29.5.08

kärbikuga krokodillid möllavad


järgnema peaks tulema satiiriline ja loodetavasti teravmeelne kommentaar riigieelarvekava kärpimise kohta, aga ei järgne. juhe on koos ja asjast ei tea ka suurt midagi. arvata aga ei viitsi. ei jäägi muud yle, kui kuuepäise krokodilli kultusele tuult tiibadesse soovida. ikkagi yks uuemaid selle maa mytoloogia tegelasi. võrdle või Kreutzwaldi aretatud põhja konnaga.


kuldne noorik

seletä mu uni ärä, /refr: kuldnõ noorik/
seletä mu uni ärä, /refr: hellä helleroo/
mis ma üüse unõh näie
uibu oll' uja otsah
kuslapuu oll' kua lävel
vislapuu oll' vii veereh
saarõpuu oll' sanna takah
tammõpuu oll' tarõ takah
uibust löüset uma õnnõ
kuslapuust sul tulliq kosjaq
vislapuust sul veerüq viinaq
saarõpuust sul saiõq saajaq
tammõpuu pand´ tano päähä
nii sai Maali maale saanuq
päivä hüä om pääle kaiaq
üüse hüä om hõlma võttaq

Marion kysis, aga äkki läheb kellelgi veel vaja. tean seda yhe kasseti kyljest, kuhu ta on lindistatud kuskil köögis või mingis muus autentses esitussituatsioonis.

28.5.08

indiaanlased ostavad kasiinorahaga maad tagasi



Dakota indiaanlased kasutavad kasiinotulusid, et hõimumaid tagasi osta, kirjutab Minneapolise ja St. Pauli Star-Tribune.

Täpsemalt on Minnesotas Shakopee linna lähedal elav föderaalselt tunnustatud Shakopee Mdewakantoni siuu hõim hakanud kokku ostma ymbritsevas Scotti kihelkonnas maad sel määral, et Shakopee linnaisad muretsema ajada. lisaks 1880. aastal saadud 250aakrisele reservaadile on aastast 1990 kokku ostetud ligi 2000 aakrit maad, nii et kokku kuulub hõimule praegu yle 2800 aakri. hakkama on pandud 100 miljonit dollarit. see pole veel midagi, ytlevad indiaanlsed, võrreldes sellega, mis meile 1825. aasta lepinguga jäi.

Mida linnaisad – vist linnapea John Schmitt nende hulgas – kardavad, on see, et ostetud maa paneb piiri linna arengule ja laienemisele. Ja äkki on indiaanlased alustanud malemängu kruntide peale?

"See maa võeti pyssiga osutades," ytles seevastu hõimu maadevalitseja Stan Ellison, "Ja meie ostame ta tagasi Ameerikan dollaritega."

See pole kurioosum ega yksi näide, algupärane artikkel näitab, et tegu on trendiga, mis kahvanägusid idarannikust läänerannikuni välja kohutab.

"We will overrun," oli 1968. aastal tuule tiibadesse saanud punase jõu liikumise yks hyydlauseid, kirjutas väljapaistev siuu aktivist ja kirjamees Vine Deloria liikumise teise hyydlause järgi nime saanud manifestraamatus "Custer Died for Your Sins".

Loe ka Vikipeedia artiklit hõimust ja kasiinost.

I became quite defensive about being a Sioux

The more we try to be ourselves the more we are forced to defend what we have never been. The American public feels most comfortable with the mythical Indians of stereotype-land who were always THERE. These Indians are fierce, they wear feathers and grunt. Most of us don’t fit this idealized figure since we grunt only when overeating, which is seldom.

To be an Indian in modern American society is in a very real sense to be unreal and ahistorical.

/---/

During my three years as Executive Director of the National Congress of American Indians it was a rare day when some white didn’t visit my office and proudly proclaim that he or she was of Indian descent.

Cherokee was the most popular tribe of their choice and many people placed the Cherokees anywhere from Maine to Washington State. Mohawk, Sioux, and Chippewa were next in popularity. Occasionally I would be told about some mythical tribe from lower Pennsylvania, Virginia, or Massachusetts which had spawned the white standing before me.

At times I became quite defensive about being a Sioux when these people had a pedigree that was so much more respectable than mine. But eventually I came to understand their need to identify as partially Indian and did not resent them. I would confirm their wildest stories about their Indian ancestry and would add a few tales of my own hoping that they would be able to accept themselves someday and leave us alone.

Whites claiming Indian blood generally tend to reinforce mythical beliefs about Indians. All but one person I met who claimed Indian blood claimed it on their grandmother's side. I once did a projection backward and discovered that evidently most tribes were entirely female for the first three hundred years of white occupation. No one, indeed, wanted to claim a male Indian as a forebear.


Vine Deloria, Jr.
Custer Died for Your Sins: An Indian Manifesto.
New York, Macmillan 1969,
pp 2–3

Madis teda võtku!

needus "Madis teda võtku" peaks ilmselt tähendama tänapäevasemas keeles "surgu ta vabariigi aastapäeval ja häda neile, kes talle kylmand maa sisse hauda kaevama peavad".

27.5.08

kuidas Vihterpalu kustutamas käisime

muud kirjatööd tapavad, ei jaksa ise kirjutada, kuidas oli põlend metsa järelkustutada. aga Telc, kes minust tublim kustutaja oli, on ka selle kirjatöö täitsa tublil kombel ära teind ja kirjutand, mis värk oli. lugege.

ja kui metsas tuld teete, vaadake ikka, et korralikult ära kustutate.

kui on jaksu ja huvi minna ise vabatahtlikuks, helista telefonil 1524 ja kysi, kas veel vaja on. eelistavad rahvast näha päeval. aga öösel läheb päris pimedaks ainult paariks tunniks – pööripäev on ligi –, nii et ööd ei maksa ka väga karta.

Friedman ja Lenin inflatsioonist

"Inflatsioon on ainus maks, mida saab kehtestada ilma seaduseta."
Milton Friedman, majandusteadlane

"Kodanlaste põrmustamiseks lase neil jahvatada maksude ja inflatsiooni veskikivide vahel."
V. I. Lenin

Sirje otsis välja ja tõlkis, aga lehte läks hoopis arhikonservatiivse patriarhi Ronald Reagani tsitaat samal teemal. aga kahju oli neid kahte vaestlast niisama vedelema jätta.

26.5.08

lihtsalt ilus lausepaar

"Ta on tohutu mees, hiiglaslike jalgadega. Ta ei saa viga, kui saab hoope jalgadesse."

22.5.08

Portugalist kaasa võetud saak ehk Lusitanica I


kindlasti oli midagi veel. aga Stanstedi lennuväljalt lisandusid:

kes Hans H. Luigega peo peale satub

... ja tahab setu laule laulda, palugu, et ta "Pirgo sõidi Petserehe" laulu eest ytleks. ta teeb seda nii hästi, et mul kukkus just karp lahti. kui ei usu, kuulake ise Siidisõsarõ plaadilt "Kirmas". kui keegi teab, miskaudu see plaat levib, andku kommentaarides teada. aga kuni Leanne ja Valli räägitud plaati tutvustanud "Folgialbumi" saade Klassikaraadio lehel yleval on, kuulake sealt. ("Pirgo" on saate neljanda viiendiku alguse kandis.)

ei mäletagi nii head ja ilmekat eestytlemist kui Hans H. Luige oma. isegi Lõmaši muidu hämmastav esitus kahvatab punapäise Hansu kõrval. (Lõmaš on see Obinitsa poiss, kes Urmas Otile ykskord aastavahetuse saates koha kätte näitas. ta on muidu ka õudne lahe.) Siidisõsarõ naised sattusid Hansuga koos laulma Moskvas Eesti kaubandusesinduse avamisel. hm, huvitav, kas Siidisõsarõ sai sinna Moskvasse Kairi abiga?

20.5.08

lehetöö argipäev ja kaebekiri unenäovabrikule

yks kysib:
mis te siis teete seal?

teine seletab:
lehte, nii yldiselt. konkreetselt teeme palju nalja. täna kell 18 tundus, et kõik sujub kenasti, kell 18.30 oli täielik bardakk ja siis läks huvitavaks. kõik inimesed jooksevad ringi ja 7 asja on pooleli. ära väsitab niimoodi, aga väga lõbus on.

esimene hoiatab:
vaata et sa mingi hetk veel näed akrobaate sust mööda tuiskamas ja palle loopimas üherattalisel ja ka pobisemas midagi teemadel, et vaja toimetada.

teine ei pane yldse imeks:
no akrobaati näeb ikka. Adobe akrobaati. iga päev. pallide loopimiseks on vaja mõnda last toimetusse, aga täna on ainult golfimängija, keda ma täitsa näen. ja tema ju ometigi ei loobi, kui ta parasjagu keeglit ei mängi.

esimene räägib seevastu:
ma nägin kah und täna päeval, kus tegin teatrit. olin algul pealtvaataja ja siis tulid tuttavad ja tirisid endale appi, et üks näitleja puudu.

teine soovitab:
ebaõiglane. sa kirjuta unenäovabrikule kaebus, et nad teinekord enam nii ei teeks.

esimene ytleb:
aga no mulle anti rollileht ja kostüüm ja öeldi, et lavaleminek on kohe. ning siis ma improviseerisin.

teine ajab oma joru edasi:
sa annad neile ju iga päev või öö mitu tundi oma protsessoriaega ja -jõudu ja siis nyyd lastakse sul osa tööd ära teha. sa ei saa oma panuse eest väärilist teenust.

esimene möönab:
no küll nad ükskord maksma hakkavad.

yks kuu aega vana vestlus

19.5.08

mis kyll on selle meistri mõttes?


She sees another fire, in memory: coke glow of a smith's forge, driven by the exhaust of a vacuum cleaner. Beside her the old man held the drive chain of some extinct motorcycle, folded neatly into a compact mass and fastened with a twist of rusty wire. To be taken in the smith's tongs and placed within the forge. To be beaten, finally, incandescent, into a billet of their strangely grained Damascus, ghosts of those links emerging as the blade is forged, quenched, shaped, and polished on the wheel.
Where did that knife go? she wonders.

kuidas ja kas Läti Henrik valetas? mine kuula

Konverents “Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaal”

22.-24. mail toimub Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuses (TLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10, auditoorium 1) konverents Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaal”. See on esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents, mis toob esmakordselt kokku selle eesti ajaloo ühe tüviteksti uued tõlgendajad ja tõlgendused. Üritusel osalevad ettekannetega praeguse aja tuntuimad Henriku kroonikaga tegelevad ajaloolased, arheoloogid ja kirjandusteadlased Skandinaaviast, Inglismaalt, Ameerikast, Itaaliast, Lätist ja Eestist; sealhulgas mitmed tänapäeva nimekamad ristisõjaajaloolased nagu prof James Brundage Kansase Ülikoolist, dr Christopher Tyerman Oxfordi Ülikoolist ja dr Kurt Villads Jensen Lõuna-Taani Ülikoolist.

Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab 13. sajandi alguses Liivi- ja Eestimaal aset leidnud ristisõdasid, on ühtlasi esimene siinsete alade kohta kirjutatud ajalookroonika. Nõnda kujutab see endast eesti ajaloo tüviteksti, mida eesti rahvuslik ajalooteadvus on püüdnud enda jaoks ümber tõlkida, kasutada ja ära kasutada 19. sajandi keskpaigast alates. Just sellele tuginevad mitmed meie arhetüüpsed ajalookangelaste ja vaenlaste kujud, nagu rajaneb ristisõdade tõlgendamisele muistse vabadusvõitlusena ka eesti ajaloo ideeline selgroog – igikestev võitlus toona kaotatud vabaduse taastamise nimel. Ühelt poolt näiksegi, et pole ühtegi teist ajalooallikat, mis oleks meile nõnda hästi tuntud: mitmed selle katked, tegelased ja metafoorid on saanud igituttavaks ajalooromaanide ja -õpikute vahendusel. Teisalt aga on meie suhe selle kroonikaga olnud alati pingeline – kroonika, mis tähistab ajaloo algust, markeerib eesti ajalooteadvuses ühtlasi võõra võimu algust, ning ka eesti ajalookirjutus on tegelenud pigem selle teksti enda jaoks ümber tõlkimise kui tõlgendamisega. Nii võib olla üllatav, kuid ilmselt märksa õigustatum väita, et õigupoolest ei tea me sellest ajalookroonikast enesest, temas väljenduvast mõtte- ja väärtustemaailmast kuigi palju.

Henrikuga uue ja lähema tutvuse sõlmimisel aga võivad osutuda vägagi avastuslikuks just need vaatenurgad, mis lähenevad sellele tekstile väljastpoolt. Viimase aastakümne jooksul on Henriku kroonikast saanud tõeline täht ka rahvusvahelisel teadusareenil – kroonikast on ilmunud mitmeid uusi tõlkeid ja vanadegi tõlgete uustrükke, üha sagedamini kohtab tema nime uurimustes ja konverentsiettekannetes, kus seda kasutatakse hiilgava näitena oma ajastu ristisõjaideoloogiast. Kummatigi on see mahukas uurimistöö, mida Henriku kohta on tehtud üle Euroopa, jäänud siiani laialipillutatuks. Erinevate uute tõlgenduste koondamise on seadnud endale eesmärgiks Tallinnas korraldatav kolmepäevane konverents “The Chronicle of Henry of Livonia: Crusading and Chronicle Writing at the Medieval Baltic Frontier” (Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal), mis on ühtlasi esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents ülepea.

Konverents toimub 22.-24. mail Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Tallinn, Rüütli 10), auditooriumis 1.

Kõik ettekanded ja arutelud leiavad aset inglise keeles.

Ajakava:

22. mail kell 14.00-17.15 esinevad prof James Brundage, prof. Lars Boje Mortensen, dr Tiina Kala, dr Jaan Undusk;

23. mail kell 10.00-16.30 esinevad dr Christopher Tyerman, dr Iben Fonnesberg Schmidt, dr Nils Holger Petersen, prof Jüri Kivimäe, prof Valter Lang, dr Heiki Valk, dr Torben K. Nielsen; samal päeval kell 17.00-18.30 toimub ümarlaud Henriku Liivimaa kroonika tõlke- ja uurimistraditsioonide ning retseptsiooni kohta eri maades ja kontinentidel: osalevad prof James Brundage, dr Piero Bugiani, dr Tuomas M.S. Lehtonen, dr Andris Šnē ja prof Enn Tarvel, vestlusringi juhib Marek Tamm;

24. mail kell 10.00-17.15 esinevad dr Alan V. Murray, Marek Tamm, dr Kurt Villads Jensen, dr Carsten Selch Jensen, dr Anti Selart, Stefan Donecker, dr Kaspars Kļaviņš ja Linda Kaljundi.

Lähemat infot, ettekannete resümeed ja programmi leiab Keskaja Keskuse koduleheküljelt: www.ai.ee/cms

Otselink Henriku Liivimaa kroonika konverentsi alaleheküljele: http://www.ai.ee/?pid=2610&pageHeader=Henry%20of%20Livonia%20Conference

Kõik Henriku-huvilised on teretulnud kuulama!

Konverentsi korraldab TLÜ Keskaja Keskus koostöös Põhjamaade Keskajauuringute Tippkeskusega (NCMS), Kopenhaageni Ülikooli ja TLÜ Ajaloo Instituudiga.

Info:

Linda Kaljundi

TLÜ Keskaja Keskuse koordinaator

telefon: 56649342

e-post: cms@ai.ee

Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee

9.5.08

kellele kuulub sinu keha? arvuta välja!

Arni kysis hiljuti, kellele kuulub tema keha. sellele kysimusele on võimalik anda vastus ka juriidilisest ja rahalisest kyljest. esiteks: omand on ilmselt lõppeks ikkagi isiklik, aga peale omandiõiguse on veel igasugu muid õigusi (ma võtan neid termineid veidi tinglikult ja ylekantult, nii et paratamatult vägistan mõisteid, võttes keha nagu kinnisvara, aga andke mulle see ilkumine andeks, kui suudate). tööandjal ja perekonnal ning näiteks korteriyhistul (ja samas vaimus edasi) on inimese kehale teatavaid valdusõigusi. ka riigil, kuni ajateenistus on kohustuslik. riik ja kohalik omavalitsus panustab kohustusliku ja vabatahtliku hariduse kaudu igasse inimesse miljoneid, aga selle eest suurt midagi ei nõua, nii et selle aspekti võib kõrvale jätta, liiati kuulub see pigem meele kui keha kohta käivate õiguste valda.

tulles lähemale tervise ja eluviiside kysimusele, tundub mulle (mulje põhjal, mis mulle kehtivatest seadustest on jäänud), et inimese tervis kuulub talle endale, haigused ja nende ravi on yhiskondlikult solidaarne. sinu haigus on haigekassa kaudu kõigi sotsiaalmaksu maksjate asi. kes tarvitab kalleid vähiravimeid, on selle yle kindlapeale ise kah mõelnud. kes tahab, et tema tõved ja halb tervis oleks tema enda asi, võib kolida Ameerika Yhendriikidesse: sealne tervisekindlustussysteem (või selle olematus, sõltuvalt osariigist ja sellest, millised tervisekindlustusprogrammid millisele inimesele laienevad) jätab inimesele endale rohkem vabadust arstile ise ja otse maksta.

kui tööandja võimaldab sul sportida ja oma tervist niiviisi paremana hoida ning tegelikult ka maksab sinu prilliklaasid kinni, siis saame siia veel yhe tegija, kes sinu keha eest hoolt kannab.

põhimõtteliselt on nende visandatud piirjoonte järgi võimalik igalyhel endal välja arvutada, millistes piirides rahalised kohustused ja õigused tema kehale laienevad ja kes neid kontrollib. mõistlik oleks kõigepealt välja arvutada, palju maksad aastas sotsiaalmaksu, millest toetad meie tervishoiusystemi, ning see summa kanda plussveergu. seejärel välja selgitada, kui palju läheb maksma arstiabi (koos seotud teenustega) ja ravimidotatsioon, mida sa sellesama aasta jooksul tarvitad, need summad tuleb vastavalt kanda miinusveergu. tähele panna tuleb, et hambaravi tuleks panna plussveergu (ja kui oled need 300 krooni välja võtnud, siis need miinustesse). tööandja antud soodustused ja muu selline pisem pudi-padi võivad asja samuti kallutada. arvestada tuleks ka haigekassa kulul kodus haige oldud päevi. tööandja kulul kodus haige oldud päevadega võib minu poolest talitada sydametunnistuse järgi.

kui maksad rohkem, kui tarvitad, võid olla uhke, et toetad teisi, kes on põduramad. see annab sulle moraalse õiguse paigutada oma blogisse sotsiaalreklaam "Käi jala!", "Söö rukkileiba!", "Söö rohkem kala!" või midagi sarnast. kui tarvitad rohkem, kui maksad, on mõtet nende reklaamide sõnumile mõelda.

kindlasti on siin olulisi tehnilisi nyansse, mida soovitan teadjamatel kommentaarides põhjalikumalt käsitleda, kuid yldjoontes võiks see olla yks meetod, mille abil selgitada välja, kellele kuulub sinu keha ja kellel milliseid pretensioone sellele olla võib. paraku ma ise lähema pooleteist nädala jooksul sellest diskussioonist osa ei võta, kuna arvutisse ei satu.

8.5.08

Tsõdsõpujaleelo ja laul Kati-Miku pulmast

aitäh, Hedvig.

suokraaks:


myöhöhh:

Tinnu laulab tihasest

ja nii ongi.

pastelne pohmell ehk ebaolulist eilsest õhtust

kell pool seitse saatis Sveti sõnumi, kus ytles: lähme õlut jooma. saan selle kätte Rolandiga Vallikraavi uulitsas vesteldes. oli vasta tuld ja rääkis rootsi anakronistide laada ja topeltsõja muljeid. võtame Sveti raamatukogust seltsi ja läheme Gruusia saatkonda. Roland tellib hatšapuri, mille kolme peale nahka paneme, Sveti mingi supi (seljanka?), mille seest saan kõik oliivid, mina hartšosupi. lisaks klaas õlut igayhele, mul tume, teistel hele.

sealt läheme edasi Illegaardi. Roland lubab kyll ära minna, aga ei lähe, tuleb Illegaardi kaasa. talle helistatakse, et võtku koju hapukoort kaasa. (hm. oli see nyyd Illegaardis või Marja uulitsa peal väljas või Marja uulitsa peal sees, kui ta räägib oma skvottimismuljeid Ujula uulitsast? ei mäleta.) kolm heledat õlut kahe hinnaga. yhte hoiame Enelile, kaks joome ära Svetiga. Roland ähvardab, et rohkem ei joo, aga joob paar lonksu Eneli oma. jõuab lõpuks ka Eneli, tähtsa sotsioloogitöö sellepäevase jupiga yhele poole saanud. vast kymme minti hiljem lubatust, aga yldiselt poole yheksa paiku. Roland, värske pruulijate gildi õpipoiss, räägib topeltsõja kogemusi, eriti kokteilide segamisest. Sveti ähvardab magama minna, aga ei lähe.

edasi Zavoodi. Roland tellib algul kaks korda kaks sentiliitrit "Plutooniumi", mille me kahekesi ära joome. Sveti ähvardab laulma hakata, kui talle ka "Plutooniumi" antakse. Roland läheb tellima. tuletame meelde, mis laule meie ylejäänud kolme yhises repertuaaris leida võib. saame umbes kaks udmurdi ja kaks setu laulu. vaatan, mis Rolandit kinni peab. vahepeal on ilmunud ka Toomas. Roland teeb hoopis väljas Alexandriga suitsu, mitte ei telli. läheme leti juurde, Roland tellib kuus korda kaks sentiliitrit "Plutooniumi". ootame, kuni need aeglaselt valmis segatakse ja nende hind kokku arvutatakse. viime lauda. peame aru ja jagame ära, nii et Toomas ei saa midagi (ei taha, sellepärast), Sveti ja Eneli saavad kumbki kaks sentiliitrit, meie Rolandiga kumbki neli sentiliitrit. laulame vaikselt ja tagasihoidlikult setu šlaagrit "Pirgo sõidi Petserehe". Sveti segab vahele, sest teab yhte värssi, mida ma eest ei öelnud. parandan ennast. Toomas saab laulust ainult nii palju aru, et keegi jõi ennast väga purju, kuigi truilt ja ustavalt kaasa laulab. (aga see vist ongi kogu laulu mõte yldjoontes, joomise kahjulikkus ja karskuspropaganda või nii?) Sveti ähvardab jälle magama minna, mistap suundume Krooksu asemel Supilinna, et seal ära proovida Sveti toodud ukraina viin.

Toomas paneb ette teha tee peal yks "Tsairo mairo". teeme. Eneli närib tähte ja seetõttu teist korda laulame läbi Toomasega kahekesi, sealjuures paari viimase rea järjekord läheb sassi. Toomas võtab syy omaks, kuigi seda ka mulle jagub. jõuame Kloostri poe juurde. Toomas, vihmavari käes, pöörab ringi, et minna veel mingite inimestega kohtuma, kellega lubanud on. meile jääb kamba peale ainult Sveti vihmavari, mille alla mahub ka Eneli. Roland näeb Herne uulitsas vabalt yle nende peade ja vihmavarju ning tunnistab, et tunneb ennast tõeliselt pikana, pikemana kui tavaliselt. käime Herne poes. Roland ostab purgi marineeritud terveid kurke. surub selle mulle kätte ja keelab maha pillata. ma ei pilla.

jõuame Marja uulitsasse. joome ära Sveti ukraina viina ja sööme ära kurgid. korra joome Elsa Gretškina terviseks või pigem mälestuseks. räägin Rolandiga beibejuttu relvadest. Sveti tuletab meelde Dneprodzeržinski linna nime, hiljem laseb arvutist Ižkari humanitaarlytseumi udmurdi-vene koori lauldud laulu "Kaunistagem eesti kojad" ja esimese vene helifilmi seest dresiiniga sõitva mari laulu (mis on nagu mari rahvalaulud ikka). annan Enelile kaks mari kandlelugude õpikut, mis koosnevad põhiliselt nootidest ja mille hommikul neid ustavalt säilitanud Jaak-Alberti käest Herne uulitsas tagasi sain. Roland näitab Svetile mälupulga pealt pilte, mille Katrin ajaloomuuseumi kogudes säilitatavast muinasaegsest varustusest ja muinasaegsetest ehetest teinud on. loeme ukrainakeelset valimispropagandat, mis räägib meile, miks Ukraina Parteid peaks Kiievi linnaraadasse valima. Sveti räägib ukraina ortograafia erijoontest. Rolandi arvates on tunne revolutsioonieelne. tuletame meelde Lesja Ukrainkat ja maja, milles ta Tartus elas. ajan uulitsate nimesid segi, aga lõpuks vist nimetame ikkagi asukohaks Kastani uulitsa. Eneli kurdab, et kavatses kyll tubli olla, aga ikka on siin. aga õige pea, umbes kesköö paiku, läheme laiali.

5.5.08

mind tabati teolt ehk Teeme Ära 2008, kolmas jagu

Valgamaalase fotograaf Heino Käos tabas. pilt siin.
ja kogu galerii siin.

kuidas moondada prygilat ehk Teeme Ära 2008, teine osa

igal pool arutatakse nyyd, kas on mõtet koristada või mitte, kui juurde lagastatakse. vahepeal olla ELFil olnud koguni poliitika mitte koristada või koristustalguid teha, sest siis on kole vaadata ja rohkem ei lagastata. või siukest teooriat ja kuulujuttu olen kuuld. äkki oli ainult teooria, mitte praktika. sestap oli mul algul kah veidi imelik kuulda, et ELFiga seotud ringkonnad selle Teeme Ära algatasid. aga kui sõbrad midagi sellist ette võtavad, siis on ikka hea kaasa lyya ja aidata.

ise likvideerisime ära suurema jao yhte koledat isetekkelist prygilat yhes teeäärses ja metsaveerses nõos. aitäh Kaitseliidu Valga maleva usinatele ja tõhusatele malevlastele, kes tublisti aitasid.

kõike ei jaksanud, oleks tulnud kohe tee äärest veel kuupmeeter või nii klaasikildudega segamini pinnast ära viia. selle viimase jupi juures andsin alla – kaheksa tundi musta aega ja kuus tundi puhast aega rygatud, ei jaksand enam see päev – ja võtsime korjasime kirevad pakendid ära, mis kaugele paistsid, kuni tee pealt polnud midagi näha. võtsin läbikaevatud osa peale veel vanu lehti vedada, et ka lähedalt esimesel pilgul ei oleks näha ei prygila ega koristamise jälgi. et autoga möödasõitja, kes maastikku hästi ei tunne, ei näeks, et siin oli ebaseaduslik prygila.

Pille kyll arvas, et kui päike peale paistab, siis klaasikillud sätendavad, aga ma arvasin ja lootsin seepeale, et puud varjavad päikesepaiste ehk ära. ehk need mullused lehed kah. yks mätta sisse kasvanud ja arvatavasti sadu meetreid pikk traadikubu jäi kah, sest seda tulnuks juppideks lõigata, aga relakat meil põld.

ära veeti muu hulgas yhe terve katuse jagu eterniiti (ja kui kellelgi on Puka või Rebaste kandis värske rohelise Rannilaga ylelöödud plekk-katus, mis enne oli eterniitne, siis see oli ilmselt tema maja katus), yks surnud lambatall, keda ma haarates kraeks pidasin (oli teine hallitand ja kõdunend riiete seas), ja mingi lambarohu systlaid.

töölaule laulda oli hoopis teine tunne kui muidu. ja päevaveeretamist kah.

4.5.08

kyberpungi isake Teeme Ära kohta & tsaariaegne prygi

nagu tavaliselt, kui juhtub midagi eriti blogimisväärset, ei jaksa ma sellest oma kogemust yles kirjutada. (no pronksiöö oli õnnelik vastupidine juhus.)

selle asemel viitan ja tsiteerin, mida ytleb asja kohta kyberpungi isake Bruce Sterling oma Wiredi hõlma aluses blogis: Estonia's Digitized Garbage, lugege. põhimõtteliselt rabas nähtus teda niivõrd, et ta copy-paste'is ära Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse levitatud ingliskeelse pressiteate.

ja noh, kirjutas sellele lyhikese selgitava eessõna:

Here on BEYOND THE BEYOND, we don't normally post raw, unsolicited press releases, but you ponder the motives and thinking behind an effort like this, and it's actually kind of scary. I'd be betting good money most of these Google Earth-tagged illegal dump sites date to the Soviet era. So you've got this Estonian cybergreen millionaire's web 2.0-style participatory scheme to scrape his nation's surface clean via orbital oversight... Russia would never dream of a campaign like that. USA, way too sloppy. Even Sweden Finland and Norway would be hard put. Ultra-tidy, public-spirited Switzerland maybe, but gee whiz... who are these people?

siiski, yhe tähelepaneku ma lisaks siia juurde. Oop muljetas juba nõukaaegseid pudeleid ja arvas, et kaevamisel jõudnuks eestiaegsegi sodini. meie aga – Sinimaniseele ja sõbrad – leidsime Otepää kihelkonnas Puka-lähedases Rebaste kyla lipujaamas (vist oli nr 794) isegi märkimisväärselt kaevamata yhe tsaariaegse nekrutite või kutsealuste arvelevõtmise protokolli blanketi, millel oli ka paar 1904. aastal täidetud rida, ilusas tsaariaegses käekirjas ja musta tindiga. oli heas seisukorras. lähedalt imetleda polnud aega, otsustasime kinkida arhiiviteadlase haridusega sõbrale, kes töötab Tartus genealoogina. võib-olla kirjutab sellest ka Valgamaalane.

1.5.08

East is East, and West is West, and never the twain shall meet


"Olete unustanud, et meil käib konkurss? Heade artiklite autoreid premeeritakse. Parimatest parim saab preemiareisi Läände, SDV-sse."

"Loogiline. Aga halvimatest halvim sõidab Itta?"

"Mida te sellega tahate öelda?"

"Ei midagi. Ma tegin nalja. Kas SDV on siis Lääs?"

"Mis ta teie meelest siis on?"

"Näiteks Jaapan on küll Lääs!"

"Mis?!" karjatas Turonok ehmunult.

"Ideelises mõttes," lisasin mina.

Ääretu väsimuse vari tegi toimetaja näo süngeks.

"Dovlatov," ütles ta, "teiega on võimatu rääkida! Pidage meeles, et ka minu kannatus võib katkeda..."

Sergei Dovlatov
Kompromiss
vene keelest tõlkinud Vilma Matsov
Kupar, Tallinn 1995, lk 20