29.2.08

prints Harryle sõjast tagasituleku puhul

sõitsin Soome silda mööda
Soome suurta silda mööda
Soome silda notkateli
sealt sõitsid sõja isandad
ja sõitsid sõja emandad
kysitelid nõuatelid
"kas sina mõistad poega noori
oosta oida mõeka kanda
pyssi kallist pyhkiella?"
mina mõistsin vasta kostsin
"kyll mina mõistan poega noori
oosta oida mõeka kanda
pyssi kallist pyhkiella
kuni minul kuni minul vennikene
kuni minul vöö on vöölla
vöö on vöölla pia on pialla
kui aga langeb vöö mul vöölta
vöö mul vöölta pää mul päälta
siis jääb siis jääb vennikene
siis jääb obu munde oida
siis jääb mõeka munde kanda
pyssi munde pyhkiella."

eesti poistele Afganistanis lauldi nõude ajal ikka seda laulu, et "Jako Järvo säksäläne/ viidi är sõtta sõitõmahe/ Vinne vai väkke veerümähe", aga Harryle ja tema kohusetundele sobib see sõja isandate laul paremini.

Tema Kuningliku Kõrguse kornet Walesi prints Henry
pildi lõikasin välja Charles J. Sharpi 2005. aastal tehtud pildist,
mille orginaalkuju ja täielikud andmed on kättesaadaval siit

"Isabella", eriti armas versioon

Hanrahan viitas yhte Mediæval Bæbesi lugu (mis paraku yle kuulamisel minu lemmikute hulka kuuluvaks ei osutunudki). ega ma saa halvem olla. siin on yks YouTube'ist leitud tykk, mis minu kui folkloristi ära võlus. nad ei laula kristallpuhtalt, aga ega ei peagi ju.

27.2.08

tsair'o mair'o

sadavo sair'o
ugar'o simmar'o
aiavitsa läätsavuski
tsõõrispallis kul'lavoo
ruski plässavoo
s'olka prita taiutsa
s'olkavoo kiiski
salatna lenta
serebrinaa seerki
tai minna r'ootki

pudukaupmehed panevad metsa tuuri

kysis lugeja:

Kas vastavad tõele rahva seas levivad kuulujutud, et RMK reformiga valmistatakse tegelikult ette Eesti metsade erastamist välismaa pudutööstustele?

Eesti metsa muutumine väljamaa pudukaubaks on tõesti hirmutav perspektiiv.

26.2.08

tuul ajab tuuma ringi

tuuma-, tuule- ja turbaenergia koostootmisjaamas ajab tuul turba peal tuuma ringi.

24.2.08

Grööni separatism presidendi vastuvõtul

maru.

rahvustelevisioonist lõppes just otseylekandena presidendi vastuvõtult Björki ja Eva Klemetsi osalusel valminud klipp, kus seostatakse Grööni separatism Eesti taasiseseisvumisega. domineerisid videomeenutused laulvast restitutsioonist, aga Björk ilmus ekraanile Grööni eraldusmärkidega sõdurifrentšis (Grööni lipp vasakul käisel). ilmselt on see peen vihje, et Gröönimaa iseseisvumine Taani koloniaalvõimu alt saab Eesti toetuse, tulgu või sõda. korduv loosung: "Sa võitle end vabaks, et nad ei valitseks sind!"

Eva Klemets oli muide täiesti suurepärane Lemminkäise ema Toominga-Tyrnpu-Klemetsi "Lemminkäises" (lavastus Lönnroti, karjala rahva ja Läänemere idakalda nõidade sõnadele, mida vahendasid). äsjane roll kapist välja tungiva synkroontõlgina oli samuti ylimõjus.

elamus, öeldakse vist siukeste asjade kohta.

ja kõigepealt veeretasid muidugi päeva ära, sellel Õie Sarve ja paljude teiste lemmikviisil, mille mina õppisin Leanne käest.

21.2.08

Island, Kangro ja Obama

mida teab eestlane Islandist?

millest kirjutas Bernard Kangro?

mis usku on Obama?

neid kysimusi otsimismasinale esitades on siia blogisse jõutud. vastused neile on kommentaarides teretulnud. ma ise täpselt ei oska praegu öelda, aga kysimused on iseenesest huvitavad.

logistikaylem laseb ennast maha. mis edasi?


mida peaks arvama võitleja, kui tagalaylem ennast maha laseb? kas on enam mõtet saapaid viksida või on kaotus juba kindel?

kindral Viktor Vlassov, tõsi kyll, Vene kaitseministeeriumi kõige ylemise kortermeistri kt, lasi ennast teenistuspystolist maha. oli juba 57 aastat vana, nii et võinuks varsti hea õnnega erru minna. oli ka sõjas käinud, ilmselt Tšetšeenia omas.

loe veel: inglise keeles ja vene keeles

ja siin on ylevaade Vene kindralite enesetappudest aastail 1993–2007.

pildil yhe hoopis teise kindralpolkovniku õlak

10 marka Göringi-nalja eest


There were jokes about Hitler--his background, his appearance, his path to power, his personal life, his personal traits like being superstitious and vindictive, his success, and ultimately, his decline. Jokes about other personalities--Hermann Göring, Joseph Goebbels, Rudolf Hess, Ernst Röhm, Joachim von Ribbentrop, Robert Ley--were also popular. Indeed, jokes about Göring were the first to circulate throughout the Third Reich, and Göring, in contrast to Hitler, had a good sense of humor. There were rumors that he collected jokes about himself, paying ten marks for any new joke.

Lynn Rapaport. Humor in Holocaust Tragedy,
In: Gray Zones: Ambiguity and Compromise in the Holocaust and Its Aftermath,
ed. by Jonathan Petropoulos and John K. Roth
Berhahn Books, 2005, p 255

why couldn't the Jew kill the Nazi

A Jew is arrested during the war, having been denounced for killing a Nazi at 10 p.m. and even eating the brain of his victim. This is his defense: In the first place a Nazi hasn't got any brain. Secondly, a Jew doesn't eat anything that comes from a pig. And thirdly, he could not have killed the Nazi at 10 p.m. because at that time everybody listens to the BBC broadcast.

Lynn Rapaport. Humor in Holocaust Tragedy,
In: Gray Zones: Ambiguity and Compromise in the Holocaust and Its Aftermath,
ed. by Jonathan Petropoulos and John K. Roth
Berhahn Books, 2005, p 256

šariaat, Harms ja mängureeglid

Erik Rand kysib, kes kehtestab mängureegleid. nimetu kommenteerija kordab Hajameelse juures kysimust. kysimus iseenesest on ajatu.

võrdluseks: kes mõtleb välja anekdoote? muidugi on võimalik öelda, et Daniil Harms. ja yhe tuntud anekdoodi kohaselt tegeles selle kysimuse uurimisega ka nõukogude võim GULAGi kaudu naljasõbrast ja -kogujast Stalini juhtimisel (suure juhi panus keeleteadusse on yldteada, tema tööst harrastusfolkloristina loeksin meeleldi, kui keegi viitaks midagi).

tulles tagasi teema juurde, annaksin isand Erik Ranna ajatule kysimusele ka ajatu vastuse. mängureeglid kehtestab mäng ise kõigi oma osalistega. (mulle meeldib hilisema Wittgensteini lähenemine, mida tunnen paraku liiga pealiskaudselt.)

juurdlus võib tuvastada, et Kopenhaageni imaam on mänguosaline (eriti veel ajalehes esinedes), samuti kui Canterbury peapiiskop, kes šariaadiõiguse eestvõitleja maine endale tekitanud on. mänguosaline on ka see, kes yritab mõne tähelepanuahne äärmusryhmituse rolli suurendada, olgugi suurendaja eesmärk stigmatiseerida äärmuslaste usukaaslasi, kes ei pruugi olla nende mõttekaaslased.

mulle käib tihtipeale närvidele, kui mõni kirjutab teistele nina peale oma õigust mitte teada midagi avalikus infoväljas olevat. mängurikkujad! (see oli solvang. võtke isiklikult, kui olete koer, kellel võssa visatud kivi peale tuli tahtmine haukuma hakata.)

yhtlasi kordan yleskutset: aulik isand Aivar Pau, palun saatke Erik Rand ramadaani ajal Mekasse reportaaži tegema. see ei ole nii kaugel, päevituse saab pealekauba (Timur vähemasti sai).

loodetavasti on teinekord mahti kirjutada yles veidi omi ja võõraid mõtteid Canterbury peapiiskopi positiivse õiguspoliitilise programmi kohta, sest selle implikatsioonid ja ekstrapoleerimisvõimalused on tõepoolest amysantsed.

20.2.08

eesti poisid Kosovo–Serbia piirile kuuma kohta

Kaitseliidu missiooniyksus Kosovos ehk luureryhm ESTRIF-3 pandi Mitrovica kanti, kus just piiripunkte põletati. miski plahvatas ka. yhesõnaga: kõva politseitööd tuleb seal ilmselt teha.

kaitsejõudude peastaabi teavitusosakond andis teada veidi aega tagasi:

Eesti luurerühm võttis Kosovos üle kontrollpunkti
Kosovos teeniv Eesti luurerühm ESTRIF-3 võttis kontrolli alla Kosovo ja Serbia vahelise kontrollpunkti Mitrovica linnast põhjapoole jääva paisjärve ääres.
"„Kindlustasime selle kontrollpunkti koos Taani kaitseväelastega korralikult,”" ütles rühmaülem nooremleitnant Taavi Mets. "„Meie ülesanne on rahu ja korra tagamine ning kontrollpunkti läbivate sõidukite ja isikute kontrollimine. Rühma meeleolu on hea.”"
Kaitseliidu baasil formeeritud luurerühm alustas teenistust Kosovos 12. veebruaril.
ESTRIF-3 ülesandeks on luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Rühm teenib Põhja-Kosovos Mitrovicas Taani pataljoni koosseisus.
Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm 6 kuulise väljaõppe Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses, lisaks harjutati 2 nädalat Taanis sealsete instruktorite käe all. Kontrollõppus viidi läbi 2007. aasta detsembris Paldiski ümbruses.
Eesti Kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.
KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP
TEAVITUSOSAKOND
Juhkentali 58, 15007 Tallinn
tel 717 1084, faks 717 1158
e-post: press@mil.ee

19.2.08

pingviin ja jäätis: vastuseid


kysimus jäi vaevama. niisiis, kysisin inimestelt:

kas pingviinijäätist tehakse pingviinirasvast või pingviinipiimast või pingviinimunadest või kõigist neist? kas liik on oluline?

vastused olid sellised:

võetakse pingviin, seotakse pulga külge ja pistetakse sügavkülma
muidugi on liik oluline
keiserpingviinid on hõrgumad

ma arvan et pingviinipiimast
kuigi ma kahtlen selle oelmasolus

kuna jäätis on piimaga tehtud - või koorega või millegi sarnasega, siis minu pakkumine on, et pingviinipiimast
aga probleem on selles, et pingviinidel ei olegi piima
nad toidavad oma poegi oksega

kindlasti keiserpingviin peaks olema

eino liik on kindlasti oluline, sest kust sa muidu nii palju eri liiki jäätiseid saad

kui täpsustatud ei ole, siis liik ei loe
ja kui täpsustatud ei ole, siis ei loe ka see, millisest pingviini osast ta valmistatud on
või kui suur osa seal on pingviini
ööbikukeelevorst: 1 ööbikukeel ja 1 hobune

piimast ilmselt ikka
kesse siis munadest jäätist teeb
nagu eskimojäätis, eks ole
või kitsejuust

Hmm... ma arvan, et pingviinijäätis on pingviini värvi ehk ilmtingimata must-valge
olenevalt pingviiniliigist võib see olla kas suur või väike ning teatud liigi puhul võib esineda ka kollaseid kaunistusi

võib-olla on sellega nii, nagu viineritega - et ega kedagi ei huvita millest need tehtud on, peaasi et hästi maitseb

mina olen arvanud, et pingviinikõrvadest
nagu tuntud delikatess haldjakõrvadest

ma arvan, et pingviini sulgedest

no ma võin öelda, et piim oleks kõige lähem variant
aga sel juhul tuleksid rohelised ja lintšiksid su ää

pildil keiserpingviinid

pingviin ja jäätis


ainult yks kysimus:

kas pingviinijäätist tehakse pingviinirasvast või pingviinipiimast või pingviinimunadest või kõigist neist?

moraalne õigus valitseda

Euronews ytles äsja, et USA uskuvat, et Serbia kaotas oma moraalse õiguse valitseda Kosovot president Miloševici ja sõjaväe tegude tõttu. (võib-olla suutsin siia teha sisse mõne olulise vea, nii et kontrollige, enne kui tsiteerite.) panen mõned Euronewsi ja blog.tr.ee taustal sugenenud segased ja yha segasemaks minevad mõtted kirja, enne kui meelest lähevad. elu on huvitav ja maailm on jabur.

aga asi on huvitav, sest rõhutavad "moraalset õigust valitseda", mitte rahvusvahelist riikide puutumatuse põhimõtet ehk nahahoidjatest valitsejate ringkaitset, mis on kyllap 1815. aasta Viini kongressist samasugusena pysinud. Napoleoni ymberkorraldused Euroopa yhendamiseks nad pöörasid tagasi, niivõrdkui suutsid, nii et monarhiavastased revolutsioonid tulidki riikide sees ja Euroopa Liit on tulnud vähehaaval, mitte Napoleoni ega Hitleri abil, kes mõlemad yhisturgu yritasid asutada.

Ameerika Yhendriigid saivad oma koosa kätte kodusõjaga, mistõttu on setsessioon siiani sõimusõna. tuletagem yhtlasi meelde Hawai'i kuningriiki, mis Eesti kodanike komiteede liikumise eeskujul omi alamaid arvele võtab; Lakotah Vabariiki, mis ytles lahti lepingutest USAga; Haudenosauneed ehk irokeesi konföderatsiooni, mis aeg-ajalt USA & Kanada omaks peetud maal mõne tee kinni paneb ja mille ametnikud Genfi YRO kontori vahet sõidavad põlisrahvaste asju ajamas Haudenosaunee passidega, sest nad ei tunnista end USA ega Kanada kodanikeks.

jäin heietama. aga moraalne õigus valitseda tundub poliitfilosoofiliselt minema pigem kuhugi Rousseau yhiskondliku lepingu kanti. valitseja rikub lepingut, saab kinga. eeskujud? mõned kolooniad Põhja-Ameerikas ytlesid lahti Briti kuningast.

aga millal ja kuivõrd on kellelgi õigus jätta valitseja ilma moraalse õiguseta valitseda? mida peab valitseja selleks tegema? kas valitseja peab valimistulemusi võltsima? neid standardeid ei pane ilmselt keegi kunagi rahvusvahelisse õigusse kirja, nii et neid kindlate kriteeriumidena oleks võimalik tunnustada ja nende yle Euroopa Kohtus või Maailmakohtus tegelikke ja poliitiliselt kallutamata protsesse pidada. noh, et Ugandi Vaba Teokraatlik Kuningriik kaebab näiteks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kohtusse ja osavate advokaatide ning veenvate tõendite alusel saab ELi või YRO toel vabaduse, mida rahvusvahelise organisatsiooni missioon siis mõned aastad turvaks (esialgse õiguskaitsena on kohtul õigus saata muidugi olukorda "kylmutama" organisatsiooni kiirreageerimisjõud, näiteks 1-5 lahingugruppi). niimoodi poleks sõda yldse vaja pidada.

YRO tule selles kysimuses väga arvesse, sest ta on - nagu Linnart Mäll ytles - loomult stalinistlik organisatsioon. miks? kolm sõna: julgeolekunõukogu alalised liikmed. nagu Saksamaa yle kohtu mõistmine, kus Stalin pakub, et 50 000 ohvitseri tuleks maha lasta ja tema UKUSA liitlased võivad pakkuda, et 50 000 on palju, laseme parem ainult 49 000 maha. noh, YRO asutajaliige Ukraina on nyydseks kyll iseseisev jõud (aga Valgevene pole seda kyllap kunagi olnud), aga ka YRO saal ehk liikmesriikide peaassamblee hoiab pigem iga hinna eest stabiilsust, sest igayhel on omad separatistid.

mõistagi: Miloševicile on hea viidata, sest tema läks kurjategijana YRO mandaadiga rahvusvahelise kohtu alla. just Kosovo asjas.

õiglase sõja ja õiglase setsessiooni kriteeriumid sõltuvad ilmselt ikkagi põhiliselt mõne maailmakardavoi suvast. praegu on selleks kardavoiks USA. pärast Viini kongressi oli Venemaa, kes praegu ajab seda asja, et iseseisvusõigus on ka Abhaasial (vaba Abhaasia nimel on sõdinud näiteks Šamil Bassajev ja mitmedki väidetavalt FSBga seotud võitlejad) ja Lõuna-Osseetial (Põhja-Osseetia teatavasti kuulub Venemaa Föderatsiooni). Gruusia aga on meie liitlane.

Kosovo iseseisvusprotsessigi algatas tõsiseltvõetaval määral Bill Clinton, kelle algatust Belgradi pommitada revolutsioonilisena tunnustas meil näiteks Jaan Kaplinski. Clinton alustas "humanitaarsõda" Serbia vastu, kui too Kosovos genotsiidi või vähemalt etnotsiidi yritas. ja Prishtines on nyyd Bill Clintoni bulvar, mine tea, kas nyyd just lausa peatänav.

USAs valitseb praegu muidugi koos vabariiklastega väärtuspõhine diplomaatia, mis ilmselt on yks põhjusi, miks nyydseks juba vanema põlve väliseestlased ikka truilt on vabariiklasi valinud, mitte demokraate (isegi Clintonit mitte). sõidavad sisse Afganistani, sest nad toetavad ebaseaduslikke organisatsioone; sõidavad sisse Iraaki, sest võivad hakata rikkuma kokkulepitud võimude tasakaalu maailmas; ytlevad, et Serbial polnudki õigust Kosovot valitseda, sest Miloševic oli põrsas, kõrbegu ta hing igavese tule käes. moraalsed otsustused, mis teha. mina eelistaksin mõelda pigem seadustest ja määrustikkudest ja rahvusvahelisest õigusest kui sanktsioneerida vägivalda moraalse otsustuse põhjal.

esimene riik, mis Kosovo iseseisvust tunnustas, oligi Afganistan, kus võimusuhted on praegu parasjagu keerulised. Eestil läks paremini. Islandi väljak kõlab palju paremini kui, ytleme, Puerto Rico plats. kas ylalmainitud Gruusia on Kosovot tunnustanud? Rumeenia ei ole, kardavad ilmselt Transilvaania ehk Erdely pärast, ja võib-olla mitte ainult. Slovakkia kardab ilmselt kah ungarlasi, russiinidest on neil kah vähemasti mälestus, aga võib-olla veel ka mõni maakond, mis Ukrainale ei läinud. Hispaanial on kah tugevad sisepoliitilised põhjused tunnustamata olla, alles nad keelasid jälle ära Herri Batasuna ehk baski rahvusliku erakonna järjekordse inkarnatsiooni, kellel kahtlemata on mingid sidemed ETAga samuti kui Kosovo peaministril Kosovo Vabastusarmeega.
oluline kysimus on see, kas ja kuidas praegune väärtustepõhine diplomaatia muutuks, kui demokraadid võimule tuleksid. mida arvaks Hillary, kelle abikaasa presidendina yritas maailma asju parandada? lisaks Kosovole veel Somaalia, kust saba jalge vahel minema tuldi pärast Mogadishu lahingut, kus kaotati ryhma jagu võitlejaid (vastane kaotas nii kahe pataljoni jagu, aga need olid Genfi õiguse järgi vist enamasti tsivilistid, nii et see niimoodi otse ei loe). Somaalia kogemus oli ysna valus laks.

ja mida teeks minugi lemmik Barack Obama, kes esindab pehmeid väärtusi ja ilmselt sõjavastaseid valijaid? tema eelisena on märgitud lepitusvalmidust, nii et kuidas tema lepitaks osapooli, kui - ytleme - ekskommunist ja rahvuslikult meelestatud demagoog Ansip (võrdle: ekskommunist ja rahvuslikult meelestatud demagoog Miloševic) oleks oma marurahvuslike kihutuskõnede syydatud vägivallalainega maha mänginud Eesti moraalse õiguse valitseda yha vaesuvat Ida-Virumaad? kummale poole piiri jääks Loksa? kas Alutaguse maleva liikmed saaksid keelu ELis reisida (lisaks sellele, et nad USAsse niikuinii ei pääse)?

mida teeks McCain, Vietnami sõja ajal kommunistide käes sõjavangis istunud vanamees, keda syydistatakse selles, et ta on liberaal, kes mängib konservatiivi? mine tea. praegu ei jaksa kaevata nende kampaaniamaterjale kah mitte.

mis siis teha? valida hästi liitlasi ja hoida pöialt, et ajad on soodsad ja liitlased truud kasulikul kombel. võiks ka paranoiliselt nalja teha: ei pruugi kahju olla paadikuuris meresõidukist, millega yle Läänemere pääseb. automaati ja laskemoona hoiab malev, aga hoida maksaks häid suhteid oma kompanii ja oma maleva relvurpealikuga, juhuks kui Kaitseliit ebaseaduslikult ylaltpoolt laiali saadetakse, aga mõni uus Pitka seadusliku mandaadi ja käsu alusel põrandaalust vastupanu korraldama hakkab.

aga aitab pilkavast nihilismist selleks ööks.
tegelt ilmus Sinimaniseelel lõpuks plaat ära (jõuluaeg on seega ametlikult läbi), plaadi esitlus oli ylitore. seda ma tahtsin tegelikult kirjutada, aga palju täpsemalt. ehk veel jõuab. kust plaati saab, ei tea.

18.2.08

tänapäeva heraldika Eesti Pangas

Eesti Pank

Pressiteade

18. veebruar 2008



Eesti Panga muuseumis avatakse näitus "Heraldika tänapäeval"


Teisipäeval, 19. veebruaril kell 11:00 avatakse Eesti Panga muuseumis näitus "Heraldika tänapäeval ehk valik Eesti omavalitsuste, asutuste, ühenduste ja kodanike heraldilisi sümboleid aastatest 1988-2008". Näituse avab Eesti Panga president Andres Lipstok.



„Eesti Panga muuseumil on kujunenud heaks tavaks Eesti Vabariigi aastapäeva eel tutvustada Eesti Vabariigi sümboolikat. Muuseumis on viimastel aastatel esitletud väljapanekuid nii tänase kui ka sõjaeelse Eesti Vabariigi au- ja teenetemärkidest, sõjalistest autasudest ning rinnamärkidest, sealhulgas näiteks kindral Johan Laidoneri aumärgid. Sel aastal on jõudnud järg vapinduseni. Huvilistel on muuseumis võimalik tutvuda valikuga Eesti omavalitsuste, ühenduste, asutuste ja üksikisikute ning perekondade vappidest,” tutvustas näitust Eesti Panga president Andres Lipstok.



Lisaks vappidele sisaldab väljapanek ka heraldilisi sümboleid kandvaid lippe ning au- ja ametimärke. Näituse on koostanud oma viimase 20 aasta tööde põhjal heraldik Priit R. Herodes.



Heraldikanäitus on avatud külalistele alates 20. veebruarist ning jääb avatuks 29. märtsini 2008. Muuseum asub aadressil Estonia pst 11 ja on avatud kolmapäevast reedeni kell 12:00-17:00 ja laupäeviti kell 11:00-16:00. Lisainfot saab muuseumi telefonil 668 0760.



Ajakirjanikel palume oma osavõtust eelnevalt teada anda e-postil ingrid.mitt@epbe.ee või telefonil 668 0965.





Lisainfo:
Ingrid Mitt

Eesti Pank
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
ingrid.mitt@epbe.ee

14.2.08

AK-4 vend Keenias

jälle näen tuttava meie poistele AK-4na tuntud saksa inseneriteaduse imeteo H&K G3 klooni uudispildil. seekord Keenia valimismäsu fotoreportaažis, mis kõrgel yleilmsel ajakirjandusfoto konkursil ära on märgitud. muidu on teda näha olnud näiteks Pakistani ja Mehhiko sõjameeste ning Iraagis Läti lipu all võitlejate käes. konkursitulemusi viitas Erik.

nafta ja telekas

Oil prices stayed so low for so long that by the end of the 1960s no respected energy analyst thought they would ever rise. The majority of oil experts assumed the price would steadily fall. This assumption was vividly illustrated in the last days of the low oil price era. The Shah of Iran, a strong U.S. ally, attended President Eisenhower's funeral in 1969. During this visit, he quietly offered the new President of the United States, Richard Nixon, a 10-year contract to supply the United States with oil for one dollar a barrel. According to Henry Kissinger's memoirs about the Nixon administration, the United States declined the Shah's offer because it was not clear to any senior government official that oil prices would stay as high as one dollar per barrel over this lengthy period of time.

Matthew R. Simmons
Twilight in the Desert
The Coming Saudi Oil Shock and the World Economy
John Wiley & Sons, Inc, New Jersey 2005
p. 55
*

Ühel 1975. aasta märtsikuu hommikul äratas Yeslam mind uudisega, et kuningas Faisal on reeturlikult tapetud - yks tema vennapoegadest lasi ta maha. Tajusin tema paanikat ja ärevust. Yeslam ütles, et Saudi Araabias on mäss. Väideti, et salamõrvar oli hull ja tõenäoliselt oli tegu kättemaksuga - mõrvari vend lasti maha kümme aastat tagasi, kuna võttis osa islamifundamentalistide mässust kuninga otsuse vastu, mis legaliseeris kuningriigis televisiooni.

Carmen bin Ladin
Läbitungimatu kuningriik
Sinisukk, Tallinn 2004
lk 51

8.2.08

ära plõksi niisama, ei relva ega sõnaga

yks mõistlik jutt isand Hvostovi sulest. ja sellest omakorda yks lõik:

Ma ei ütle, et meil siin peavad kõik suu kinni hoidma. Ei pea. Aga enne kui midagi ütled, loe mõttes kümneni, ja kaalu selle ajal, kas ütlusel on katet. Mõeldes taas minu tormakale kunagisele kolleegile, kes võib-olla ongi vahepeal püssi hankinud, tahan meenutada Eesti reservohvitseride kursusel sugereeritud hoiakut: relvaga ei mängita ega plõksita tühja – võtsid kaitseriivi maha, siis tulista. Kui palju on meil kõik need aastad plõksitud, kuidas on verbaalselt agressiooni harrastatud…, milliseid kangelaslikke poose on selle käigus võetud.
nojah, tuletab meelde "Hundilõksu" ehk sygisest Kaitseliidu kontrollõppust, kus korra kõige kriitilisemas olukorras kippusingi plõksima, kaitseriiv peale, kaitseriiv maha.

olukord siuke: olen ryhmaylema paariline, käin tema sabas ja vahel temast mõned sammud ees oma ryhmast yles pandud vahiposte pidi. rahvast oli vähe, poste ei saanud korralikult vahetada, sestap suht magamajäämiseni. (Metskaplan kirjeldas kuskil oma blogi sygavustes kogemust, kuidas ta ka öösel poole kõndimise pealt magama jäi ja edasi kõndis, kuni mõni takistus ette tuli; mul juhtus kah midagi sarnast.)

ega midagi huvitavat ei juhtunudki peale yhe asja. läksime mööda metsaäärt oma posti poole, kus vahtis yks tõsiselt hea täpsuskytt oma paarimehega. enne olime sinna läinud teed mööda, nyyd siis mööda sihi äärt. läheme, kuni tulistatakse sihtkoha poolt. mitu korda tulistavad, kaks tykki. oma 50 meetrit on ikka vahet. muidugi satun okste peale, mis jalge all murdudes väga kõvasti krabisevad. nigu elevant portselanipoes.

olgu. pikali. võtan kaitseriivi maha, panen kaitseriivi peale. hyyame summutatud häälel märgusõnu. ilmselt tulnuks kõvemini karjuda, et kuuldaks. vaikus. kaitseriiv maha, kaitseriiv peale. ootame. kaitseriiv maha, kaitseriiv peale. lõpuks läheme ikka sinna kohale ja veendume, et on ikka omad mehed, oma valvepost. teisel pool sihti olid käinud ka vastase luurajad, saame teada.

ega mul selle õppuse ajal teist võimalust kellegi pihta tuld anda ei tulnudki. (ei kurda kah.) ei midagi erakordset, a muidu ikka ysna hariv: parasjagu mõtlemisainet, mida teha ei maksaks ega tohiks ja millal maksab tuld anda ja millal mitte. ja see plõksimine, muidugi. maha, peale.

7.2.08

mitut taime ja seent tunned sina?

kas oled moodsa kaubahalli külastaja? kas teed vahet loodusliku kõrrelise ja loodusliku kaunviljalise vahel?

rääkides sellest, miks osa maailma rahvaid on pannud alused edukatele põlluharijate kultuuridele ja teised jälle mitte, kysib Jared Diamond "Püssides, pisikutes ja terases", kas kytid-korilased ja algajad maaviljelejad tundsid hästi kõiki kohalikke taimeliike ja nende kasutusvõimalusi või jäi mõne perspektiivika taime eellane neil kahe silma vahele.

selle peale pakub ta välja vastuse ja pajatab õpetliku loo sellest, kuidas angloameeriklased eriti seeni ei tunne ja kuidas seente taimede hulgast välja arvamine seda tendentsi sealsete bioloogide hulgas syvendab:

"Mis puutub esimesse küsimusse, siis uurib rahvaste teadmisi ümbritsevas looduses leiduvate metsikute taimede ja loomade kohta omaette teadusharu, mille nimetus on etnobioloogia. Uurimine on keskendunud eriti just maailma vähestele säilinud rahvastele, kes elatuvad küttimisest ja korilusest ning põlluharimisest ja kelle peatoidus sõltub seniajani loodusest hangitud ja looduslikult toodetud toiduainetest. Üldiselt on uurimused näidanud, et niisugused rahvad on elavad loodusentsüklopeediad, kes teavad oma keeles tuhande või rohkemagi taime- ja loomaliigi nime ning tunnevad põhjalikult nende liikide omadusi, levikut ja kasutusvõimalusi. Et inimesed muutuvad üha enam seotuks ja sõltuvaks kultuurtaimedest ja koduloomadest, kaotavad need traditsioonilised teadmised järk-järgult väärtuse ja lõpuks ununevad; lõpptulemus on moodsa kaubahalli külastaja, kes ei tee vahet loodusliku kõrrelise ja loodusliku kaunviljalise vahel.

Üks tüüpiline näide. Viimase 33 aasta jooksul, mil ma olen teinud Uus-Guineal bioloogilisi uuringuid, olen välitöödel pidevalt viibinud uusguinealaste seltskonnas, kes seniajani tarvitavad laialdaselt looduslikke taimseid ja loomseid saadusi. Ühel päeval olin koos oma foré hõimu kuuluvate kaaslastega džunglis näljas, sest üks teine hõim oli tõkestanud meil tagasitee baaslaagrisse. Üks foré mees naasis suure seljakotitäie metsast leitud seentega ja hakkas neid lõkkel küpsetama. Lõpuks ometi lõunasöök! Ent siis turgatas pähe ebameeldiv mõte: mis siis, kui seened on mürgised?

Selgitasin kannatlikult oma kaaslastele: ma olen lugenud, et mõned seened on mürgised, olen kuulnud, et üks Ameerika eriti hea seenetundja suri, sest söögiseeni on mürgistest raske eristada, ja et kuigi me oleme näljased, ei tasuks siiski riskida. Seepeale said mu kaaslased vihaseks, käskisid mul suu pidada ja kuulata, kuni nad mulle mõned asjad selgeks teevad. Olin ma ju neid aastate viisi küsitlenud sadade puu- ja linnunimede kohta ja miks ma siis nüüd neid solvan, arvates, et nad ei tunne seeni? Ainult ameeriklased võivad olla nii rumalad, et söögi- ja mürgiseened segi ajavad. Edasi pidasid nad mulle terve loengu 29 erinevat liiki söögiseente kohta, öeldes foré hõimu keeles iga seene nime ja koha, kust seda seent metsas otsida. Nende korjatud seen olevat tánti, ta kasvab puudel, on väga maitsev ja täiesti söödav.

Jared Diamond.
Püssid, pisikud ja teras. Inimühiskondade erinevad saatused
Inglise keelest tõlkinud Ann Kivikangur
Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002
lk 145-146

4.2.08

naljad saarlaste yle, Barack Obama ja brasiillased

ehk
rahvuskysimusest, teine osa

lähtuvalt Eurovisiooni lauluvõistlusega seoses yles kerkinud yldisematest probleemidest leiab Hanrahani juures aset taas kord yks keskmisest suuremat sorti sõnasõda aegumatuil teemil. lähtuvalt iseenda eelarvamusist, lisaksin mõne mõtte sinna juurde.

I. nali ja/või sallimatus

erinevate inimeste ja nende kodupaikade kohta käiv huumor või leebe pilge ei pruugi tingimata kaasas käia või tähendada rassismi.

see võib olla ysna tinglik, JUHUL KUI

1. rääkija või kuulaja hindab eelkõige selle juures mängu ilu
JA

2. suudab eristada kunstitõde elutõest ning yht žanrit teisest ehk peab säärast huumorit fiktsiooniks, aga mitte faktitäpseks uudiseks.

ent juhul kui yks tingimus neist kahest jääb täitmata, siis soodustab või toidab säärane huumor ja pilge kardetavasti sallimatust. identiteedinyansside ja inimeste eri ryhmituste vahetegemise juures on sääraste pisikeste harjumusi või suhtumisi kaardistavate või võrdlevate narratiivide olemasolu vältimatu ja kuulub elementaarsete ellujäämisstrateegiate juurde. nojah, isegi erakute kohta räägitakse kõiksugu lugusid, SEST nad on erakud.

yldine seaduspära: sildist või nimest tuletatakse varem või hiljem lugu, mis õigustab silti või nime. asja juurde käivad eelarvamused on fakultatiivsed, kuid paratamatud. tarvikorral võib iga anekdooti või eristamist – keeleteaduslikus või semiootilises mõttes distinktiivne ehk eristuv on "difference that makes a difference" – võtta sallimatuse ilminguna.

analoogia: sansaarast väljumine eeldab valgustatust; selles diskursuses hindan ennast igapäevaste praktikate valguses pigem hinajaana kui mahajaana koolkonda kuulujaks – – ja imetlen jäägitult neid, kes teemantvälgu või mis tahes teed pidi minust siuh ja siuh mööda uhavad.

II. demokraatide presidendikandidaat
Barack Obama
ei ole mustanahaline afroameeriklane


et USA käsiraamatud ytlevad Eesti kohta, et mustanahalisel on Maavallas tõenäoliselt keeruline ja võib-olla valus elada, on

1. yhelt poolt tõsi (oleme kõige valgem ja ses mõttes ilmselt tõesti kõige mahajäänum Euroopa Liidu riik; pigmendipuudus on minu meelest siiralt ilmselge geneetiline puue) ja

2. teiselt poolt tõsine blamage.

tunnistan, et ka mõni minu väljaytlemine n-sõna teemadel võib rassistlikke suhtumisi toita. mis teha? mitte nimetada inimesi rassinime, vaid rahvust või hõimu pidi (ameeriklane, joruba). Barack Obama nimetamine kas või "mustanahaliseks" on tõesti eksitav, sest implitseerib ennast LA või NY slummist ylestöötanut. tegelikkus – nagu mina teada sain Andrei Hvostovi kirjutisest – on polyneeslaste käest röövitud Honolulu ning jaavakeelne suurlinn Jakarta ning ainsa vanemana kesklääne päritolu valge ema (tõenäoliselt WASP). must nahk luo rahvusest eemalolevalt mitmenaisepidajalt. sõnaga: Barack on tõeline ilmahulgus, kes on tõenäoliselt valmis selleks, et tal läheb igapäevaeluks tarvis rohkem kui yhe keele (näiliselt) emakeelse kõneleja tasemel oskamist ning 2–3 väärtussysteemist tavakasutaja tasemel orienteerumist. arvatavasti koos kogu selle pealiskaudsusega: ma ei imestaks, kui ta 1½ korda aastas koliks.

III. kuidas mitte ära tunda
brasiillast, baski ja lätlast
ning neid omavahel segi ajada


ausõna, mina ei läinud Haldja synnipäeval otsekohe ega otseteed vestlema Morteni brasiillasest naisega, kellest ta on kirjutanud nii Sirbis kui ka oma blogis. õigupoolest ei teinud ma seda kogu õhtu jooksul. aga ma ei teadnud ka seda, et ta on brasiillane (ega võtnud tema päritolu teemaks, sest see võinuks olla jutuainenagi solvav ykskõik kellele kohalolijatest, pelgasin). oleks ma tema päritolu teadnud, võinuks ma pärida midagi kandomblee vms brasiilse asja kohta (kuigi ilmselt mitte Embraeri kohta, kellel on lihtsalt kaunis lyhendnimi ja kelle aktsia hinna kohta ma viimase kolme-nelja aasta jooksul midagi teadnud ei ole). tolles ääretult huvitavas riigis on viimasel ajal haridussysteemi ja majanduse kasv (tunamullu 3,7%) olnud ysna märkimisväärne, mistõttu on nad nii Orkutis kui ka Economistis silma paistnud.

muidugi, Leanne sõbrast brasiillase rahvus ei paistnud kah tema silmist. kui ma teda esimest korda nägin, mõtlesin, kas ta võiks olla bask, prantslane või lätlane (kõik ysna tõenäosed võimalused minule tol hetkel kättesaadavate andmete põhjal; kuigi ainuke bask, kellega ma tean ennast kõnelnud olevat, oli oma siniste silmade ja blondide juuste yle uhke ning nimetas neid enda erinevusena prantslastest-hispaanlastest, keda tema kodukandi läheduses elab ja kelle keeli ta oskab).

IV. moraal:
kuidas neegreid, mustanahalisi

ega eestlasi tegelikult olemas pole

ehk siis, rassikysimus on minu meelest lihtsalt pealiskaudne ja loll arusaamine rahvuskysimusest. lollust ega lolle aga ma ei salli ning eelistan neist läbi vaadata (ning seetõttu ei järgne pikemat arutlust lolluse liikidest ega põhjustest, mis oleks igati asjakohane), pealiskaudsuse probleemi seevastu eelistan lihtsalt isiklikel põhjusil eirata. rahvuskysimus iseenesest aga taandub lihtsale tõsiasjale, et ykski inimene ei tunne võõraste hõimude rahvakildude kombeid ega käibetõdesid nii hästi, kui võiks, ja seetõttu levitab tahtsi või tahtmata nende kohta väärarusaamu.

lisa. näiteid võõrastest rahvakildudest

3.2.08

crazy Croatian phrasebook

Priit Pajusaar seisab nii "Tii" kui ka "Leto sveti" taga, mis mulle mõlemad ysna meeldisid. pole midagi öelda. Pajusaar on järelikult proff, aga laheda kiiksuga proff. teeb juba teist korda võõrkeelse eurovisiooniloo, mis kodupubliku silmis parim on. "Tii" tegemiseks helistas Ants Johansonile, et leida õiged laulu esitajad ("kes rahvalaule oskaksid"), komponeeris libarahvalauluviisi, rääkis Ilvese Aapolt teksti välja ja tuligi välja kena etnofutu.

"Leto sveti" sõnad tunduvad pärinevat Monty Pythoni sketši "Dirty Hungarian Phrasebook" kreisi-analoogist. kaunis lugeda, tõeline iga Vahemere äärde suunduva odavturisti taskuvestmiku kuldvara. (võrdle paari aasta tagust eesti vestmikku, mis Moskvas välja anti.)

Ko ja sam?
Racun molim
Nestalo
mi je plina

Kes ma olen?
Arve palun.
Mu kämpingus
sai gaas otsa.

Dva dupla
dobosh torta.
Mahuna
to jedosta

Kaks topelttükki
šokolaaditorti.
Rohelistest ubadest
on kõrini.

Horvaadid ise ka arutavad ja irvitavad seda asja ka. ma ei saa lõunaslaavi keeltest kuigivõrd aru , aga keski jõudis neid vist syydistada serbia keeles laulmises, et serblased niikuinii annavad 12 punkti. või midagi säärast. kyllap kohalikud naljad.

Mozilla börsile Firefoxi lypsma?

miks peaks meile Firefoxi andnud sihtasutus minema börsile? Mozilla elab sellest pisikesest Google'i otsingukastikesest, mida teist paljud loodetavasti näevad, kui tõstavad pilgu monitori ylemisse paremasse äärde. saavad dollari allatõmbamise eest. lugesin just artiklist, kus yhed räägivad, kuidas nad peaksid börsile minema nagu "do not be evil"-Google ja ostma ära Netscape'i brändi ning Firefoxile kylge keevitama.

mine võta kinni. kolmanda ehk mittetulundussektori ja rahvusvaheliste aktsia- ning rahaturgude suhted on niigi naljakad. George Sorost tuntakse meil eelkõige kui kolmanda sektori metseeni, mujal aga kui osavat turuspekulanti (sealt sai ta raha). Microsofti aktsiate hinna tõusu pealt rikastunud Bill Gates ytles alles hiljuti, et pyhendab oma ylejäänud elu heategevusele.

muidugi, võiks välja mõelda uusi hulle ja pööraseid kombeid. viia Vikipeedia börsile ja jagada aktsiaid tasuta usinatele toimetajatele, vastavalt tööpanusele? suurendaks byrokraatiat ja kõiksugu kuritarvitused on kiired tulema, mis seaks suurema kahtluse alla Vikipeedia usaldusväärsuse.

aga kuidas teisiti võiks revolutsioon jätkuda? sest revolutsioon on kahtlemata juba pihta hakanud.

1.2.08

võida sinagi kybersõda vabavaraga!

kybersõja võidukas väejuht Hillar Aarelaid kasutab vabavara, ytles ta punases pilvelõhkujas pesitsevale roosale lehele.

„Kasutan vabavara, kuna see on alati kõige värskem,“ lisas kübersõja veteran. „Microsofti tooteid ei ole sel sajandil veel kasutanud,“ lisas ta.

yhtlasi: kaunis oleks BSA liikmeid kui kartelli boikoteerida. nende hulka kuuluvad näiteks Microsoft, Adobe, Corel, Symantec, Apple, Dell, HP ja IBM. sellist nimekirja totaalboikottida keeruline (eriti graafikat tegevail inimestel), aga võimaluste piires võiks yritada.