Iski tulda ilman Ukko

Iski tulda ilman ukko
välähytti Väinämöinen
viiel on vivutsimella
kuuvella kokon sulalla
eläväl on ennustuksella
Tuiskaht on tuli soroni
Tuiskaht tuli soroni
läpi moan, läpi Manulan
Läpi tuos on tuuran putken
halgi kirvehen hamaran
Kasvo rautaiset orahat
suten suurilla jälillä
karhun kämmenen sijoilla
En minä sure susia
pelgäj on metsän petoja
Kaik on suet suitsipäissä
karhut rautakahlehissa

vaata ka lyhemat teksti.

portugali tantsu sõnad

água léva o regadinho 
água leva o regador 
enquanto rega e não rega 
vou falar ao meu amor 

ó balancé balancé 
balancé da neve cura 
ó minha salva rainha 
meu amor minha doçura 

vamos dar meia volta 
meia volta vamos dar 
vamos dar outra meia 
paço em frente e froca o par

água léva o regadinho 
agua levo e vai regar 
enquanto rega e não rega 
ao meu amor vou falar 

água léva o regadinho 
vai regar o manjerico 
enquanto rega e não rega vira-te p'ra mim ó chico

vt ka Telci tantsukogu

Seli padrunid ja yks vana laul

"Kriminaalasi algatati minu teada põhjusel, et politseinikuna töötav tuttav küsis laenuks padruneid ning kuna mul olid need olemas, siis need talle ka andsin. Ma eeldasin, et politseinikuna ei saa töötada ilma relvaluba omamata ning ei osanud aimata, et ma ei või neid padruneid talle anda," annab Äripäev edasi Seli sõnu.

tuleb meelde yks vana laulujupp:

Mu kõigist kõige noorem poeg,
ta palub sõjasse.
Oh isa, isa, luba mind
sa vaenuväljale.
Ma poja palvet kuulasin
ja teda lubasin.
Seesama päev läks minuga
poeg vaenuväljale.
Ühes hirmasas suures lahingus
kus ma ta kaotasin.
Poeg roomas inglislaagrisse
tõi meile padruneid.
Transvaal, transvaal, mu kodumaa
sa põled tule sees.
Küll Jumal õiglust armastab
ja kurjust karistab.

veel yks pandeemialaul

WHO võib pandeemia peagi välja kuulutada, rääkisid uudised vähemalt yleeile. woohoo, võiks selle peale öelda. aga panen siia hoopis yhe laulu:

Olen päris nõdrameelne,
vaimust haige, vaevatud.
Käes vist päevad surmaeelsed,
vaid hauda pole kaevatud.
Unes olen ringi käinud,
linnugrippi põdenud.
Viirastusi, tonte näinud,
eluõudu tõdenud.

Refr.
Kel aru on normis, uni on hea,
kes malaariast lugu ei pea,
neid haarab kord pandeemia.
Pandeemia, pandeemia, pandeemia!

Kaks uduõrna kirjut lehma
mind rindadega riivavad.
Tunnen püssirohu lehka.
Mind raviarstid piiravad.
Mu määrdund särgi pikki käiseid
veel tõmmatakse koomale.
On hullumeel mu usk ja lootus,
mu musta elu päikene.

Refr.
Kel aru on normis, uni on hea,
kes malaariast lugu ei pea,
neid haarab kord pandeemia.
Pandeemia, pandeemia, pandeemia!

kivääri on tehty Jaappanissa

seekord siiski ei kirjuta kuulipildurikursusest ega metsakustutamisest, mida Kaitseliit nädalavahetusel mulle pakkus, vaid panen ka siia yhe viite Arisaka vintpyssile (有坂銃) soldatilaulus, mille äsja avastasin. nende vintpyssidega sõditi ka meie Vabadussõda. sõnad tegi raumalasest armastatud kirjamees Hj. Nortamo, kes on muide teinud ka "Truudusetu Julia" ja "Kas on meeles veel, kui laevalael" sõnad. niisiis, "Sõdurilaulu" teine salm:

Kivääri on tehty Jaappanissa,
Terävä on miekka mulla.
Ei ole hyvä punaryssän
Minua vastaan tulla.
Heijuma veijuu, tiku taku teijuu,
kirlirkirlita pom, pom, pom.

ka ylejäänud laul on sama valge ja punastevastane (nojah, Soome kodusõda, eks, kus lisaks punavenelastele sõditi ka punaste soomlaste vastu ja hulk inimesi maha tapeti). viis, millel teda lauldakse, pärinevat Allan Palmgrenilt.

1. Älä sinä heilani siinä itke,

Älä sinä herran tähden.

Eihän nyt tässä hukassa olla

Vaikka mä sotaan lähden.

Heijuma veijuu, tiku taku teijuu,

kirlirkirlita pom, pom, pom.

2. Kivääri on tehty Jaappanissa,

Terävä on miekka mulla.

Ei ole hyvä punaryssän

Minua vastaan tulla.

Heijuma j. n. e.

3. Pommi se mulla on kupehella,

Vyössä on patruunoita.

Seljässä sotalaukku keikkuu,

Siinä on sapuskoita.

Heijuma j. n. e.

4. Ei, nämä pojat ei koskaan eksy,

Ryöstön tai murhan teille.

Lahtarinimen polsuilta saimme,

Vaikka se jäikin heille.

Heijuma j. n. e.

5. Retkemme kuljemme kunnialla,

Mannerheimi meitä johtaa.

Armahda, herra, punaryssää,

Kun se meidät kohtaa.

Heijuma j. n, e.

6. Rummut ne pärrää ja pyssyt paukkuu,

Kranaatit ne maata kyntää.

Polseviikien selkä se vilkkuu,

Kun nämä pojat ryntää.

Heijuma j. n. e.

7. Sinne me riemuiten riennämme,

Miss’ kanuunojen virsi se soipi.

Kuula jos sattuvi sydämeen,

Niin minkäs sille voipi.

Heijuma j. n. e.

liisusalm uuele ajale

"yks väike valge tuvi
lendas yle Mehhiko
Mehhiko oli lukku pandud,
luku võti pooleks murtud,
mitu seppa seda
peavad parandama,
seda ytled sina,
vana tatinina"

Reuters: "Mexico orders economic shutdown; flu pandemic imminent"
ja Prantsuse tervishoiuminister tahab, et EList ei lendaks Mehhikosse enam ykski lennuk

kõhutamata lõikab kõri

Ollin enne härrä poissi,
kandsin härrä kannusida,
vanahärrä vammusida.
Sain sis sundija sulaseks.
Sundijal ollid suured ruunad,
suured ruunad, kõrged kõrvid -
need tahtsid suil sugida,
raudaharjala harida,
kuldakammila kasida.
Ei mina suutnud, ei mina jõudnud,
sain mina vaene mees valama:
jooksin vahel aida möödä,
möödä küläkoppelt möödä,
jooksin jaluli meresse,
põlvini kalakudesse.
Mis seal põlvi puutunessa?
Mõeku põlvi puutunessa.
Võtsin ma mõega meresta,
viisin mõega mõisaesse,
pannin mõega laua peala.
Tullid härrad vaatemaie,
isandad imeldemaie:
"Kust see mõeku siia saanud?"
Mina aga mõistsin, vasta kostsin,
teatasin targaste kõnelda:
"See mõeku meresta toudud.
Mereliiv on haljaks teinud,
merevesi puhastanud -
ihumata heedab hinga,
kõhutamata lõikab kõri."

Suure-Jaani. H II 26, 545 (7). 1891.
(Tedre antoloogia kaudu)

kuidas peaks hiidlane Eesti hümni laulma

Hioma- ehk issamaalaul

Oh Hiomaa, sa merre saar
Kui armas olled sa!
Et mingo südda otsima,
Kas pohja pole ehk lõuna ka,
Se keige armsam olled sa!
Mo kallis isamaa!

Ei polle mägged, kaljud ka
Sul ehteks nimmeta.
Et ilusamad kohhad kül
Ei polle siiski Maa peäl mul
Üks koht, mis armsam, kallim ka,
Kui sa, mo Hiomaa!

Otsekui laened, linnud ka
Sul' rõõmust laulan ma!
Jah, kunni merri tühjaks jääb,
Ja päike taevas mustaks lääb,
So metsad, jõed ja lagge maa,
Ma tahhan armasta!

Sul polle rikkust, warrandust,
Mis võõras ihhaldaks.
Waid sinno warra sallaja
Mis omma lastel' jaggad sa,
Sa oskad ommad rõmusta,
Et so'st woi lahkuda!

Ja siiski on sind ehhitand
So Loja kauniste;
So ümber laened laulavad,
So peale tähhed paistavad,
So linnud rõõmsast õiskavad
Ja lilled õitsewad.



laulu sõnad kirjutas-tõlkis Gustav Felix Rinne,
kes teenis 1863. aastast alates Reigi kirikuõpetajana.
Jannsen tegi oma laulu tema pealt tõenäoliselt maha.

loe veel mulluse veebruari Glasuurist
lehekyljelt 5, mida järgib ka siinne tekst.
Artur Taska raamat "Eesti hümn" (Kupar, 1996) pidada veel täpsemalt kirjutama.

Tink-Tingadi & Suprjadki said ametlikult kõvadeks tegijateks

Pärimuskultuuri auhinna laureaadid 2008 on selgunud

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuva pärimuskultuuri allfondi halduskogu (Igor Tõnurist, Angela Arraste, Alar Ojalo, Heli Kallasmaa, Janika Oras) valis 39 kandidaadi seast välja tänavused auhinna saajad. 

Pärimuskultuuri auhinna 2008 laureaadid on:

Regilauluansambel TINK-TINGADI ja KAI TINGAS (Lääne-Virumaa, Vihula) 

- järjepideva ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest kodukoha pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Folklooriansambel SUPRJADKI (Narva) 

- pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest vene, eesti ja teiste rahvaste pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Auhindade üleandmine toimub 16. novembril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis kell 15.00 algava kontserdi ”Kultuuriruumi rikkus” raames (vt ka lisatud faili). Auhinna rahaline väärtus on 15 000 krooni. Ühe auhinna väljaandmist rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, teine koosneb Pärimuskultuuri allfondi kasvikutest ja Kultuuriministeeriumi toetusest. 

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu asutas pärimuskultuuri auhinna 2000. aastal eesmärgiga väärtustada pärimuse kandjate tegevust. Kaheksa aasta jooksul on välja antud kokku 21 auhinda.

Teate edastas

Anne Ojalo
Pärimuskultuuri auhinna halduskogu sekretär

segaselt lahe mardilaul

kuula siit:

mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
rahavakkad varisevad,
mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
mart kylib põlluseemned,
mart kylib põlluseemned!

Hendrek Jantsoni lauldud mardilaul Tõstamaa kihelkonnast. minu täielik lemmik kõigi mardilaulude seas.

1861. aastal syndinud Hendrek Jantsoni kohta teab Taive Särje ja Koidu Ilmjärve koostatud "Eesti rahvamuusika" konspekt, et oli pärit Tõstamaa vallast Murru külast. 20aastaselt olla Hendrek olnud juba pulmalaulik. ta saanud käia kaks talve külakoolis ja kolmanda kihelkonnakoolis, elukutselt olla olnud aga hoopis rätsep.

kui ma nyyd õigesti mäletan, peaks temalt olema veel igasugu lindistusi, sh yks pulmalaul eesti rahvamuusika antoloogia plaadikogu peal.

veel mardilaule leiad järgmiste linkude alt:

• Pärnumaa omi
• Harjumaalt, Virumaalt ja Põhja-Tartumaalt
• vanalt Võrumaalt
• Mulgimaalt

Bertas on yleval ka suht põhjalik mardikommete kirjeldus.

laul börsilõngustele

iga mees on oma pensioni sepp
ja oma fondi valaja
pangad põlevad, juhid lendavad,
aktsijad saavad meitele
meie põleme, meie hävime,
siis ei jää enam yhtegi fondi,
yhtegi-yhtegi haldajat

Parzivali teekond

Juba kaks-pool aastat ratsas
Maalt maale Parzival,
Tee otse, mustal mullal,
Muld kõrbend jalge all.

Nii oma teed läks ratsa,
Oh päev, kuu, tähed need!
Et jõuda Jumalani
Nöörsirgelt pidas teed.

Kui vaenlane ees vastas,
Ta mõtles vaid: nii-nii,
Töö tegi mõõk, teed jätkas,
Ei vaadand tagasi.

Ja kõik, kes teda nägid -
Oo surm, külm valgus sa! -
Nii sõitmas teed ja naermas,
Ei seda unusta.

(Tankred Dorst)

Toorama hõimupäevadel

Varjuoru sellide laulujupp

Nüüd mingem kähku, kõigest väest
ning üle mitmest süngest mäest,
kus udud maas, et võita taas,
me kuld ja kandled lohe käest.

Truba Taar´a

olli ma üü ülevalla

tulli ma üles hummogulla

refr: lelo jo lelo leelo lelo
Truba jo Taar´a armas Maar´a
kisla jo noori vel´oveli
muna-jo-pudõr mo sõsari
mis sa jo muistõ mullõ tulõ-õs
ku ma jo kosõ kolmõhavva jo

mühü ma pirdo ar palodi

tõsõ jo mühü tõrvasida

lätsi sõs vällä kaemahe

ussõ jo tsõõri moro pääle

näie jo valgõ veerüvädä

ao jo veere nõsõvada

ütest tulli tarõst tõrvasavvu
tõsõst tulli majast musta savvu
mii tulli majast kuldasavvu
hõhas jo savvu hõpõhõista

Gruusia meestelaul öölaulupeol ja mujal

pärimusmuusika keskus annab teada:

12-liikmeline meestelauluansambel Gruusiast jõudis öölaulupeo erikülalisena Eestisse

Täna hommikul jõudis Eestisse Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi, kes esineb erikülalisena homme Tallinna lauluväljakul toimuval öölaulupeol. Lisaks sellele annab 12-liikmeline noorte meeste lauluansambel teisipäeva õhtul kontserdi Pärimusmuusika Aidas Viljandis ning kolmapäeva päeval Kaarli kirikus Tallinnas.

Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi võttis teekonna Eestisse ette Gruusia Eesti saatkonna kutsel ning viibib siin välisministeeriumi ning Eesti Pärimusmuusika Keskuse egiidi all. Ansambel jääb Eestisse selle nädala neljapäevani ning nende päevade jooksul pakub meestele öömaja ja kosti Pärimusmuusika Ait Viljandis. „Esmalt tahame grusiine võõrustades avaldada neile oma jätkuvat toetust, teisalt teevad mehed ka tõeliselt head muusikat, mistõttu kutsun kindlasti kõiki kontsertidele,” kommenteeris Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja.

Homsel öölaulupeol astub ansambel üles kolmest laulust koosneva tervitusetteastega öösel kell 1.20. Teisipäeval, 19. augustil kell 19.00 on kõik Gruusia toetajad oodatud kontserdile Pärimusmuusika Aita Viljandis. Kolmapäeval, 20. augustil kell 14.00 toimub Chveneburebi kontsert Kaarli kirikus Tallinnas. Kontserdipilet maksab 75 ja 100 krooni ning piletimüügitulust toetatakse Punase Risti kaudu ka Gruusias kannatada saanud tsiviilelanikke.

Lisainfo:
Ando Kiviberg
Eesti Pärimusmuusika Keskus, juhataja
telefon 524 0069

Kontakt Chveneburebiga:
Katre Ratassepp
Eesti Pärimusmuusika Keskus, avalike suhete juht
telefon: 509 6650
e-post: katre@folk.ee
www.folk.ee

muusikal "Tõde ja õigus I"

"Tõe ja õiguse" esimest köidet yle lugeda igasuguse vanema rahvaelu ja suulise pärimuse ning laulude-tantsude kohta vahepeal kogunenud teadmiste valguses oli täitsa huvitav. tekkis mõte, et pane või kokku selle esimese köite soundtrack nendest lauludest ja tantsudest, mis kummitasid.

ilmselt oleks selle idee täielikuks realiseerimiseks vaja teha "Tõe ja õiguse" esimesest köite valitud stseenidest (ja pigem kõrtsi- ja peostseenidest, unustades nimme kanoonilised tööstseenid, mida on ju ometi sama palju või vähem kui seda lõbutsemist ja laulmist), kasutades eranditult tolle aja soundscape'i kuuluvaid kunsthelisid.

Kati juures arutatakse seda kirjandusuurija ja psyhhoanalyytiku raamatut raamatutest, mida mulgi lõbus lugeda oli.

miks on folk nii jälk syndmus?

see, mis folgil toimub, on ysna jälk. rahvast on lihtsalt liiga palju. seda olen juba tykk aega olen vaadanud. nyyd on seda täis ka meedia. ja Kirjatsura kirjutab kah:

"Seda, mis toimus Viljandi tähtsündmusel folgil, on küll lihtsalt piinlik vaadata. No see on ju mingi hilispubekatest joobarite läbu. /---/ pemarist kostva tümaka asemel kostab taustaks hoopis torupill või kannel - asja sisu on aga ikka sama."

eks ta omast kohast õige ole, aga jõmmi pemmist tuleb tymmi ka folgi ajal ja Viljandis on kohalik jõmmikogukond täiesti arvestatav jõud. isegi folgi ajal. ja folgi ajaks tulevad nende sõbrad muudest depressiivsetest väikelinnadest kaaa kohale, iga jõmm oma pemmi ja oma tymmiga.

ära mine folgile! (tõsiselt)

kui paar aastat tagasi folgist lugu tehes Kivibergilt telefonitsi kysisin päev-paar enne folki, et miks peaks inimene folgile tulema, siis ta ytles, et ärgu tulgu. ärgu tulgu, kui ei ole tõeline rahvamuusikahuviline. olin paar kuud varem kuulnud teda samamoodi telefoni teel loo jaoks väga kaunilt ja entusiastlikult ylistamas folgi korraldaja MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus teist suuremat festivali, kevadtalvist MAADjaILMA, mis piletimyygiga kuidagi nulli ei jõudnud ja kus suurepärased moosekandid pooltyhjadele saalidele mängisid. tookord rääkis, et tulge aga, kui Otepäält Tallinna sõidate, astuge ikka kõik läbi. sestap olin veidi yllatunud, et nyyd Kiviberg järsku ytleb, et ärge tulgegi.

aga mõtlesin natuke sain aru. see oli vist juba 1998. aasta folgi pressikonverentsil ehk kymme aastat tagasi, kui seesama Kiviberg ytles, et folk on liiga suureks paisunud, et tuleb rahvast koomale tõmmata. praeguseks saavadki passid ehk neljapäevapiletid otsa juba mitu kuud enne festivali. yhepäevapiletit ka niimoodi ei pruugi saada, et tuled hommikul kohale ja ostad. see on hea kuu aega ette osta. aga piletidefitsiit rahvast ei heiduta, tulevad ikka, eriti noorjoodikud, kellel yldse raha ei ole või kes selle hoopis õlle peale kulutavad.

noorjoobar kannelt ei kuulegi

ja seetõttu need silma riivavad noorjoodikute massid kuidagi torupilli-kandlesse ei puutugi. usun siiralt, et suurem jagu neid ilmselt ei kuule nelja päeva jooksul yhtki kandlekeelt ega torupillihäält. (olen veendunud, et torupildurid-kanneldajad hoiavad oma pille tavaliselt liiga hästi ja on loomu poolest kas liiga uhke või siis tagasihoidlik rahvas, et niisama tänava ääres mängida, nagu kitarre- ja lõõtsamehed ysna tavaliselt teevad). noorjoodikute vastu aitaks ainult väga põhjalik tagakiusamine: praktiliselt tõkestada alkoholi, tubaka ja narkotsi myymine alaealistele, myyjad ja ostjad yhtviisi plate peale viia nagu need tuhat pronksiööaegset märatsejat ja seejärel Viljandist välja saata. ega muu ei aitakski kui politseiriik, aga see oleks jube kallis ja ysna mõttetu.

kolm kultuuri

kirvemeetodil võib folgikylastajad lyya kolme lehte:

1. suveyrituse kliendid,

suurtel kontsertidel käijad, kes maksavad täie rauaga piletiraha ja tulevad vaatama-kuulama kodumaiseid suuri või folgi korraldajate higi ja vaevaga suureks haibitud nimesid (Oort, Vägilased, Svjata Vatra, Liisi Koikson & Helletused) ja väljamaiseid artiste, kellest nad midagi varem kuulnud pole. puhas propagandavõit folgi korraldajatele pluss raha, millest MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus võib aasta otsa kodumaiseid proffe torupilli- ja kandlemängijaid koolikontsertidele vedada vana rahvamuusikat tutvustama ja teha muid kahjumlikke kontserte-festivale, mille yks kindel eesmärk on harida kasvavat põlvkonda.

2. noorjoobarid

need, kes tulevad puhtalt inertsist - kõik lähevad, läheme siis meie ka. kogu tutvusringkond on seal, mida meie siis molutame. need on kõik noorjoodikud ja kõige noorematest joodikutest veidi vanemad joodikud. tasulistel kontsertidel ei käi. varem olid vaba lava juures ja tšillisid seal. iga aasta on neid rohkem olnud. vaba lava on mitu korda ymber tõstetud, sest ega see seltskond ei meeldi ei linnale ega korraldajatele. sel aastal tõsteti vaba lava teoreetiliselt tuhandeid inimesi mahutavalt lauluväljakult kitsukesse Müllersoni kõrtsi tagahoovi. kui manöövri eesmärk oli läbustajate seltskond pihustada, siis see oli ysna edukas, ei oldki yhte sellist kohta, kus kõik see kontingent kokku oleks saand. kõige kesksema läbustamiskoha tiitlile rebisid seekord vist kolm kohta: telklaager; suure kontserditelgi ja Jaani kiriku vaheline kant; lauluväljak.

3. rahvamuusikahuvilised

rahvas, kes teab kuulama minna ka pisemaid kodumaiseid nimesid ja võib õppida uusi nippe igasugu väljamaa osavatelt pillimeestelt või lauljatelt (pisemad kontserdid, mida ei peeta lossimägedes, vaid kusagil sees või kultuurimaja hoovis - yhtegi niukesse kohta ei mahu tuhandetki inimest); rahvas, kes ise vaba lava juures kannelt või karmoškat tantsuks mängib ja iga päev kolm tundi tantsib, nii et seal kitsas on; rahvas, kes käib regilaulupesas või muudes õpitubades ja õpib uusi laule lisaks nendele, mida juba teavad. see seltskond paistab kolmest kõige vähem välja, aga neid on viimastel aastatel olnud kriitiline mass, et oleks võimalik ainult nende seltskonnas liikuda, kurk kähedaks laulda, jalad nõrgaks tantsida jne, ilma et peaks eelmisele kahele seltskonnale vähimatki tähelepanu pöörama.

ja nyyd võtke mõttes sellest jutust liialdused maha, enne kui võtate sygavasti solvuda. kes veerandi uskus, on poolega petta saanud. ega ma ise ka karsklane ole ja ise ka joon regilaulude laulmise kõrvale tihtipeale õlut. aga jutu põhimõte jääb samaks.

müras mere musta härga

Õõtsu, laeba, jõua, laeba,
õõtsu Riia riigi piale,
Poola poole piiri piale!
Müras mere musta härga,
ammus Harju halli värssi -
ei saand lahti laeba-usta.
Tiitas mere tihane,
laulis luike taeba alla,
kõõrutas jumala kukke,
hüidis hülgijas meresse -
siis said lahti laeba-uksed.

jupp laevamängu laulust, mida viidatakse nii:
Suure-Jaani. H II 49, 630/2 (5). 1895.
sain siit ehk Tedre antoloogiast

meil aga meestel mõõgad vöölla

meil aga meestel, meil aga meestel,
meil aga meestel mõõgad vöölla
poisikestel poogad vöölla
noortel meestel noodad vöölla
noorel peiul pannel vöölla
joodab joonella hoosta
saadab soonel suksukesta
viskab ohjad õunapuie
päitsed päeva samba'aie
kutsub kuud kuulamaie
kutsub päeva päästamaie
tähe noori nõudemaie
kuu aga hyydis: "ei ma kuule!"
päev aga hyydis: "ei ma pääse!"
tähe noori: "ei ma nõua!"
kuu aga mängib kuldadega
päev aga mängib pärlistega
tähe hõbehelmestega