Maavalla koja vanem Ahto Kaasik riigikohtu otsusest: "Riik raiub oma juuri"
Maavalla koja pressiteade
25.09.10221 (2008)
Riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele
Riigikohus tegi täna teatavaks otsuse jätta Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kümneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvaüritusi.
Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist.
Halduskohus oli jätnud detailplaneeringu kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.
Puhkekeskuse arendaja on Kehtna vald. Hiiemäe kaitseks ja kavandatud keskuse vastu on sõna võtnud paljud nimekad teadlased ja ühiskonnategelased, maausulised ning need ligi kuus tuhat inimest, kes on ühinenud pühapaikade kaitse pöördumisega.
Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul eeldab riigikohtu otsusele hinnangu andmine hoolikat juriidilist analüüsi. "Koostati ju ka kohtuotsust ennast ligi neli kuud. Ilma pikematagi on aga selge, et avaldatud otsus kõneleb looduslike pühapaikade seisundist tänases Eesti Vabariigis." ütles ta.
"Riigikohtu otsuses ega varasemates muinsuskaitseameti ja Rapla keskkonnateenistuse kooskõlastustes detailplaneeringule pole vähemalgi määral arvestatud folkloristide ja arheoloogiadoktor Heiki Valgu seisukohti hiiemäe vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kaitsest. Seega on meie riigis teadus ja ametnike otsuste tegemine vähemalt pühapaikade osas lahutatud," lausus Kaasik.
"Tähelepanuta on jäetud ka otsene usuvabaduse rikkumine, mis puhkekeskuse rajamisega kaasneb. Keskuse ehitised ja nende ümber käiv melu muudavad ajaloolise hiie kasutamise hiiena võimatuks. Riik, kes hävitab kultuuriväärtusega hiisi ja sülitab kodanike põhiõigustele, raiub oma juuri" lisas Ahto Kaasik.
Kehtna valla detailplaneering näeb ette Paluküla hiiemäele ja selle kõrvale terve puhkelinnaku ehitamise: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplats, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruum, telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu, suusatõstukid ja kunstlumetorustikud.
Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat üksikut looduslikku pühapaika. Vähem kui viiendik neist on muinsuskaitse all. Neistki on paljude seisukord närune. Erinevalt kristlikest pühakodadest on enamik hiiekohti inventeerimata ja hävimas.
Tänavu kevadel kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukava, hoiatades, et raha selle täitmiseks ei jätku.
Avalikkusel tasuks jälgida, kui palju näeb tänavune riigieelarve ette raha kristlike pühakodade remontimiseks ja kui palju ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks lõplikust hävingust. Eelarvenumbrid kõnelevad võrdsest kohtlemisest, usuvabaduse järgimisest ja headest valitsemistavadest enam kui poliitiline retoorika.
Lisateavet tel. 56 686 892, koda@maavald.ee
Austusega
Kadri Soon
Maavalla koja kirjutaja
Kuvatud on postitused sildiga hiis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga hiis. Kuva kõik postitused
25.9.08
kaotus kolmandas astmes
Riigikohus jättis Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtima
25.09.2008
Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu otsusega jäi detailplaneering kehtima.
Planeeringuala asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ning on kantud Natura 2000 eelvalikualade nimekirja. Samuti ulatub planeeringuala osaliselt Paluküla Hiiemäele, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks ning mida väidetavalt kasutatakse kultusekohana. Planeeringu kohaselt rajatakse sinna aastaringselt kasutatav puhke- ja spordibaas koos mäele paigaldatavate suusatõstukitega.
Kohtuvaidlus tõusetus sellest, et väidetavalt ei olnud detailplaneering kooskõlas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega ning detailplaneering ei tagavat Natura 2000 eelvalikualaks oleva piirkonna loodustingimuste säilimist.
Varemalt oli halduskohus jätnud kaebuse detailplaneeringule rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades sellega ette nähtud ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et Natura 2000 eelvalikualadel tuleb hoiduda keskkonnatingimuste olulisest muutmisest, kuid tõi välja, et Natura 2000 eelvalikualaks olemine iseenesest ei välista sellel territooriumil majandustegevust ja ehitamist. Riigikohus märkis, et majandustegevus on piiranguvööndites lubatud kooskõlas looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjaga, mis märgivad, et kaitsealal on detail- ja üldplaneeringu kehtestamine lubatud kaitseala valitseja, ehk konkreetsel juhul Raplamaa keskkonnateenistuse, nõusolekul. Selline nõusolek koos täiendavate tingimuste seadmisega oli keskkonnateenistuse poolt antud. Riigikohtul puudub alus mitte nõustumiseks keskkonnateenistuse arvamusega, mille kohaselt ei kahjusta planeeringus ette nähtud tegevused oluliselt Kõnnumaa maastikukaitseala loodustingimusi. Samuti pidas Riigikohus olemasolevat seadusandlust piisavaks, et detailplaneeringute kehtestamisel kaitsta Natura 2000 eesmärke.
Riigikohus kordas oma otsuses, et keskkonnamõjude hindamise aruande ja muude tõendite kohaselt ei tooks kavandatud tegevused kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi olulist negatiivset mõjutamist.
11.7.08
mida Jänesel öelda oli, enne kui raha ära võttis
Laine Jänest kuulasid rohelised riigikogu liikmed pyhapaikade asjus yle mullu sygisel valitsuse infotunnis Riigikogus 12. septembril 2007. siis oli see õnnetu pool miljonit krooni, mis nyydseks on tagasi võetud, veel kavas anda.
põhimõtteliselt näitab Jänes kysimustele vastates yles tavalist hoolimatut demagoogiat stiilis "kui kaitse alla võtame, siis inimesed ei saagi elada". masendavalt laialt levinud stereotyyp, kuigi Eesti asustustihedus on niigi väike, et kõiksugu asjad mahuvad ära, kui ainult kaitsealuste kohtadega arvestada. mis sa siuksest ikka tahad, näha on, et ta pole probleemi peale yldse mõelnudki. kui ka muinsuskaitseameti pealik kasutab samuti rohkem oma tähelepanu selleks, et välja mõelda, kuidas probleemi vältida, mitte lahendada, siis on asjad tõesti hapud. (kas avalik häbistamine on parim viis asju päästa, ei oska ma öelda. võib-olla tõesti ei ole, kinnikasvanud tiigis on omad seadused. a mis sa hing teed ära?)
aga protokollis on kirjas:
13:51 Looduslikud pühapaigad
põhimõtteliselt näitab Jänes kysimustele vastates yles tavalist hoolimatut demagoogiat stiilis "kui kaitse alla võtame, siis inimesed ei saagi elada". masendavalt laialt levinud stereotyyp, kuigi Eesti asustustihedus on niigi väike, et kõiksugu asjad mahuvad ära, kui ainult kaitsealuste kohtadega arvestada. mis sa siuksest ikka tahad, näha on, et ta pole probleemi peale yldse mõelnudki. kui ka muinsuskaitseameti pealik kasutab samuti rohkem oma tähelepanu selleks, et välja mõelda, kuidas probleemi vältida, mitte lahendada, siis on asjad tõesti hapud. (kas avalik häbistamine on parim viis asju päästa, ei oska ma öelda. võib-olla tõesti ei ole, kinnikasvanud tiigis on omad seadused. a mis sa hing teed ära?)
aga protokollis on kirjas:
13:51 Looduslikud pühapaigad
Kümnenda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg valitsusliikmele Laine Jänesele. Teemaks on looduslikud pühapaigad. Palun, Marek Strandberg!
Head kolleegid! Hea minister! Eestis on teada ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest 450 on võetud muinsuskaitse alla. Teadupoolest on Kultuuriministeeriumis käsil ja arendamisel arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" eelnõu. Me teame, et koalitsioonilepe on ette näinud järgnevaks neljaks aastaks 400 miljonit krooni kirikuarhitektuuri uurimiseks. Minu küsimus ongi, millised summad on Kultuuriministeerium eraldanud ajalooliste ja looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks ning millal võetakse vastu looduslike pühapaikade arengukava. Millised konkreetsed sammud on kavandatud pühapaikade uurimiseks ja kaitseks järgmiseks eelarveaastaks?
Aitäh küsimuse eest! Järgmiseks aastaks on eelarvest taotletud 500 000 krooni, see on selle jaoks, et alustada pühapaikade täpsemat kaardistamist. Kindlasti on see erakordselt oluline töö. Seal ei saa piirduda ainult teavitamisega, kus üks või teine koht asub, kindlasti on see seotud kokkulepetega maaomanikega. Tõepoolest, kõigepealt peaks saama informatsiooni kõige selle kohta, mis meil praegusel ajal võiks olla. Uuringute käigus on selgunud, et oletatavad numbrid on palju suuremad. On arvestatud, et kogu see protsess võiks maksta umbes 30 miljonit krooni. Kuid enne kui asuda täpsemate tegevuste juurde, peab saama parema ülevaate nendest tegevustest, mis kindlasti selles arengukavas "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" on kavandatud. Kui see arengukava valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetakse, siis kindlasti tehakse koos sellega ka eelolevateks perioodideks otsuseid, kuidas seda täpsemalt rahastada.
Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus, palun!
Olge hea, ehk te oskate öelda, milline on Kultuuriministeeriumi üldine eelarve kasv järgmisel aastal ja mida te peate kõige prioriteetsemaks suunaks. Kui suures ulatuses näiteks Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna projekti kavatsetakse järgmisel aastal rahastada ja kas see kuulub teie prioriteetide hulka?
Aitäh! Kultuuriministeeriumi eelarve pärast seda, kui see on loodetavasti läbinud kõik valitsuskabineti istungid, valitsuse ja Riigikogu istungid, suureneb orienteerivalt 300 miljoni krooni võrra, võrreldes eelmise aastaga. Seal on olulisel kohal kirikute restaureerimine, kultuuritöötajate palgad, teatrite renoveerimine ja tegevuse jätk. See loetelu on päris pikk, ma ei hakka kõike siin ette lugema. Nimetatud projekt "Tallinn 2011" on samuti eraldi reaga sees, ehkki Tallinn ei ole praegu jõudnud veel Kultuuriministeeriumisse, et teada anda, mida täpselt teha soovitakse ja missugused on eelarvevajadused, aga me oleme selle rea põhimõtteliselt ette näinud.
Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Mitmed looduslikud pühapaigad, näiteks Paluküla hiiemägi, Kunda hiiemägi ja Panga pank on sattunud arenduse surve alla või, täpsemalt öeldes, sinna on tehtud, vähemalt maausuliste arvates, sobimatuid planeeringuid ja rajatisi. Maavalla Koda on identifitseerinud terve hulga pühapaiku. Mis te arvate, kas oleks võimalik arendusele nendes pühapaikades panna peale moratoorium paariks-kolmeks aastaks ja selle aja jooksul inventuur korralikult ära teha, et vältida selliseid suuri konflikte, mis tegelikult ei ole vajalikud?
Aitäh! Ma ei oska öelda kõikide nende objektide kohta, mida te praegu välja tõite, kuna ma ei ole neid külastanud. Küll aga käisin möödunud suvel Panga pangal. Minu meelest on see olukord, mis seal oli enne ja mis on praegu, kindlasti nii loodussõbralik kui ka inimsõbralik. Selles osas ei jaga ma teie arvamust, et seal oleks looduses midagi väga ära hävitatud. Mis puudutab moratooriumi, siis ma ei ole selles väga veendunud. Ma arvan, et tuleb järk-järgult kõik rahulikult läbi mõelda. Ei ole mõistlik terves Eestis lihtsalt igasugune elu ja majanduslik tegevus kolmeks aastaks seisma panna. Ma usun, et on vaja läbi rääkida eraomanikega, kelle maadel on kas kivid, allikad või metsasalud, ja leida mõistlik lahendus. Kindlasti ei ole mõistlik käituda selliselt, et loodust hoides me lõpetame inimtegevuse üleüldse ära.
Aitäh! Hea ametikaaslane Toomas Trapido! Ma loodan, et te ei pahanda, kui ma püüan ka viimase küsimuse meie infotunnis ära käsitleda, ja ma palun nii küsijal kui ka vastajal olla konkreetne ja operatiivne.
Üheteistkümnenda küsimuse on esitanud Mark Soosaar valitsusliikmele Vallo Reimaale. Palun, Mark Soosaar!
9.7.08
Reformierakond hiitest ei hooli, muinsuskaitse ka mitte
hiite ja muude vanade pyhapaikade kaitseks korjab Maavalla Koda allkirju juba mõnda aega. Bioneer leidis yles ja kutsub ka inimesi alla kirjutama. Tank kurdab drägunis, et yleskutse on yldsõnaline. selle pretensiooniga võib nõustuda, kuigi teksti lähemalt lugedes näeb, et
annab kaks konkreetset poliitilist eesmärki. ei nimeta kyll Palukyla hiiemäe ja kõrval oleva Reevimäe ega Panga panga ega Imavere hiiemäe juhtumeid konkreetselt, aga kyllap keegi ei seisnud Ahto Kaasiku kõrval, kui ta seda teksti kirjutas, et nõu anda, kuidas tekst konkreetsem ja tugevam oleks. ja mis seadusse tuleks see kohtade võrdsustamise säte kirjutada, ta ka ei ytle.
paber higistati valmis, raha ei anta
aga põhimõtteliselt oli selle asja eesmärk ilmselt see, et tehtaks valmis see hiite kaardistamise ja uurimise valitsusprogramm. ilmselt. ja Metsatöllu kontsertide ajal korjati kah allkirju. mõte vist siuke, et näidata kultuuriministrile, et siukesed kohad on kah olemas ja et need inimestele loevad. poliitik vaataks, et näe, kui palju hääli on võimalik sellega saada. algatati vist siis, kui kogu protsess oli takerdunud kuskil ministeeriumi ja muinsuskaitseameti ringides. (aga ega ma täpselt ei mäleta.) nyyd on see kava juba paberi peal olemas, aga kultuuriministeerium tõmbas lubatud vähesegi raha alt ära.
Agne Trummal, kes hiite kaitsmist väga toetas, oli kyllap juba hukkunud, kui see kampaania algatati; kuupäev Maavalla Koja kodulehel ytleb igatahes kurjakuulutavalt 13 kooljakuud 10219 ehk 13.11.2006, Agne suri ligikaudu aasta varem. ja see aasta pärast Agne surma oligi kõige hullem ametkondlik toppamine.
muinsuskaitseameti pealik Ants Kraut pidurdab
segane ja yldsõnaline? võib-olla jah. asja mõte oli ikkagi sõna võtta Ants Kraudi apaatsuse ja ametniku laiskuse vastu, mis kohati lausa vaenulikuks muutus. kui Agne Trummal muinsuskaitseameti juhina võttis suunata ja kujundada riigi poliitikat hiite ja muude looduslike pyhakohtade suhtes ehk uusi asju välja mõelda. tema mantlipärija Ants Kraut tundub pigem järgivat ylevalt ehk ministeeriumi juhtkonnast tulevaid nurinaid, mille sisu peaks kuuldavasti midagi sellist, et niigi on liiga palju kohti kaitse all ja nyyd tahetakse veel kaitse alla võtta. a mine tea. need võivad olla ka kiuslikud kuulujutud. äkki peaks Kraudi enda käest kysima. peale selle on Kraut muidugi arheoloog (Agne Trummal oli kunstiajaloolane) ega muid muinsuskaitselisi kriteeriume peale arheoloogiliste ei pruugi lihtsalt tõsiselt võtta või siis väga usaldada. pyhapaikade juures on põhjused neid kaitsta just selles, mis nende kohta on arvatud, mitte selles, mida sealt välja on kaevatud.
aga sellele yleskutsele antud allkirjad, kui vist 4000 allkirja koos oli, anti need kultuuriministrile yle. see oli tänavu kunagi. aga nyyd on Bioneer selle yles leind. parem hilja kui mitte kunagi. ma nyyd ei mäleta, kas seejärel midagi liikuma ka hakkas. aga lõppeks jõudis ikka majandusseisak enne kätte, kui riik pyhapaikade kaardistamiseks raha jõudis anda -- järgmise aasta eelarvesse vist ei leita seda poolt miljonitki, mida ministeerium enne lubas. (olen sellest juba varem kirjutand.)
mis mõttes Reformierakond rahvuslik on?
hapu on lugu niigi. kultuuriministrile võiksid valijad kuidagi selles mõttes survet avaldada, oleks väga kohane. aga kuidas, see on juba isekysimus. aruta või PunaMusta ja Greenpeace'iga. need on piisavalt ekstremistlikud organisatsioonid, et nendega kultuuriministeeriumit ja muinsuskaitseametit hirmutada. Reformierakond on muidu ka nõme (ja yldiselt on aastaid ja aastaid järjekindlalt mänginud palju raha ja privileege Eesti Kirikute Nõukogu kontosse, toetamata võrdväärselt teisi uskkondi peale nomenklatuursete kristlaste), aga selle hiite kaardiga oleks põhimõtteliselt võimalik Reformierakonnalt võtta ära hulk etnonatsionalistide hääli, mille nad praegu pronksitantsudega endale kindlustanud on. iseasi, kas Isamaa ja Res Publica Liit selle koha pealt parem oleks.
aga praegu tundub mulle, et iga teine kultuuriminister oleks parem kui dirigent Laine Jänes (siiski, Palmaru vist mitte, a mine tea, seda tuleks pikemalt arutada ja mõelda, läheb rebimiseks). võib-olla roheline Maret Merisaar annaks kultuuriministrina soodsa käsu, aga kas ta on kyllalt tugev, et suudaks asekantslerite ringkaitsest läbi murda? seal on yks sportlane ka, noor tugev mees, kui tema hiite valdkonda kureeriva Anton Pärnaga seljad kokku paneks, teeksid Maretile tuupi kyll. sportlast tuleb karta veel seetõttu, et see võib tahta lisaks Palukylale veel kõik teised kaitse alt vabastatavad hiiemäed ja linnamäed rahvaspordikeskusteks ehitada. no kui kaitsealuseid kohti on palju, võib yks asekantsler ju kirjutada ministrile käskkirjade eelnõusid, et võetagu kaitse alt ära; teine siis kirjutab jälle neli või viis milli kunstlumega suusamäe tegemiseks samasse kohta. ei jää yle muud, kui loota, et tuleb majanduslangus. siis pole avalikul sektoril raha, et yldse rahvasporti edendada, ja viimane kui ehitusfirma läheb pankrotti või Soome.
aitab, jutt läheb juba liiga jaburaks. võite ise edasi mõelda. igaks juhuks ytlen: vandenõuteooriate poole kalduvad mõttekäigud ylalpool on mõeldud yksnes inimeste ärritamiseks ja minu enda tigeduse väljaelamiseks. on see tigedus õigustatud või mitte, otsustagu igayks ise.
poliitilised nõunikud tehku oma tööd
aga jah, kodanikualgatuse korras tuleks kindlasti teha negatiivset kampaaniat järgmiste parlamendivalimiste ajal. mugavuse, lolluse ja tegevusetuse vastu, näidates, mida kes tegemata on jätnud. äkki see paneks parteistaabid veidi mõtlema, mis nad õieti teevad, äkki paneks mõne ministri poliitilise nõuniku uusi poliitikaid välja mõtlema. lahmin, kuid mulle tundub, et poliitilise nõuniku koht võib muidu liiga tihti tähendada võimeka juhtme ehk noore parteiametniku sinekuuri ehk sooja kohta, kus järgmisteks valimisteks valmistuda.
kes pihta sai, võtku kivi yles ja visaku minu pihta tagasi.
- Peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pühapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti.
- Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.
annab kaks konkreetset poliitilist eesmärki. ei nimeta kyll Palukyla hiiemäe ja kõrval oleva Reevimäe ega Panga panga ega Imavere hiiemäe juhtumeid konkreetselt, aga kyllap keegi ei seisnud Ahto Kaasiku kõrval, kui ta seda teksti kirjutas, et nõu anda, kuidas tekst konkreetsem ja tugevam oleks. ja mis seadusse tuleks see kohtade võrdsustamise säte kirjutada, ta ka ei ytle.
paber higistati valmis, raha ei anta
aga põhimõtteliselt oli selle asja eesmärk ilmselt see, et tehtaks valmis see hiite kaardistamise ja uurimise valitsusprogramm. ilmselt. ja Metsatöllu kontsertide ajal korjati kah allkirju. mõte vist siuke, et näidata kultuuriministrile, et siukesed kohad on kah olemas ja et need inimestele loevad. poliitik vaataks, et näe, kui palju hääli on võimalik sellega saada. algatati vist siis, kui kogu protsess oli takerdunud kuskil ministeeriumi ja muinsuskaitseameti ringides. (aga ega ma täpselt ei mäleta.) nyyd on see kava juba paberi peal olemas, aga kultuuriministeerium tõmbas lubatud vähesegi raha alt ära.
Agne Trummal, kes hiite kaitsmist väga toetas, oli kyllap juba hukkunud, kui see kampaania algatati; kuupäev Maavalla Koja kodulehel ytleb igatahes kurjakuulutavalt 13 kooljakuud 10219 ehk 13.11.2006, Agne suri ligikaudu aasta varem. ja see aasta pärast Agne surma oligi kõige hullem ametkondlik toppamine.
muinsuskaitseameti pealik Ants Kraut pidurdab
segane ja yldsõnaline? võib-olla jah. asja mõte oli ikkagi sõna võtta Ants Kraudi apaatsuse ja ametniku laiskuse vastu, mis kohati lausa vaenulikuks muutus. kui Agne Trummal muinsuskaitseameti juhina võttis suunata ja kujundada riigi poliitikat hiite ja muude looduslike pyhakohtade suhtes ehk uusi asju välja mõelda. tema mantlipärija Ants Kraut tundub pigem järgivat ylevalt ehk ministeeriumi juhtkonnast tulevaid nurinaid, mille sisu peaks kuuldavasti midagi sellist, et niigi on liiga palju kohti kaitse all ja nyyd tahetakse veel kaitse alla võtta. a mine tea. need võivad olla ka kiuslikud kuulujutud. äkki peaks Kraudi enda käest kysima. peale selle on Kraut muidugi arheoloog (Agne Trummal oli kunstiajaloolane) ega muid muinsuskaitselisi kriteeriume peale arheoloogiliste ei pruugi lihtsalt tõsiselt võtta või siis väga usaldada. pyhapaikade juures on põhjused neid kaitsta just selles, mis nende kohta on arvatud, mitte selles, mida sealt välja on kaevatud.
aga sellele yleskutsele antud allkirjad, kui vist 4000 allkirja koos oli, anti need kultuuriministrile yle. see oli tänavu kunagi. aga nyyd on Bioneer selle yles leind. parem hilja kui mitte kunagi. ma nyyd ei mäleta, kas seejärel midagi liikuma ka hakkas. aga lõppeks jõudis ikka majandusseisak enne kätte, kui riik pyhapaikade kaardistamiseks raha jõudis anda -- järgmise aasta eelarvesse vist ei leita seda poolt miljonitki, mida ministeerium enne lubas. (olen sellest juba varem kirjutand.)
mis mõttes Reformierakond rahvuslik on?
hapu on lugu niigi. kultuuriministrile võiksid valijad kuidagi selles mõttes survet avaldada, oleks väga kohane. aga kuidas, see on juba isekysimus. aruta või PunaMusta ja Greenpeace'iga. need on piisavalt ekstremistlikud organisatsioonid, et nendega kultuuriministeeriumit ja muinsuskaitseametit hirmutada. Reformierakond on muidu ka nõme (ja yldiselt on aastaid ja aastaid järjekindlalt mänginud palju raha ja privileege Eesti Kirikute Nõukogu kontosse, toetamata võrdväärselt teisi uskkondi peale nomenklatuursete kristlaste), aga selle hiite kaardiga oleks põhimõtteliselt võimalik Reformierakonnalt võtta ära hulk etnonatsionalistide hääli, mille nad praegu pronksitantsudega endale kindlustanud on. iseasi, kas Isamaa ja Res Publica Liit selle koha pealt parem oleks.
aga praegu tundub mulle, et iga teine kultuuriminister oleks parem kui dirigent Laine Jänes (siiski, Palmaru vist mitte, a mine tea, seda tuleks pikemalt arutada ja mõelda, läheb rebimiseks). võib-olla roheline Maret Merisaar annaks kultuuriministrina soodsa käsu, aga kas ta on kyllalt tugev, et suudaks asekantslerite ringkaitsest läbi murda? seal on yks sportlane ka, noor tugev mees, kui tema hiite valdkonda kureeriva Anton Pärnaga seljad kokku paneks, teeksid Maretile tuupi kyll. sportlast tuleb karta veel seetõttu, et see võib tahta lisaks Palukylale veel kõik teised kaitse alt vabastatavad hiiemäed ja linnamäed rahvaspordikeskusteks ehitada. no kui kaitsealuseid kohti on palju, võib yks asekantsler ju kirjutada ministrile käskkirjade eelnõusid, et võetagu kaitse alt ära; teine siis kirjutab jälle neli või viis milli kunstlumega suusamäe tegemiseks samasse kohta. ei jää yle muud, kui loota, et tuleb majanduslangus. siis pole avalikul sektoril raha, et yldse rahvasporti edendada, ja viimane kui ehitusfirma läheb pankrotti või Soome.
aitab, jutt läheb juba liiga jaburaks. võite ise edasi mõelda. igaks juhuks ytlen: vandenõuteooriate poole kalduvad mõttekäigud ylalpool on mõeldud yksnes inimeste ärritamiseks ja minu enda tigeduse väljaelamiseks. on see tigedus õigustatud või mitte, otsustagu igayks ise.
poliitilised nõunikud tehku oma tööd
aga jah, kodanikualgatuse korras tuleks kindlasti teha negatiivset kampaaniat järgmiste parlamendivalimiste ajal. mugavuse, lolluse ja tegevusetuse vastu, näidates, mida kes tegemata on jätnud. äkki see paneks parteistaabid veidi mõtlema, mis nad õieti teevad, äkki paneks mõne ministri poliitilise nõuniku uusi poliitikaid välja mõtlema. lahmin, kuid mulle tundub, et poliitilise nõuniku koht võib muidu liiga tihti tähendada võimeka juhtme ehk noore parteiametniku sinekuuri ehk sooja kohta, kus järgmisteks valimisteks valmistuda.
kes pihta sai, võtku kivi yles ja visaku minu pihta tagasi.
21.6.08
põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema
Võimas Termes ajab piksepilvi, pilvedesse ulatub ta pea, jändriku männi pikkus on ta käsi.
Roheline sammal on tema juuksed, mida rebivad kõik tuuled, ent kunagi ei suuda välja kiskuda. Käes on tal vikerkaar vibuks, välkudena pillub ta nooli.
Koerad jooksevad kaugemal ees, igaüks isapõdra kasvu.
Termes näeb saaki ja Termes naerab, kõu kõmiseb, taevas eemaldub kõrgemale - ja langeb taas alla.
Termes peab jahti, ta jookseb. Kuhu vajub ta jalg, sinna saab metsasiht, kuhu teine jalg toetub, sääl oruks muutub maa. Kus ta sammud maad puudutavad, sinna tekivad kaks luhta, neid mööda voolavad aeglaselt jõed.
Ja mäed helisevad ojadena.
Norra tagant, kaugete Limandrite tagant, säält, kus pole meie elu algus, ajab Termes saaki.
Saak on ees, ennenähtamatu jumalale, kuid lähedal löögi jaoks, vaat kohe tabab välk tema südant.
Kuldsarvedega põder jookseb sääl. Ta on üleni valge, karv hõbedasem lumest. Oma musta pead hoiab ta kõrgel, sarved taha kaardus. Ta lendab nähtamatuil tiivul. Vabad tuuled on ta hingeõhk, need kannavad teda lennul, tema teel.
Ta silmad on poolsuletud. Kuid ära vaata neisse, inimene, - nende jõust jääd sa pimedaks. Sule kõrvad, kui kuuled ta jooksu, selle jõud kurdistab sind. Ära riiva ta kuuma hingeõhku, selle puudutus muudab su tummaks.
Tea, see on Mändaš-põrre.
Tea, kui võimas Termes jõuab ta kannule ja esimese noole laseb, annab järele kogu mägede kivi ja tuli paiskub välja. Kõik jõed hakkavad voolama tagurpidi, vihm kaob, kuivavad järved ja meri. Kuid päike jääb.
Tea veel: kui Termes tabab noolega musta laupa kuldsete sarvede vahel, haarab tuli maa, mäed keevad veena, nende asemele kerkivad uued mäed, mis põlevad nagu habemik sammal vanadel kuuskedel. Põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema. Kui Mändaš-põrre kallale viskuvad koerad ja Termes lööb oma noa ta elavasse südamesse, siis on lõpp. Taevast kukuvad maha tähed, tuhmub vana kuu ja päike upub kusagil kaugel. Maal on siis vaid põrm.
Aado Lintropi tõlge
Vladimir Tšarnoluski korjatud
koolasaami taevapõdra-myydist,
loe lähemalt Enn Ernitsa kirjatykist
meie sugulasest põhjapõdrast
(seal on veel lugusid)
Vladimir Tšarnoluski korjatud
koolasaami taevapõdra-myydist,
loe lähemalt Enn Ernitsa kirjatykist
meie sugulasest põhjapõdrast
(seal on veel lugusid)
11.6.08
Jänes ei anna hiite kaitseks sandikopikatki
tuli ära. enne lubas kultuuriministeerium looduslike pyhapaikade programmile pool miljonit krooni aastas viie aastaga ehk sandikopikaid. võrdluseks: suures osas luteri kirikuid restaureerivale programmile "Pühakodade säilitamine ja areng" anti aastail 2004.–2006. tervelt 46,8 miljonit krooni ja mullu 14,3 miljonit krooni (loe siit täpsemalt, PDF), mille peale muinsuskaitseamet protestima hakkas, et tegelikult läheb tarvis 60 miljonit krooni, et kymneks aastaks lubatud 633 miljonit krooni kokku tuleks.
aga nyyd ytleb ministeerium, et isegi sandikopikaid põle neil anda.
võrdse kohtlemise printsiip, ma ytlen. Maavalla Koda otsis koostööd riigiga, tegi hulga aitähi eest ära hulga ettevalmistavat tööd, nõustus alandavate kompromissidega ja ikka tõmmati nahk yle kõrvade.
riigi poliitilist juhtkonda tuleb kõvemini survestada. kirjutage Jänesele kiri, et ta ymber mõtleks ja annaks need sandikopikad. tema aadress:
kultuuriminister Laine Jänes
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn
faks: 628 2200
e-post: min@kul.ee
aga nyyd ytleb ministeerium, et isegi sandikopikaid põle neil anda.
võrdse kohtlemise printsiip, ma ytlen. Maavalla Koda otsis koostööd riigiga, tegi hulga aitähi eest ära hulga ettevalmistavat tööd, nõustus alandavate kompromissidega ja ikka tõmmati nahk yle kõrvade.
riigi poliitilist juhtkonda tuleb kõvemini survestada. kirjutage Jänesele kiri, et ta ymber mõtleks ja annaks need sandikopikad. tema aadress:
kultuuriminister Laine Jänes
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn
faks: 628 2200
e-post: min@kul.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)