mustlaste integreerimisega tegelegu India ja Egiptus

lugesin Martin Kala lugu mustlaste kohta, kus ta räägib algul täitsa mõistlikku juttu ja siis tundub ytlevat, et mustlaskysimusega peaks tegelema nende päritolumaad. ma mõistan vajadust selgitada ja kaitsta Prantsusmaa positsiooni, kuid jään siiski teistsugusele seisukohale.

arvan, et Sarkozy on ysna ylbelt käitunud. juhin tähelepanu, et politseile on antud käsk likvideerida ebaseaduslikud laagrid, "prioriteetselt" mustlaste omad. umbes sarnane on lugu võõrast päritolu kodanikelt kodakondsuse äravõtmisega. mõlemad tunduvad olevat võrdse kohtlemise riived ja tekitavad kysimuse, kes on siis järgmine.

õnneks poola torumeestele (sh eestlastele) enam midagi sellist kaela määrida ei anna. Schengen. aga näiteks afgaanidele võib aga prioriteetset kohtlemist kyll rakendada.

Redingi võrdlus Saksamaa sõjaaegse juutide "prioriteetse" kohtlemisega on õigustatud — seda näitas ka Sarkozy valjuhäälne kärkimine selle diagnoosi pihta (oli Brysselis Euroopa ylemkogul uksest läbi kosta). kiunatab see koer, kes kiviga on pihta saanud. Sarkozy olla kuuldavasti harjunud, et tal on kogu aeg õigus.

vabalt võib olla, et yhiskondlik norm on mustlaste jaoks liiga kitsas. vastastikune teineteisemõistmatus toidab igati vastastikust sallimatust. Slovakkia riiklikku sallimatust mustlaste vastu saab seletada idabloki minevikuga, Berlusconi & Sarkozy mahitatud riiklikku sallimatust populismi ehk oma valijaskonnale apelleerimisega.

aga igatahes on karta sallimatuse levimist. kardan mustlastevastaseid pogromme Tartu bussijaamas ja seda, et Tartu politsei neid "prioriteetselt" kohtleb. (oot, kas seda pole mitte juba olnud? justnagu meenuks yht-teist.)

(sallimatuse kylvamine on mõistagi hea nipp oma populaarsust kasvatada, aga ysna kyyniline. soovitan soojalt mitte valida poliitikut, kes seda nippi tarvitab. õnneks meil Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu võtsid seekord valimiste eel ette sallimatuse kylvamise Tallinna Vee, mitte näiteks venelaste ega muslimite mošee vastu. aga kevadeni on aega, nii et mõni pisem erakond võib ka mustlaste Lätti deporteerimise võtta oma lipukirjaks.)

nendevastase sallimatuselaine kasvades pole lootustki, et kultuuri ja traditsiooni mõttes oma rida ajavad mustlased kunagi nende suhtes avalikult vaenulikku yhiskondlikku normi tunnistama hakkavad. järgmises põlvkonnas jätkub tendents noorsoo kuritegevusele jne. ja sisuliselt peab tegelema "mustlaskysimusega" juba järgmine "põlisrahva" põlvkond.

yhiskondlikku normi, millest isand Kala möödaminnes räägib, pole seadusega kehtestatud ja see on pidevalt läbirääkimiste kysimus. igatahes on Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia valitsus näidanud yles soovimatust läbirääkimisi alustadagi.

mustlased kipuvad olema kosmopoliitne rahvas, nii et võiks arvata, et nad tunnevad ennast igal pool koduselt. seega oleks lai Euroopa ühiskodu nende loomulik kodumaa. eks Rumeenia pääseb ka kunagi Schengenisse. järgmine Prantsuse president on tõenäoliselt sotsialist, kes võib otsustava osa hääl saadai just rassismivastaste käest. siis pole võimalik neid Schengeni maadest ära ajada. tuleb hakata vangi panema — aga see maksab. ja riigi kulutuste kokkutõmbamise ajal ei pruugi selleks raha jätkuda, et kõik Ida-Euroopa mustlased "prioriteetselt" Lääne-Euroopa vanglatesse panna.

iga Euroopa riik peaks mustlaste integreerimisega tegelema — kui see õnnestub, on võita yle kymne miljoni mobiilse haritud ja kohanemisvõimelise inimese, kes Euroopa rikkust kasvatada ja igayks mitmel maal makse maksta võiksid. kuna mustlaste traditsioonid ja kogukonnasisesed seadused kipuvad sarnased olema, siis võiks mõigata sarnane lähenemine mitmes riigis.

yhesõnaga, ma ei ole nõus Martin Kala järeldusega, et "päritolumaad" peaksid mustlasi integreerima. nii võiks ylesande lõpuks delegeerida mustlaste päritolumaadele Indiale või Egiptusele — esimest peetakse teaduslikel kaalutlustel mustlaste yrgkoduks, teine on mustlaste päritolumaa legendide järgi.

nii tige ma veel pole, et Prantsuse saatkonna ette protesteerima minna. aga põhimõtteliselt võiks neile avaliku kirja kirjutada kyll, kui see jama otsa ei lõpe.

pööripäevauni

tänase suure usupyha eel nägin religioosset und, millest mäletan seda, et ehitati katedraali, mille tellija või finantseerija oli EELK Pyha Päikese Kogudus. saarlased, mõtlesin. kuigi kirik ise oli Tallinnas.

aga miks saarlased? on ju ilmselge, et see kogudus oli Pyha kihelkonna kogudus. koguduse nimi ('Päikese') viitab Kristusele tema Sol Invictuse ('võitmatu päikese') aspektis, mis omakorda seostub Mithra ja teiste idamaiste päikesejumalatega, kelle kultus Roomas 3. aastasaja paiku peale Kristuse syndi populaarseks muutus.

tegelikult on Pyha kirik seotud pyha Jaakobiga. ja pyha päikese symbol kolmjalg ehk triskelion on maalitud hoopis Karja kiriku lakke, mis jääb Pyha kirikust põhja poole. kas unenägu oli selles mõttes ekslikuvõitu või hõbevalge, jäägu kunsti-, religiooni- ja muude ajaloolaste vaielda — ega mina väga hästi neid saarlaste kombeid ei tea, kuskandis nende kristlik päikesekultus tugevam on olnud.

tarbetu oleks lisada, et paljude meelest oleks sellise unenäo nägemine blasfeemia, seda mitme usutunnistuse seisukohalt. mis teha.

kyll aga tuleks igaks juhuks lisada, et ma kahtlustan kõiges Vjatšeslav Leedot — Vabaduse platsi aluse maa juba võttis endale (sh pyha Barbara kalmistu, kuhu palju katku surnud inimesi on maetud), nyyd ilmselt ehitab saarlaste kiriku kah kuhugi, kardetavasti tee peale risti jalgu.

ajaloolised tantsud (soome keeles)

kes tahab vanade tantsude kohta midagi teada, võib lugeda ajalooliste tantsude wikit: http://tanssi.dy.fi/Etusivu. soome keeles.

mis puutub meisse Poola riigijuhtide hukkumine?

kõigiti ootuspäraselt on eestikeelse veebi anonyymsetes osades hakanud levima kommentaarid laadis: "kuidas puudutab meid Poola presidendi ja tema saatjaskonna hukkumine lennuõnnetuses?"

yritan vastata. ei taha pikemalt puudutada presidendi isikut — tema aetud poliitika kohta on räägitud niigi palju. piisab, kui märkida, et Toomas Hendrik Ilves tuletas meelde, et just Poola president oli esimene, kes helistas Ilvesele 2007. aasta aprillis, kui Tallinnas puhkesid massirahutused.

juhiksin lihtsalt tähelepanu, et lennukis oli ja hukkus kymme Poola kindralit. kaitseväe juhataja, maaväe ylem, mereväe ylem, õhuväe ylem, operatsioonivägede ylem, erivägede ylem, Varssavi garnisoniylem. yhe Ida-Euroopas asuva NATO riigi kaitseväe pea on maha raiutud. oleks see juhtunud sõja ajal, oleks vastasel väga hea meel. kui olete näinud filmi Tarantino "Inglourious Basterds", siis selle lõpus tehti Saksamaa juhtkonnaga umbes sama asi.

hukkunute hulgas oli Poola kaitseväe juhataja kindral Franciszek Gągor. tema teenis kolonelina ameeriklaste kõrval ka Iraagis — aastal 1991, operatsioonis Kõrbetorm. (sõda oli siis väikeriik Kuveidi suveräänsuse kaitseks peetud Lahesõda, mitte nyydne Iraagi sõda.) lisaks oli ta õppinud Roomas NATO kolledžis, kus alliansi kindraleid õpetatakse. ka Laaneots on selles koolis käinud. Gągoril oli sõjaliste teaduste doktori akadeemiline kraad.

aga kuidas puudutab see meid? Edward Lucas kirjutas mõni kuu tagasi Economistis, et NATO lõpuks teeb Balti riikide kaitse sõjalise kava. (selle kohta on liikunud ka igasugust häma, aga uut plaani koostatakse.) Lucas kirjutas veel, et mõned Lääne-Euroopa riigid olid plaani koostamise vastu olnud — siin ei pea ma silmas Suurbritanniat, eks —, aga USA ja Poola nõudmise peale läks asi töösse.

oluline on, et kava tulevat nyyd NATO sõjalise tiiva kaudu. NATO sõjalise poole tipus on USA kindralist (või admiralist) NATO vägede ylemjuhataja Euroopas ja sõjaline komitee, kus istuvad liikmesriikide kaitseväe juhatajad. yks neist — Eesti truu liitlase Poola esindaja — vahetub nyyd. kas Gągori asemele määratakse nyyd keegi, kes suudaks ameeriklastega sama koostööd teha? kas järgmisel korral võivad NATO-sisestes põhimõttelistes vaidlustes peale jääda Saksamaa ja Prantsusmaa hääled? mitmesaja inimaasta jagu kõrgema ohvitseri sõjalist kogemust ja teadmist on korraga läinud. ma ei tea, kui pikk on poolakate teine pink. loodan parimat.

arvestades, et Läti riigikaitse on olematu ja Leedu oma pole ka kiita, on see oluline kysimus. sõjalise konflikti puhul on meil loota ameeriklastele, kes mujalt Euroopast kohale tulevad, ja poolakatele. juhul kui suudame oma territooriumi kaitsta. usun, et hea tahtmise ja korraliku mobilisatsiooni toel suudame kyll. aga Lätit kaitsta kyll ei jõua.

Thor vs Kristus

Kuigi arhailistes mütoloogiates tuntakse rahvaste ja hõimude jumalaid, keda kummardab mõni üksik rahvas ja kelle ülesandeks on oma hõimu või rahvast kaitsta, on polüteistlikud mütoloogiad võrdlemisi kergesti üksteiseks tõlgitavad. Seda näitab interpretatio Romana või interpretatio Graeca nime all tuntud võtte levik antiik- ja keskaegses kirjavaras – tihtipeale samastatakse Rooma impeeriumist välja jäänud paganlike rahvaste jumalaid kreeka-rooma panteonist tuttavate jumalatega. Nii räägib hulk Põhja- ja Ida-Euroopa misjonäre Jupiterist, keda austati tammede all, pidades silmas germaanlaste piksejumalat Donarit või Thori, või ka Mercuriusega: “Jumalaist austavad nad enim Mercuriust, kellele on lubatud kindlail päevil tuua isegi inimohvreid. Herculest ja Marsi lepitavad nad lubatud loomohvritega,” kirjutab Tacitus (2007: 8).

Thorist oli saanud Põhja-Euroopas Kristuse põhivaenlane – teda kummardasid innukalt 11. aastasaja alguses isegi Dublinit valitsenud viikingid, kirjutab H. R. Ellis Davidson. Kristuse ja Thori kujutletavatest kahevõitlustest on võrdlemisi täpseid kirjeldusi. Norras kirjeldatakse Thori vedamas köit tule kohal kuningas Olav Tryggvasoniga, kes oma mõõgaga kuningriigis ristiusu kehtestas. Islandil ütles üks vanade jumalate innukast kummardajast naine ristiusu misjonäridele, et Thor oli Kristusele esitanud väljakutse kohtuda kahevõitluses mees mehe vastu. (Davidson 1990: 73.)

Thor on islandi müütides põhiline sõja- ja löömamees. Tema näitab “Vanema Edda” laulus “Loki riiukõned” (Vanem Edda 1970) koha kätte Lokile, kes jumalate peolauas teisi solvab. Samuti virutab Thor oma vasaraga hiiglastele jöötunitele – “võõra” vastu on Asgardri jumalatel välja pakkuda põhiliselt Thori vasar Mjöllnir. Seega on kõigiti mõistetav, et just Thor peaks järjekordse võõra jumalaga mõõtu võtma.

Davidson, H. R. Ellis. 1990 (1964). Gods and Myths of Northern Europe. London: Penguin Books.

Tacitus, Publius Cornelius. 2007 (98).Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. Tallinn: SA Kultuurileht.

Vanem Edda. 1970. Tõlkinud Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat.

Uluots orjade õigustest Muinas-Eestis

Oleks ma Muinas-Eesti orjapidaja, ma palkaks endale Jüri Uluotsa advokaadiks, kui tuleks ette protsess orjade õiguste yle. Uluots suudaks suurepäraselt vaielda, et orjusse langemine ähvardab ainult neid, kes pole varalisi ega sõjalisi riske korralikult maandanud
ja et orjadele on tagatud vabadega võrdsed elutingimused.

(Tahad rohkem teada? loe "Eesti õiguse ajalugu", suurepärane raamat.)

fiunt Osiliani Waldienses filii obedientie

Dantur pueri nobilium, quorum primum venerabilis Rigensis episcopus cum gaudio et devotione magna catechizatum sacro baptismatis fonte* rigavit; alii presbyteri alios rigaverunt, qui et in urbem cum gaudio ducuntur, ut Christum predicent, ut Tharaphitam, qui deus fuit Osilianorum, eiciant, qui per medium castrum fontem consecrantes et dolium replentes primo seniores et meliores cathechizatos, deinde viros alios et mulieres baptizant et pueros. Et fit pressura maxima virorum et mulierum ac parvulorum* clamantium: 'Festina me baptizare'*, a mane usque ad vesperam, ut eciam ipsi presbyteri, qui modo quinque, modo sex extiterant, pre labore baptizandi deficerent.

* sacro baptismatis fonte < martüroloogium (1. X)
* virorum et mulierum ac parvulorum < Liber Numeri XXXI, 9; Jeremias XLIII, 6
* 'Festina me baptizare' < breviaar

Antakse üle suursuguste pojad; kellest esimese, kui temale oli õpetatud usutõdesid, kastis auväärne Riia piiskop rõõmu ja suure hardusega püha ristimise lättest; teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid, pühitsedes allika keset linnust ja täites vaadi, ristivad nad esiteks ristiusus õpetust saanud vanemad ja paremad, seejärel teisi mehi ja naisi ning lapsi. Ja tekib väga suur meeste, naiste ja laste tunglemine, kes karjuvad "Tõtta mind ristima", hommikust õhtuni, nii et ka preestrid ise, keda oli kord viis, kord kuus, ristimistööst väsivad.

HCL XXX 6, lk 270-271

magnus deus Osiliensis, qui Tharapita vocatur

I

Quo audito sacerdotes modicum subridentes et excusso pulvere pedum in eos* ad alias villas festinantes in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse. Et ibat alter sacerdos succidens imagines et similitudines* deorum ibi factas, et mirabantur illi, quod sanguis non efflueret, et magis sacerdotum sermonibus credebant.

* excusso pulvere pedum in eos < Actus Apostolorum XIII, 51; Evangelium secundum Matthaeum X, 14.

* imagines et similitudines < Liber Genesis I, 26

Seda kuulnud, preestrid veidi muiates ja puistates jalgade tolmu nende peale, tõtates teistesse küladesse, ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.

HCL XXIV 5, lk 216-217


II

Postquam sexta dies illuxit, prima videlicet post festum purificationis, ne ipsa dies purificationis fieret non pura sanguine interfectorum, primo mane magis invaluit pugna, ut eciam ferro recurvo vel unco ferreo iam infringerent munitionem, detrahentes singillatim ligna queque maxima, per que munitio tenebratur, ut aliqua pars munitionis iam ad terram usque veniret. Gaudet exercitus christianorum, exclamant, Deum exorant. Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo. Illi nemus, isti Iesum invocant, in cuius nomine ac laude fortifer ascendunt, ad summitatem valli perveniunt, fortissime et ab illis repelluntur.

Pärast seda kui on koitnud kuues päev, esimene nimelt pärast Maarja puhastamise püha*, et puhastamise päev ise ei muutuks ebapuhtaks tapetute vere läbi, ägenes varahommikul võitlus veelgi, nad lammutasid juba ka kõvera rauaga ehk raudkonksuga kindlustist, kiskudes sellest välja ükshaaval kõik kõige suuremad puud, mille varal kindlustis püsis, nii et mõningane osa kindlustisest tuli juba maani maha. Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt väga vapralt tagasi.

* Maarja puhastamise püha = küünlapäev, 2. II 1227

HCL XXX 4, lk 268-269


III

His mysteriis in urbe Waldia celebratis venerunt nuncii, missi de cunctis urbibus et kiligundis Osilie, querentes pacem et baptismi petentes sacramentum. Gaudet exercitus obsidibusque receptis pax datur et Fraternitus amor*. Dicitur, et Suecos captivos restituant liberos. Obediunt, restituere promittunt, presbyteros secum ad castra sua ducunt, qui Christum predicent, qui Tharapitha cum ceteris paganorum diis eiciant, qui populum sacro baptismate tingant. Baptizant itaque sacerdotes in omnibus castris Osilie populum universum utriusque sexus cum leticia magna et pre gaudio lacrimantes, eo quod Domino tot milia genuerunt per lavacrum regenerationis* prolem spiritualem, Deo dilectam sponsam novam ex gentibus*.

Gentes fonte rigant, fletibus ora rigant*.

* Fraternitus amor < Epistola prima Petri I, 22; Epistola secunda Petri I, 7
* per lavacrum regenerationis < Epistola Pauli et Titum III, 5
* sponsam novam ex gentibus < breviaar
* fletibus ora rigant < Ovidius, Metamorphoses, XI, 419

HCL XXX 5, lk 270-273


IV

Sic, sic Riga semper rigat gentes!
Sic maris in medio nunc rigat Osiliam
Per lavacrum purgans vitium*, dans regna polorum
Altius irriguum donat et inferius*.

Hec dona Dei sunt gaudia nostra. Gloria Dei et domini nostri Iesu Christi et beate Marie Virginis servis suis Rigensibus in Osilia talia humiliter, obsides et tributa recipere, captivos omnes christiani nominis restituere, cum victoria redire! Quod reges hactenus non potuerunt, hec beata virgo per servos suos Rigenses breviter et leniter ad honorem sui nominis adimplevit. Quo completo, quo facto, populo videlicet cuncto baptizato, Tharaphita eiecto, Pharaone submerso*, captivis liberatis, redite cum gaudio Rigenses.

Vos semper sequitur victoria clara triumphi
Gloria sit Domino*, laus super astra Deo


* purgans vitium < missaal
* Altius irriguum donat et inferius < Liber Josue XV, 19
* Pharaone submerso < Liber Exodus XV, 4
* redite cum gaudio < Liber Machabaeorum secundus XV, 28
* Gloria sit Domino < breviaar (hümn "Aeterna coeli gloria")

Nii, nii Riia ikka kastab rahvaid!
Nõnda nüüd keset merd niisutab saarlaste maad
Pestes puhastab pahast, andes taevaseid riike
Niisutust kõrgemat saab, antakse madalat ka.

Need jumala annid on meie rõõm. Jumala ja meie issanda Jeesuse Kristuse ja õndsa neitsi Maarja au on nende Riia sulastele annetanud Saaremaal sellise rõõmu: võita mässajad, ristida vabatahtlikult ja alandlikult tulijad, võtta pantvange ja maksu, tagasi anda kõik kristlase nimega vangid, tulla võiduga tagasi! Mida kuningad polnud senini suutnud, selle viis õnnis neitsi kiirelt ning leebelt täide oma sulaste riialaste läbi oma nime auks. See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Kuulsuseküllane võidutriumf on teid alati saatmas,
Issandal' kiitus ja au, jumalal' tähtede peal.


HCL XXX 6, lk 272-273


Kõik raamatust:

Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn. 292 lk.

Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen

Sigmund Freud lastakse Austriast välja tingimusel, et kirjutab alla paberile, milles ta tunnistab, et Saksa riik ja gestapo on teda kohelnud hästi ja tal pole nende vastu mingeid pretensioone. Freud palub luba lisada omalt poolt veel ühe lause: “Ma tahaksin kogu südamest soovitada gestapot igaühele” (Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen).

(tsitaat pärit siit: Sigmund Freud. Inimhinge anatoomia. Tõlkinud Anne Lill, kommenteerinud Jüri Allik. Ilmamaa, Tartu 1998. Lisa A.)

seagripivalve

Egiptus: ainult surnud siga on hea siga!
Itaalia vasakäärmuslased: paavst on siga!
Iraan: grippi jäävad ainult uskmatud sead!
Iisrael: seagripp pole koššer, võtke Mehhiko gripp!
Venemaa: Ameerika sigu me maale ei lase!

täna on elmari- ja peerukinnihoidmispäev

yhest kyljest on täna luterlaste palvepäev, mida peetakse paastuaja teise nädala kolmapäeval. "Palvepäeval ei tohtinud peeretada, sest see on patt," olla öeldud Simuna kihelkonnas Virumaal. huvitav komme, iseenesest. 

peale selle on täna Elmari nimepäev, mis langeb ilmselt kogemata kokku Vladimir Panovi nimelise syytalastepäevaga, kui peetakse tänumissa kõrgematele jõududele ausate inimeste säästmise eest kohtuveski kivide vahelt.

kui peaks juhtuma, et Elmar Sepa asi ka kohtusse ei jõua või mees kohtust puhta poisina välja tuleb, siis võib neljanda urbekuu päeva nimetada ymber kõigi ausate kohtu tagakiusamise all kannatanud märtrite lunastuspäevaks.

tavaliselt muidugi peerukinnihoidmispäev selle märtrite pyhaga kokku ei langeks, sest peerukinnihoidmispäev on liikuv pyha. samas võiks mõne uue liikuva pyha kah tekitada, sest neid liikumatuid saab jube palju.

iseasi, kuidas sellise tähendusega liikuvaid pyhi määrata. peerukinnihoidmispäev sõltub teatavasti kuust ja päikesest korraga: esimese noorkuu ajal pärast kevadist pööripäeva (vms, parandage, kui eksin) on munapyhad. vastlad, suvisted, ristipäevad, maahingamisepäev ja iseenesest samasse tsyklisse kuuluv peerukinnihoidmispäev omakorda arvestatakse just munapyhade järgi.

mis võiks olla uuemate liikuvate pyhade arvestamise alus?

marslaste luule ja eksirännakud selleni

Craig Raine kirjutas:

mechanical birds with many wings

perch on the hand

cause the eyes to melt

or the body to shriek without pain

leidsin Wikipedia Marsi luulet käsitlevast artiklist, kuhu jõudsin Martin Amise artiklist, kuhu jõudsin tema raamatu "Koba the Dread: Laughter and the Twenty Million" kohta midagi lähemat otsides. toda raamatut otsisin Donald Rayfieldi suurepärase raamatu "Stalin and His Hangmen" esimese peatyki epigraafi pärast, mis Amise raamatust pärineb. epigraaf oli selline:

Instead of saying something like 'X was raised by crocodiles in a septic tank in Kuala Lumpur', they tell you about a mother, a father ...

edasi pole kuhugi jõudnud. aga kirjandusteaduslik ekspeditsioon Marsile tundub huvitav väljavaade. või Mechanusele, mis pakuks toredat võrdlusmaterjali.

P.S. siiski. Craigi luuletus "A Martian Sends a Postcard Home" asub siin. visuaalsus on tundemärk, mis mulle marslaste luule juures eriti meeldib.

jõulukaart Ateenast

ega väga hiljaks polegi jäänd, täna peaks setudel kolmas jõulupyha olema. 

kaart jõudis minuni Milano kaudu.

Jaaniõhtu kombeid

Jaanipäeva õhtu tetti jaanituli maha. Raiuti kuuski, kadajit ja lepäagu seantse lage kotuse pääl. sõs aeti kari ümmer tule. karjapoiss lääp kige ihen, karjapasun kaalan, ja koera perän. Tüdrugu ja naise aave karja, kolm tiiru ümmer tule. Pernaisel olli võikauss, tüdrugul piimäkauss kähen. sõs visati egä tiiru aig tulle, kummakist, võist ja piimäst kah. mõni kogunu terve kuu, nii, kellel kodujumal* olli. Tõise olli nädäli kogunu. Perel ei ole tohtin enne anda, et aigust ei tule.

Miu kodun olliv enne, vanaesä aal tennü jaanituld. Kari aeti ikki kolm tiiru ümmer tule. Piimä ei ole tulle visanu. Ku miu esä peremehes sai, sõs emä ei ole lasken änäp tetä.

* sellega on mõeldud pelli, muistset kodu kaitsevaimu

Ants Kits, 76 a, sündinud ja elanud Mäekülas; elatunud põllu- ja sepatööst. Koolis käinud 2 talve.
Mäeküla, Karksi kihelkond. ES MT 227, 8--9. S. Tanning, 1938

Raamatust:
Salme Tanning.
Eesti murded I: mulgi murdetekstid.
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961,
nr 42, lk 97

kas vampiiride elukindlustuse buumi tõid marslased?

kui tahad teada,

• kas ameeriklasi sunniti pyssiraua ees Hummereid ostma,
• millist finantsinstrumenti myydi nagu elukindlustust vampiiridele,
• milles marslased syydi on ja ei ole,

siis loe, mida rääkis USA kongressi esindajatekoja finantsteenuste komisjoni esimees Barney Frank intervjuus BusinessWeegule. mõistlikku juttu räägib minu meelest.

Barney Frank on muidu vähemalt kirjutamisstiili ja sõnapruukimise poolest USA poliitikute hulgas minu lemmik. oleks meil ka siukesi peale Paul-Eeriku veel oma kakskymmend, oleks elu parem, lõbusam. Frank kuulub demokraatlikku parteisse ja on märkinud, et lilla vasakukäelise juudina on ta harjunud olema vähemuses ega ole ennast pidanud automaatselt yhtegi enamusse kuuluvaks.

miks ja kuidas lähevad inimesed välismaale?

Tallinna Ülikool korraldab rahvusvahelise konverentsi rändepoliitikast

Neljapäeval, 6. novembril 2008 korraldab Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut rahvusvahelise konverentsi „Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses“ („Managing Transnational Migration. Comparing Transnational Migration Policies and Patterns in the World“). Konverentsil mõtestatakse piireületavuse sisu ja tutvustatakse kaheksa Euroopa, Aasia ja Aafrika riigi (nt Eesti, Soome, Prantsusmaa, India jt) rändepoliitika kogemusi.

Eesti üks keskseid tänaseid väljakutseid on leida positiivne tegevusjoon inimeste piireületava liikumise ajastuks. Kasvab vajadus korrastada vastuolu senise rahvusriigi ülesehitamisele keskendunud sisserännet piirava poliitika ning rahvastiku kahanemise, tööturu vajaduste, euroopastumise ja üleilmastumise vahel. Pikalt valitsenud Eesti rahvusriigi kindlustamisele suunatud tegevuspraktika muutub üha keerukamaks olukorras, kus suured maapiirkonnad tühjenevad elanikest ning töökätest on puudus, ohustades mitmete majanduse, ühiskonna ja rahvusriigi enda arenguks strateegiliselt oluliste tegevusalade arengut. Nende väljakutsete ületamiseks on vaja on uusi, konstruktiivseid lähenemisviise.

6. novembril toimuva konverentsi võtmeidee on arutleda, mil viisil on võimalik kujundada realistlik, ent siiski avatum rändepoliitika, mis ühilduks rahvusriigi ja ühiskonna sidususe vajadustega – suudaks ära kasutada piireületava rände tugevused ja vältida kahjulikke tagajärgi. Esinejad mõtestavad piireületavuse sisu ja tutvustavad mitmete maailma riikide rändepoliitika kogemusi. Konverentsi lõpetuseks tõlgendatakse ettekandeid tänase Eesti ühiskonna ja poliitikakujundamise kontekstis.

Konverents on seotud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi uurimisprojektiga Trans-Net (Transnationalisation, Migration and Transformation: Multi-Level Analysis of Migrant Transnationalism; Piireületavus, ränne ja teisenemine: rände piireületavuse mitmetasandiline analüüs).

Konverentsi detailid:
-toimumisaeg: 6. november 2008, 12.00-16.00
-toimumispaik: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5, U-225)
-töökeel: inglise keel
-osavõtt: tasuta
-eelregistreerumine: Kaie Lepik, kaiele@tlu.ee

Konverentsi ajakava leiate teate allosast.

Lisainformatsioon:
Leif Kalev
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi direktor
telefon: 6409 450, 5146111
e-post: leif.kalev@tlu.ee
http://riigiteadused.tlu.ee

Teate edastas:
Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee
www.tlu.ee

Konverentsi ajakava:
12.00-14.10 ESIMENE OSA
Piireületav ränne ja Eesti
12.00-12.15 avasõnad

12.15-12.45 Leif Kalev (Eesti), „Rände muutus ja väljakutsed Eestile“

12.45-13.10 Pirkko Pitkänen (Soome), „Trans-Neti projekt ja rändepoliitika tagamõte“

Rändepoliitika kogemused: Euroopa
13.10-13.20 Rein Ruutsoo (Eesti), „Taasiseseisvunud Eesti rändepoliitika“

13.20-13.30 Mika Raunio (Soome), „Changing Finnish Immigration Policy“

13.30-13.40 Eveline Reisenauer, Jürgen Gerdes Germany (Saksamaa), „From Non-Immigration Policy to Selective Immigration Policy“

13.40-14.10 küsimused ja arutelu

14.10-14.40 vaheaeg

14.40-16.15 TEINE OSA

14.40-14.50 Kaveri Harriss (Suurbritannia), „UK migration policy under New Labour“

14.50-15.00 Aissa Kadri (Prantsusmaa), „Historical perspective of French policy about immigration“

Rändepoliitika kogemused: maailm väljaspool EL-i
15.10-15.20 Noureddine Harrami, Abdelmajid Hajji (Maroko), „International migration in Morocco: historical demographic and political aspects“

15.20-15.30 S. Irudaya Rajan, V. J. Varghese (India), „Towards a New Migration Policy: India's New Regime of Transnationalism“

15.30-15.45 küsimused ja arutelu

Kokkuvõtvaid tõlgendusi
15.45-16.00 Rein Ruutsoo kommentaarid ja arendused

16.00-16.15 küsimused ja lõpparutelu, konverentsi lõpetamine

homme jälle Uue Maailma tänavafestival

Nädalavahetusel toimub Uue Maailma tänavafestival

6. ja 7. septembril toimub Uue Maailma platsil ehk Väike-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Luha tänavate ristumiskohal Uue Maailma tänavafestival.

Festival algab 6. septembril kell 12 paraadiga, kus osalevad muusikud, tsirkuseartistid, Soomest kohale veerenud tünnilõvi ja paljud teised. Paraadi lõpus avatakse pidulikult ka Uue Maailma uusim tänavakunstiprojekt Rahukahur.

Selle aasta festivali au ja uhkus on värskelt avatav Uue Maailma seltsimaja, asukohaga Koidu 82. Mõlemal päeval on avatud tänavaturg ja palju muid toredaid tegevusi täiskasvanutele ja lastele.

MTÜ Uue Maailma Selts on 2007. aasta jaanuaris loodud Uue Maailma asumi elanikke ja miljööväärtusliku linnakeskkonna sõpru koondav ühing, mille eesmärgiks on muuta meie kodukant mõnusaks elukeskkonnaks.
2007. aasta tänavafestivali eest premeeris Tallinna linn Uue Maailma Seltsi "Aasta Kultuuriteo" auhinnaga. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valis seltsi 2007. aasta kodanikuühenduseks.

Uue Maailma Seltsi tegevusi toetavad EEA Vabaühenduste Fond ja Tallinna linn.

Täpne festivali kava ja lisainfo:
www.uusmaailm.ee

Hantõ-Mansiiski reisikiri

kirjutasin valmis Riia bussis teel Keldrimäelt Nõmmele. panen lingi siia kah, rohkem ei pruugi aega olla rääkida, mis seal õieti juhtus. tolles kirjatykis on lihtsalt mingi osa meeleolusid kokku joost.

päeva mõte

ajanduskriisi ajal kyll ajandusminister olla ei tahaks.

Madis teda võtku!

needus "Madis teda võtku" peaks ilmselt tähendama tänapäevasemas keeles "surgu ta vabariigi aastapäeval ja häda neile, kes talle kylmand maa sisse hauda kaevama peavad".