protsess orjade õiguste yle. Uluots suudaks suurepäraselt vaielda, et orjusse langemine ähvardab ainult neid, kes pole varalisi ega sõjalisi riske korralikult maandanud
ja et orjadele on tagatud vabadega võrdsed elutingimused.

(Tahad rohkem teada? loe "Eesti õiguse ajalugu", suurepärane raamat.)

fiunt Osiliani Waldienses filii obedientie

Dantur pueri nobilium, quorum primum venerabilis Rigensis episcopus cum gaudio et devotione magna catechizatum sacro baptismatis fonte* rigavit; alii presbyteri alios rigaverunt, qui et in urbem cum gaudio ducuntur, ut Christum predicent, ut Tharaphitam, qui deus fuit Osilianorum, eiciant, qui per medium castrum fontem consecrantes et dolium replentes primo seniores et meliores cathechizatos, deinde viros alios et mulieres baptizant et pueros. Et fit pressura maxima virorum et mulierum ac parvulorum* clamantium: 'Festina me baptizare'*, a mane usque ad vesperam, ut eciam ipsi presbyteri, qui modo quinque, modo sex extiterant, pre labore baptizandi deficerent.

* sacro baptismatis fonte < martüroloogium (1. X)
* virorum et mulierum ac parvulorum < Liber Numeri XXXI, 9; Jeremias XLIII, 6
* 'Festina me baptizare' < breviaar

Antakse üle suursuguste pojad; kellest esimese, kui temale oli õpetatud usutõdesid, kastis auväärne Riia piiskop rõõmu ja suure hardusega püha ristimise lättest; teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid, pühitsedes allika keset linnust ja täites vaadi, ristivad nad esiteks ristiusus õpetust saanud vanemad ja paremad, seejärel teisi mehi ja naisi ning lapsi. Ja tekib väga suur meeste, naiste ja laste tunglemine, kes karjuvad "Tõtta mind ristima", hommikust õhtuni, nii et ka preestrid ise, keda oli kord viis, kord kuus, ristimistööst väsivad.

HCL XXX 6, lk 270-271

magnus deus Osiliensis, qui Tharapita vocatur

I

Quo audito sacerdotes modicum subridentes et excusso pulvere pedum in eos* ad alias villas festinantes in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse. Et ibat alter sacerdos succidens imagines et similitudines* deorum ibi factas, et mirabantur illi, quod sanguis non efflueret, et magis sacerdotum sermonibus credebant.

* excusso pulvere pedum in eos < Actus Apostolorum XIII, 51; Evangelium secundum Matthaeum X, 14.

* imagines et similitudines < Liber Genesis I, 26

Seda kuulnud, preestrid veidi muiates ja puistates jalgade tolmu nende peale, tõtates teistesse küladesse, ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.

HCL XXIV 5, lk 216-217


II

Postquam sexta dies illuxit, prima videlicet post festum purificationis, ne ipsa dies purificationis fieret non pura sanguine interfectorum, primo mane magis invaluit pugna, ut eciam ferro recurvo vel unco ferreo iam infringerent munitionem, detrahentes singillatim ligna queque maxima, per que munitio tenebratur, ut aliqua pars munitionis iam ad terram usque veniret. Gaudet exercitus christianorum, exclamant, Deum exorant. Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo. Illi nemus, isti Iesum invocant, in cuius nomine ac laude fortifer ascendunt, ad summitatem valli perveniunt, fortissime et ab illis repelluntur.

Pärast seda kui on koitnud kuues päev, esimene nimelt pärast Maarja puhastamise püha*, et puhastamise päev ise ei muutuks ebapuhtaks tapetute vere läbi, ägenes varahommikul võitlus veelgi, nad lammutasid juba ka kõvera rauaga ehk raudkonksuga kindlustist, kiskudes sellest välja ükshaaval kõik kõige suuremad puud, mille varal kindlustis püsis, nii et mõningane osa kindlustisest tuli juba maani maha. Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt väga vapralt tagasi.

* Maarja puhastamise püha = küünlapäev, 2. II 1227

HCL XXX 4, lk 268-269


III

His mysteriis in urbe Waldia celebratis venerunt nuncii, missi de cunctis urbibus et kiligundis Osilie, querentes pacem et baptismi petentes sacramentum. Gaudet exercitus obsidibusque receptis pax datur et Fraternitus amor*. Dicitur, et Suecos captivos restituant liberos. Obediunt, restituere promittunt, presbyteros secum ad castra sua ducunt, qui Christum predicent, qui Tharapitha cum ceteris paganorum diis eiciant, qui populum sacro baptismate tingant. Baptizant itaque sacerdotes in omnibus castris Osilie populum universum utriusque sexus cum leticia magna et pre gaudio lacrimantes, eo quod Domino tot milia genuerunt per lavacrum regenerationis* prolem spiritualem, Deo dilectam sponsam novam ex gentibus*.

Gentes fonte rigant, fletibus ora rigant*.

* Fraternitus amor < Epistola prima Petri I, 22; Epistola secunda Petri I, 7
* per lavacrum regenerationis < Epistola Pauli et Titum III, 5
* sponsam novam ex gentibus < breviaar
* fletibus ora rigant < Ovidius, Metamorphoses, XI, 419

HCL XXX 5, lk 270-273


IV

Sic, sic Riga semper rigat gentes!
Sic maris in medio nunc rigat Osiliam
Per lavacrum purgans vitium*, dans regna polorum
Altius irriguum donat et inferius*.

Hec dona Dei sunt gaudia nostra. Gloria Dei et domini nostri Iesu Christi et beate Marie Virginis servis suis Rigensibus in Osilia talia humiliter, obsides et tributa recipere, captivos omnes christiani nominis restituere, cum victoria redire! Quod reges hactenus non potuerunt, hec beata virgo per servos suos Rigenses breviter et leniter ad honorem sui nominis adimplevit. Quo completo, quo facto, populo videlicet cuncto baptizato, Tharaphita eiecto, Pharaone submerso*, captivis liberatis, redite cum gaudio Rigenses.

Vos semper sequitur victoria clara triumphi
Gloria sit Domino*, laus super astra Deo


* purgans vitium < missaal
* Altius irriguum donat et inferius < Liber Josue XV, 19
* Pharaone submerso < Liber Exodus XV, 4
* redite cum gaudio < Liber Machabaeorum secundus XV, 28
* Gloria sit Domino < breviaar (hümn "Aeterna coeli gloria")

Nii, nii Riia ikka kastab rahvaid!
Nõnda nüüd keset merd niisutab saarlaste maad
Pestes puhastab pahast, andes taevaseid riike
Niisutust kõrgemat saab, antakse madalat ka.

Need jumala annid on meie rõõm. Jumala ja meie issanda Jeesuse Kristuse ja õndsa neitsi Maarja au on nende Riia sulastele annetanud Saaremaal sellise rõõmu: võita mässajad, ristida vabatahtlikult ja alandlikult tulijad, võtta pantvange ja maksu, tagasi anda kõik kristlase nimega vangid, tulla võiduga tagasi! Mida kuningad polnud senini suutnud, selle viis õnnis neitsi kiirelt ning leebelt täide oma sulaste riialaste läbi oma nime auks. See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Kuulsuseküllane võidutriumf on teid alati saatmas,
Issandal' kiitus ja au, jumalal' tähtede peal.


HCL XXX 6, lk 272-273


Kõik raamatust:

Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn. 292 lk.

Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen

Sigmund Freud lastakse Austriast välja tingimusel, et kirjutab alla paberile, milles ta tunnistab, et Saksa riik ja gestapo on teda kohelnud hästi ja tal pole nende vastu mingeid pretensioone. Freud palub luba lisada omalt poolt veel ühe lause: “Ma tahaksin kogu südamest soovitada gestapot igaühele” (Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen).

(tsitaat pärit siit: Sigmund Freud. Inimhinge anatoomia. Tõlkinud Anne Lill, kommenteerinud Jüri Allik. Ilmamaa, Tartu 1998. Lisa A.)

mõistatage see ka ära

mõistatanud noored korra jõuluõhtul mõistatusi. mõistatanud-mõistatanud, korraga aga hakanud korstnast koledat myrinat kostma. rahvas asja vaatama. ahjust vaatas vastu härja pea, ütles: "mõistatage see ka ära", ise yleni verine.

lammas läheb magama

*

kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. (Viru-Jaagupi)

lõhkusin eile tassi ära.

mida sööb kratt? vastab Mõtuse Kadri

kratt sööb putru, võiga loomulikult. kratt sööb kõige paremat sööki, mida teenrile anda ei raatsita. lugu on, kuidas sulane sõi pudru, mida talle ei antud, talle anti mingit lurri syya, korralik tangupudru tehti kyll, aga viidi laka otsa peale. sulane läks sõi selle ära ja roojas sinna asemele. siis tulid kratid, selles loos on alati kaks kratti. yks ytleb: "äk!", teine aga, et "puk!" (et puder), lõpuks saab teine ka aru, et täitsa äk on, panid maja põlema, ise läksid rattarummu sisse. sulane kuulis nende nõu pealt, kui maja põlema panna tahtsid, viskas rattarummu kah tulle põlevasse majja.

Mõtuse Kadri jutu kirjutas yles Kail Kudrus

Hantõ-Mansiiski reisikiri

kirjutasin valmis Riia bussis teel Keldrimäelt Nõmmele. panen lingi siia kah, rohkem ei pruugi aega olla rääkida, mis seal õieti juhtus. tolles kirjatykis on lihtsalt mingi osa meeleolusid kokku joost.

kuidas handilt tema maad varastada

põlisrahvaste yhendusele anti aastal 1992 tervelt 10% uue naftafirma aktsiatest, aga see peteti neilt kohe varsti jälle välja.
aga Venemaa presidendil pole ka midagi head oodata – tema põhjapõtrade sugu sureb kohe välja ja see tähendab ka talle endale halba ennet.
asjaolude soodsal kokkulangemisel (nt Hanrahani maailmalõpuvisioonide realiseerumisel) võivad muidugi handi vanad kuningasood oma kunagise võimu taastada ja yhiskondlike organisatsioonide ning teaduse rindelt siirduda päris poliitikasse.
lugege homsest Äripäevast (esmaspäev, 7. juuli) lehekylgedelt 12–13. senikaua aga vaadake Jaanika tehtud pilta, mis on ilusad ja millest mõni homset juttu ka illustreerib.

põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema

Võimas Termes ajab piksepilvi, pilvedesse ulatub ta pea, jändriku männi pikkus on ta käsi.
Roheline sammal on tema juuksed, mida rebivad kõik tuuled, ent kunagi ei suuda välja kiskuda. Käes on tal vikerkaar vibuks, välkudena pillub ta nooli.
Koerad jooksevad kaugemal ees, igaüks isapõdra kasvu.
Termes näeb saaki ja Termes naerab, kõu kõmiseb, taevas eemaldub kõrgemale - ja langeb taas alla.
Termes peab jahti, ta jookseb. Kuhu vajub ta jalg, sinna saab metsasiht, kuhu teine jalg toetub, sääl oruks muutub maa. Kus ta sammud maad puudutavad, sinna tekivad kaks luhta, neid mööda voolavad aeglaselt jõed.
Ja mäed helisevad ojadena.
Norra tagant, kaugete Limandrite tagant, säält, kus pole meie elu algus, ajab Termes saaki.
Saak on ees, ennenähtamatu jumalale, kuid lähedal löögi jaoks, vaat kohe tabab välk tema südant.
Kuldsarvedega põder jookseb sääl. Ta on üleni valge, karv hõbedasem lumest. Oma musta pead hoiab ta kõrgel, sarved taha kaardus. Ta lendab nähtamatuil tiivul. Vabad tuuled on ta hingeõhk, need kannavad teda lennul, tema teel.
Ta silmad on poolsuletud. Kuid ära vaata neisse, inimene, - nende jõust jääd sa pimedaks. Sule kõrvad, kui kuuled ta jooksu, selle jõud kurdistab sind. Ära riiva ta kuuma hingeõhku, selle puudutus muudab su tummaks.
Tea, see on Mändaš-põrre.
Tea, kui võimas Termes jõuab ta kannule ja esimese noole laseb, annab järele kogu mägede kivi ja tuli paiskub välja. Kõik jõed hakkavad voolama tagurpidi, vihm kaob, kuivavad järved ja meri. Kuid päike jääb.
Tea veel: kui Termes tabab noolega musta laupa kuldsete sarvede vahel, haarab tuli maa, mäed keevad veena, nende asemele kerkivad uued mäed, mis põlevad nagu habemik sammal vanadel kuuskedel. Põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema. Kui Mändaš-põrre kallale viskuvad koerad ja Termes lööb oma noa ta elavasse südamesse, siis on lõpp. Taevast kukuvad maha tähed, tuhmub vana kuu ja päike upub kusagil kaugel. Maal on siis vaid põrm.

Aado Lintropi tõlge
Vladimir Tšarnoluski korjatud
koolasaami taevapõdra-myydist,
loe lähemalt Enn Ernitsa kirjatykist
meie sugulasest põhjapõdrast
(seal on veel lugusid)

kuidas Kyllikki ei läinud ei päeva, ei kuu pojale

Kylli oli Saaren neiti, Saaren neiti, Saaren kukka.
Kasvoi koissa korkeassa, yleni ylen ehossa,
istuen ison majoilla, peräpenkin notkumilla.

Kauan kasvoi, kauas kuului: kaukoa tuli kosijat
neien kuuluhun kotihin, kaunoisehen kartanohon.

Kosi Päivä poiallehen: eip' on mennyt Päivälähän
Päivän luona paistamahan kesäisillä kiirehillä.

Kosi Kuuhut poiallehen: eip' on mennyt Kuutolahan
Kuun luona kumottamahan, kehät ilman kiertämähän.

Kosi Tähti poiallehen: eip' on mennyt Tähtelähän
pitkin öitä pilkkimähän talvisilla taivahilla.

Tulevi Virosta sulhot, toiset tuolta Inkereltä:
eip' on neiti mennytkänä; itse vasten vastaeli:
"Suotta kultanne kuluvi, hopeanne hoikkenevi!
En lähe minä Virohon, en lähe, lupoakana,
Viron vettä soutamahan, saarellista sauvomahan,
syömähän Viron kaloja, Viron lientä lippomahan.

"Enkä lähe Inkerelle, penkerelle, pänkerelle;
siell' on nälkä, kaiken nälkä: puun nälkä, pärehen nälkä,
ve'en nälkä, vehnän nälkä, rukihisen leivän nälkä."

Elias Lönnroti "Kalevala"
yheteistkymneda runo algusest

John Martin Crawfordi joonistatud pilt
kujutab kyll linutatud-põlletatud ehk abielus naist,
nii et see illustreerib pigem mõnda järgmist runo
(aga kust saada õige Kyllikki pilt?
või ongi ta silmsi silmamatu, unes nägematu?)

kuidas ja kas Läti Henrik valetas? mine kuula

Konverents “Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaal”

22.-24. mail toimub Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuses (TLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10, auditoorium 1) konverents Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaal”. See on esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents, mis toob esmakordselt kokku selle eesti ajaloo ühe tüviteksti uued tõlgendajad ja tõlgendused. Üritusel osalevad ettekannetega praeguse aja tuntuimad Henriku kroonikaga tegelevad ajaloolased, arheoloogid ja kirjandusteadlased Skandinaaviast, Inglismaalt, Ameerikast, Itaaliast, Lätist ja Eestist; sealhulgas mitmed tänapäeva nimekamad ristisõjaajaloolased nagu prof James Brundage Kansase Ülikoolist, dr Christopher Tyerman Oxfordi Ülikoolist ja dr Kurt Villads Jensen Lõuna-Taani Ülikoolist.

Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab 13. sajandi alguses Liivi- ja Eestimaal aset leidnud ristisõdasid, on ühtlasi esimene siinsete alade kohta kirjutatud ajalookroonika. Nõnda kujutab see endast eesti ajaloo tüviteksti, mida eesti rahvuslik ajalooteadvus on püüdnud enda jaoks ümber tõlkida, kasutada ja ära kasutada 19. sajandi keskpaigast alates. Just sellele tuginevad mitmed meie arhetüüpsed ajalookangelaste ja vaenlaste kujud, nagu rajaneb ristisõdade tõlgendamisele muistse vabadusvõitlusena ka eesti ajaloo ideeline selgroog – igikestev võitlus toona kaotatud vabaduse taastamise nimel. Ühelt poolt näiksegi, et pole ühtegi teist ajalooallikat, mis oleks meile nõnda hästi tuntud: mitmed selle katked, tegelased ja metafoorid on saanud igituttavaks ajalooromaanide ja -õpikute vahendusel. Teisalt aga on meie suhe selle kroonikaga olnud alati pingeline – kroonika, mis tähistab ajaloo algust, markeerib eesti ajalooteadvuses ühtlasi võõra võimu algust, ning ka eesti ajalookirjutus on tegelenud pigem selle teksti enda jaoks ümber tõlkimise kui tõlgendamisega. Nii võib olla üllatav, kuid ilmselt märksa õigustatum väita, et õigupoolest ei tea me sellest ajalookroonikast enesest, temas väljenduvast mõtte- ja väärtustemaailmast kuigi palju.

Henrikuga uue ja lähema tutvuse sõlmimisel aga võivad osutuda vägagi avastuslikuks just need vaatenurgad, mis lähenevad sellele tekstile väljastpoolt. Viimase aastakümne jooksul on Henriku kroonikast saanud tõeline täht ka rahvusvahelisel teadusareenil – kroonikast on ilmunud mitmeid uusi tõlkeid ja vanadegi tõlgete uustrükke, üha sagedamini kohtab tema nime uurimustes ja konverentsiettekannetes, kus seda kasutatakse hiilgava näitena oma ajastu ristisõjaideoloogiast. Kummatigi on see mahukas uurimistöö, mida Henriku kohta on tehtud üle Euroopa, jäänud siiani laialipillutatuks. Erinevate uute tõlgenduste koondamise on seadnud endale eesmärgiks Tallinnas korraldatav kolmepäevane konverents “The Chronicle of Henry of Livonia: Crusading and Chronicle Writing at the Medieval Baltic Frontier” (Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal), mis on ühtlasi esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents ülepea.

Konverents toimub 22.-24. mail Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Tallinn, Rüütli 10), auditooriumis 1.

Kõik ettekanded ja arutelud leiavad aset inglise keeles.

Ajakava:

22. mail kell 14.00-17.15 esinevad prof James Brundage, prof. Lars Boje Mortensen, dr Tiina Kala, dr Jaan Undusk;

23. mail kell 10.00-16.30 esinevad dr Christopher Tyerman, dr Iben Fonnesberg Schmidt, dr Nils Holger Petersen, prof Jüri Kivimäe, prof Valter Lang, dr Heiki Valk, dr Torben K. Nielsen; samal päeval kell 17.00-18.30 toimub ümarlaud Henriku Liivimaa kroonika tõlke- ja uurimistraditsioonide ning retseptsiooni kohta eri maades ja kontinentidel: osalevad prof James Brundage, dr Piero Bugiani, dr Tuomas M.S. Lehtonen, dr Andris Šnē ja prof Enn Tarvel, vestlusringi juhib Marek Tamm;

24. mail kell 10.00-17.15 esinevad dr Alan V. Murray, Marek Tamm, dr Kurt Villads Jensen, dr Carsten Selch Jensen, dr Anti Selart, Stefan Donecker, dr Kaspars Kļaviņš ja Linda Kaljundi.

Lähemat infot, ettekannete resümeed ja programmi leiab Keskaja Keskuse koduleheküljelt: www.ai.ee/cms

Otselink Henriku Liivimaa kroonika konverentsi alaleheküljele: http://www.ai.ee/?pid=2610&pageHeader=Henry%20of%20Livonia%20Conference

Kõik Henriku-huvilised on teretulnud kuulama!

Konverentsi korraldab TLÜ Keskaja Keskus koostöös Põhjamaade Keskajauuringute Tippkeskusega (NCMS), Kopenhaageni Ülikooli ja TLÜ Ajaloo Instituudiga.

Info:

Linda Kaljundi

TLÜ Keskaja Keskuse koordinaator

telefon: 56649342

e-post: cms@ai.ee

Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee

kyberpungi isake Teeme Ära kohta & tsaariaegne prygi

nagu tavaliselt, kui juhtub midagi eriti blogimisväärset, ei jaksa ma sellest oma kogemust yles kirjutada. (no pronksiöö oli õnnelik vastupidine juhus.)

selle asemel viitan ja tsiteerin, mida ytleb asja kohta kyberpungi isake Bruce Sterling oma Wiredi hõlma aluses blogis: Estonia's Digitized Garbage, lugege. põhimõtteliselt rabas nähtus teda niivõrd, et ta copy-paste'is ära Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse levitatud ingliskeelse pressiteate.

ja noh, kirjutas sellele lyhikese selgitava eessõna:

Here on BEYOND THE BEYOND, we don't normally post raw, unsolicited press releases, but you ponder the motives and thinking behind an effort like this, and it's actually kind of scary. I'd be betting good money most of these Google Earth-tagged illegal dump sites date to the Soviet era. So you've got this Estonian cybergreen millionaire's web 2.0-style participatory scheme to scrape his nation's surface clean via orbital oversight... Russia would never dream of a campaign like that. USA, way too sloppy. Even Sweden Finland and Norway would be hard put. Ultra-tidy, public-spirited Switzerland maybe, but gee whiz... who are these people?

siiski, yhe tähelepaneku ma lisaks siia juurde. Oop muljetas juba nõukaaegseid pudeleid ja arvas, et kaevamisel jõudnuks eestiaegsegi sodini. meie aga – Sinimaniseele ja sõbrad – leidsime Otepää kihelkonnas Puka-lähedases Rebaste kyla lipujaamas (vist oli nr 794) isegi märkimisväärselt kaevamata yhe tsaariaegse nekrutite või kutsealuste arvelevõtmise protokolli blanketi, millel oli ka paar 1904. aastal täidetud rida, ilusas tsaariaegses käekirjas ja musta tindiga. oli heas seisukorras. lähedalt imetleda polnud aega, otsustasime kinkida arhiiviteadlase haridusega sõbrale, kes töötab Tartus genealoogina. võib-olla kirjutab sellest ka Valgamaalane.

East is East, and West is West, and never the twain shall meet

"Olete unustanud, et meil käib konkurss? Heade artiklite autoreid premeeritakse. Parimatest parim saab preemiareisi Läände, SDV-sse."

"Loogiline. Aga halvimatest halvim sõidab Itta?"

"Mida te sellega tahate öelda?"

"Ei midagi. Ma tegin nalja. Kas SDV on siis Lääs?"

"Mis ta teie meelest siis on?"

"Näiteks Jaapan on küll Lääs!"

"Mis?!" karjatas Turonok ehmunult.

"Ideelises mõttes," lisasin mina.

Ääretu väsimuse vari tegi toimetaja näo süngeks.

"Dovlatov," ütles ta, "teiega on võimatu rääkida! Pidage meeles, et ka minu kannatus võib katkeda..."

Sergei Dovlatov
Kompromiss
vene keelest tõlkinud Vilma Matsov
Kupar, Tallinn 1995, lk 20

enne jaanipäeva ei tohi kivi peale istuda

yks ytleb:
teine variant on see, et maa peal tohib istuda alles siis, kui pikne on korra löönd
iga-aastane hieros gamos, teadagi

teine järeldab:
äikest ka pole löönud veel, nii et igat pidi ohtlik värk

esimene täiendab:
aga jah, see on ainuke kohalik variant Maaema ja Taevaisa korduvast mytoloogilisest abielust, mida nimetada tean. vägev

teine vastab:
minu jaoks on see rohkem meditsiiniline vanasõna

esimene ajab ikka oma joru:
nonäed, siin avaldubki rahvausu holism ja synkreetilisus ;)

teine nõustub:
seda küll, jah

esimene seletab:
ei tohi, sest maa on myrgine, eks

teine seletab vastu:
sest külm on, ja naisterahvastel on põiepõletik kerge tulema

esimene laiendab:
yhtlasi lähevad mingid seoseniidid
- ussideni, kes lähevad maa sisse magama ja on kevadel välja tulles unised, myrgised ja tigedad)
- Pühä Maarjani, sest ussimaarjapäeval 8. sygiskuu päeval lähevad ussid maa alla, ilmselt Mamma Maarja jumaliku käsu peale; käskudest yleastujaid ja rikkujaid usse seevastu ei lasta, need jäävad kylma kätte ja ilmselt surevad maha

esimene autodiagnoosib:
. o O ( njah. korra Tartus käia ja eepilisi regilaule laulda ja kohe on niiiii mytoloogiline tuju, et tapab )

pildil Maaema ja Taevaisa yhendus
Agostino Carracci (1557–1602) kujutuses

kulgetav kulg on pysitu kulg

Raton and Playboy use the black two, maybe three times in a day and a night. Three times with the black, then they must use the white as well. The white is more expensive, but too much black and they start to talk fast and maybe see people who are not there. "Speaking with Jesus," Playboy calls that, but the white he calls "walking with the king." But it is not walking: white brings stillness, silence, sleep. Silencio prefers the white nights.

Silencio knows that they buy the white from a black man, but the black from a white man, and he assumes this is the mystery depicted in the picture Raton wears on the chain around his neck: the black and the white teardrops swirling together to make roundness; in the white teardrop a small round of black, in the black a small round of white.

William Gibson
All Tomorrow's Parties
1999
(Berkley 2003, p 26)