põlisrahvaste õiguste deklaratsioon eesti keeles

mulle oli veidi yllatav, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on eesti keelde tõlgitud. välisministeeriumi serverisse on yles pandud. võib-olla olen lihtsalt vahepeal unustanud.

kuidas peaks hiidlane Eesti hümni laulma

Hioma- ehk issamaalaul

Oh Hiomaa, sa merre saar
Kui armas olled sa!
Et mingo südda otsima,
Kas pohja pole ehk lõuna ka,
Se keige armsam olled sa!
Mo kallis isamaa!

Ei polle mägged, kaljud ka
Sul ehteks nimmeta.
Et ilusamad kohhad kül
Ei polle siiski Maa peäl mul
Üks koht, mis armsam, kallim ka,
Kui sa, mo Hiomaa!

Otsekui laened, linnud ka
Sul' rõõmust laulan ma!
Jah, kunni merri tühjaks jääb,
Ja päike taevas mustaks lääb,
So metsad, jõed ja lagge maa,
Ma tahhan armasta!

Sul polle rikkust, warrandust,
Mis võõras ihhaldaks.
Waid sinno warra sallaja
Mis omma lastel' jaggad sa,
Sa oskad ommad rõmusta,
Et so'st woi lahkuda!

Ja siiski on sind ehhitand
So Loja kauniste;
So ümber laened laulavad,
So peale tähhed paistavad,
So linnud rõõmsast õiskavad
Ja lilled õitsewad.



laulu sõnad kirjutas-tõlkis Gustav Felix Rinne,
kes teenis 1863. aastast alates Reigi kirikuõpetajana.
Jannsen tegi oma laulu tema pealt tõenäoliselt maha.

loe veel mulluse veebruari Glasuurist
lehekyljelt 5, mida järgib ka siinne tekst.
Artur Taska raamat "Eesti hümn" (Kupar, 1996) pidada veel täpsemalt kirjutama.

riik hakkab kährikuid ohjama

Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 7. november 2008)

Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.

Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb Keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes
procyonoides) ohjamiskava. Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.

„Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.

„Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,“ täpsustas Linnamägi. Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe.
Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.

Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.

Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks. Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.

Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.

Kährikute ohjamiskava esimese osaga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2900

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Peko andku head eelarvet

“Ma näen seda eelarvevärki juba pidevalt unes," ütles Ivari Padar.

yks kommenteerib:
unes tulevad vahel kõige paremad ideed

teine mõistab:
no selge. siis teame, miks ta nii hea minister on: eks Peko teatab talle unes, mis tarvis teha on

esimene imestab:
imelik, et ta alles nüüd on hakanud unes nägema

teine arvab:
aga enne nii keeruline aeg ka polnud

mida võtab riik ette kormoranide vastu

Keskkonnaminister kinnitas kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava
(pressiteade)

Täna, 17. juulil allkirjastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille eesmärk on vältida ja vähendada kormoranide poolt tekitatavat kahju kalandusele, seadmata samas ohtu kormorani asurkonna säilimist meie looduses.

Kormoran on kalatoiduline lind, kes seab ohtu kalaliikide populatsioonide säilimise ja võib tõsiselt mõjutada selle kaudu kalasaake. Lisaks hävib tihedates kormoranikolooniates taimestik ning seal pole asu teistel lindudel.

Kormoranid alustasid Eestis pesitsemist 1980. aastatel ning nende kolooniad on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal meie rannikumeres. Sarnast nähtust võib täheldada ka ülejäänud Euroopa rannikuäärsetes piirkondades. 2004. aastal oli loenduse andmetel pesitsuspaaride koguarv Eestis 9417, 2005. aastal umbes 10 000 ja 2006.
aastal juba 11 665. Viimase uuringu andmetel on Eestis kormorane 12 600 paari, seega võib tema arvukuseks koos poegadega lugeda ligikaudu 50 000 isendit.

Juhul, kui teadusinventuurid näitavad mõne looma- või linnuliigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale, tuleb looduskaitseseaduse kohaselt koostada vastava liigi ohjamiseks tegevuskava. Seetõttu valmis ka kõnealune tegevuskava.

„Paljudes Euroopa riikides on kalavarude kaitseks püütud kormorane seaduslikult tõrjuda,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
„Sarnaselt teiste riikidega oleme välja töötanud tegevuskava ka Eestis, millega tahame eelkõige vähendada ja ennetada kormoranikahjustusi siinsetes kalakasvatustes ja kalapüünistes,“ märkis Tamkivi, lisades, et kava laiem eesmärk on loodusliku kalavaru ja kalasaakide parandamine aladel, kus kormoranid on kalavarusid kahjustanud või ei lase varudel taastuda. „Usun, et selle kava rakendamine aitab ka vähendada kormoranipesade ebaseaduslikku rüüstamist,“ selgitas keskkonnaminister tegevuskava tagamaid.

Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava annab ülevaate kormorani bioloogiast, asurkonna kujunemisest, toitumistavadest ning kormorani puudutavatest teadusuuringutest. Kava kirjeldab kormorani mõju keskkonnale, eelkõige kalapopulatsioonidele ja kalamajandusele. Lisaks on seal analüüsitud kormorani ja inimese vahelisi konflikte ja nende lahendusi. Kavas on toodud välja ka erinevad alternatiivsed lahendused kormoranide mõju vähendamiseks kalavarudele ning kirjeldatud lahendusi erinevates Euroopa riikides. Lahti on seletatud arvukuse üldise taseme alandamise, osalise tõrje, peletamise ja ka ohjamisest loobumise võimalused. Kava peakoostajaks on Redik Eschbaum Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist.

Selleks, et tegevuskava rakenduks süsteemselt ja õiguspäraselt, luuakse töörühm, mille ülesandeks on välja töötada kavas toodud tegevuste raames piirkonna eripära arvestavad kormoranide ohjamisvõtted ja nende rakendamise tingimused juhul, kui teised alternatiivid puuduvad.
Töörühma hakkab koordineerima Riiklik Looduskaitsekeskus ning sinna kaasatakse eksperte nii kala- kui linnuteadlaste hulgast. Kaitse ja ohjamise tegevuskava on koostatud nii, et oleks võimalik vähendada kormoranide ja kalurite vahelisi konflikte ja võtta kasutusele spetsialistide poolt väljatöötatud mõjusad ja seadustega kooskõlas olevad abinõud kormoranide mõju vähendamiseks Eesti kalandusele.

Tegevuskava kohaselt käivitab töörühm ka seireprogrammi, mille abil jälgitakse kormoranipopulatsiooni seisundit ja hinnatakse iga rakendatud tegevuse kohapealset mõju.

Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1076731.

pildi tegi Andrei Butko
ja jagab seda GNU litsentsiga

Reformierakond hiitest ei hooli, muinsuskaitse ka mitte

hiite ja muude vanade pyhapaikade kaitseks korjab Maavalla Koda allkirju juba mõnda aega. Bioneer leidis yles ja kutsub ka inimesi alla kirjutama. Tank kurdab drägunis, et yleskutse on yldsõnaline. selle pretensiooniga võib nõustuda, kuigi teksti lähemalt lugedes näeb, et

• Peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pühapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti.
• Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.

annab kaks konkreetset poliitilist eesmärki. ei nimeta kyll Palukyla hiiemäe ja kõrval oleva Reevimäe ega Panga panga ega Imavere hiiemäe juhtumeid konkreetselt, aga kyllap keegi ei seisnud Ahto Kaasiku kõrval, kui ta seda teksti kirjutas, et nõu anda, kuidas tekst konkreetsem ja tugevam oleks. ja mis seadusse tuleks see kohtade võrdsustamise säte kirjutada, ta ka ei ytle.

paber higistati valmis, raha ei anta

aga põhimõtteliselt oli selle asja eesmärk ilmselt see, et tehtaks valmis see hiite kaardistamise ja uurimise valitsusprogramm. ilmselt. ja Metsatöllu kontsertide ajal korjati kah allkirju. mõte vist siuke, et näidata kultuuriministrile, et siukesed kohad on kah olemas ja et need inimestele loevad. poliitik vaataks, et näe, kui palju hääli on võimalik sellega saada. algatati vist siis, kui kogu protsess oli takerdunud kuskil ministeeriumi ja muinsuskaitseameti ringides. (aga ega ma täpselt ei mäleta.) nyyd on see kava juba paberi peal olemas, aga kultuuriministeerium tõmbas lubatud vähesegi raha alt ära.

Agne Trummal, kes hiite kaitsmist väga toetas, oli kyllap juba hukkunud, kui see kampaania algatati; kuupäev Maavalla Koja kodulehel ytleb igatahes kurjakuulutavalt 13 kooljakuud 10219 ehk 13.11.2006, Agne suri ligikaudu aasta varem. ja see aasta pärast Agne surma oligi kõige hullem ametkondlik toppamine.

muinsuskaitseameti pealik Ants Kraut pidurdab

segane ja yldsõnaline? võib-olla jah. asja mõte oli ikkagi sõna võtta Ants Kraudi apaatsuse ja ametniku laiskuse vastu, mis kohati lausa vaenulikuks muutus. kui Agne Trummal muinsuskaitseameti juhina võttis suunata ja kujundada riigi poliitikat hiite ja muude looduslike pyhakohtade suhtes ehk uusi asju välja mõelda. tema mantlipärija Ants Kraut tundub pigem järgivat ylevalt ehk ministeeriumi juhtkonnast tulevaid nurinaid, mille sisu peaks kuuldavasti midagi sellist, et niigi on liiga palju kohti kaitse all ja nyyd tahetakse veel kaitse alla võtta. a mine tea. need võivad olla ka kiuslikud kuulujutud. äkki peaks Kraudi enda käest kysima. peale selle on Kraut muidugi arheoloog (Agne Trummal oli kunstiajaloolane) ega muid muinsuskaitselisi kriteeriume peale arheoloogiliste ei pruugi lihtsalt tõsiselt võtta või siis väga usaldada. pyhapaikade juures on põhjused neid kaitsta just selles, mis nende kohta on arvatud, mitte selles, mida sealt välja on kaevatud.

aga sellele yleskutsele antud allkirjad, kui vist 4000 allkirja koos oli, anti need kultuuriministrile yle. see oli tänavu kunagi. aga nyyd on Bioneer selle yles leind. parem hilja kui mitte kunagi. ma nyyd ei mäleta, kas seejärel midagi liikuma ka hakkas. aga lõppeks jõudis ikka majandusseisak enne kätte, kui riik pyhapaikade kaardistamiseks raha jõudis anda -- järgmise aasta eelarvesse vist ei leita seda poolt miljonitki, mida ministeerium enne lubas. (olen sellest juba varem kirjutand.)

mis mõttes Reformierakond rahvuslik on?

hapu on lugu niigi. kultuuriministrile võiksid valijad kuidagi selles mõttes survet avaldada, oleks väga kohane. aga kuidas, see on juba isekysimus. aruta või PunaMusta ja Greenpeace'iga. need on piisavalt ekstremistlikud organisatsioonid, et nendega kultuuriministeeriumit ja muinsuskaitseametit hirmutada. Reformierakond on muidu ka nõme (ja yldiselt on aastaid ja aastaid järjekindlalt mänginud palju raha ja privileege Eesti Kirikute Nõukogu kontosse, toetamata võrdväärselt teisi uskkondi peale nomenklatuursete kristlaste), aga selle hiite kaardiga oleks põhimõtteliselt võimalik Reformierakonnalt võtta ära hulk etnonatsionalistide hääli, mille nad praegu pronksitantsudega endale kindlustanud on. iseasi, kas Isamaa ja Res Publica Liit selle koha pealt parem oleks.

aga praegu tundub mulle, et iga teine kultuuriminister oleks parem kui dirigent Laine Jänes (siiski, Palmaru vist mitte, a mine tea, seda tuleks pikemalt arutada ja mõelda, läheb rebimiseks). võib-olla roheline Maret Merisaar annaks kultuuriministrina soodsa käsu, aga kas ta on kyllalt tugev, et suudaks asekantslerite ringkaitsest läbi murda? seal on yks sportlane ka, noor tugev mees, kui tema hiite valdkonda kureeriva Anton Pärnaga seljad kokku paneks, teeksid Maretile tuupi kyll. sportlast tuleb karta veel seetõttu, et see võib tahta lisaks Palukylale veel kõik teised kaitse alt vabastatavad hiiemäed ja linnamäed rahvaspordikeskusteks ehitada. no kui kaitsealuseid kohti on palju, võib yks asekantsler ju kirjutada ministrile käskkirjade eelnõusid, et võetagu kaitse alt ära; teine siis kirjutab jälle neli või viis milli kunstlumega suusamäe tegemiseks samasse kohta. ei jää yle muud, kui loota, et tuleb majanduslangus. siis pole avalikul sektoril raha, et yldse rahvasporti edendada, ja viimane kui ehitusfirma läheb pankrotti või Soome.

aitab, jutt läheb juba liiga jaburaks. võite ise edasi mõelda. igaks juhuks ytlen: vandenõuteooriate poole kalduvad mõttekäigud ylalpool on mõeldud yksnes inimeste ärritamiseks ja minu enda tigeduse väljaelamiseks. on see tigedus õigustatud või mitte, otsustagu igayks ise.

poliitilised nõunikud tehku oma tööd

aga jah, kodanikualgatuse korras tuleks kindlasti teha negatiivset kampaaniat järgmiste parlamendivalimiste ajal. mugavuse, lolluse ja tegevusetuse vastu, näidates, mida kes tegemata on jätnud. äkki see paneks parteistaabid veidi mõtlema, mis nad õieti teevad, äkki paneks mõne ministri poliitilise nõuniku uusi poliitikaid välja mõtlema. lahmin, kuid mulle tundub, et poliitilise nõuniku koht võib muidu liiga tihti tähendada võimeka juhtme ehk noore parteiametniku sinekuuri ehk sooja kohta, kus järgmisteks valimisteks valmistuda.

kes pihta sai, võtku kivi yles ja visaku minu pihta tagasi.

Jänes ei anna hiite kaitseks sandikopikatki

tuli ära. enne lubas kultuuriministeerium looduslike pyhapaikade programmile pool miljonit krooni aastas viie aastaga ehk sandikopikaid. võrdluseks: suures osas luteri kirikuid restaureerivale programmile "Pühakodade säilitamine ja areng" anti aastail 2004.–2006. tervelt 46,8 miljonit krooni ja mullu 14,3 miljonit krooni (loe siit täpsemalt, PDF), mille peale muinsuskaitseamet protestima hakkas, et tegelikult läheb tarvis 60 miljonit krooni, et kymneks aastaks lubatud 633 miljonit krooni kokku tuleks.

aga nyyd ytleb ministeerium, et isegi sandikopikaid põle neil anda.

võrdse kohtlemise printsiip, ma ytlen. Maavalla Koda otsis koostööd riigiga, tegi hulga aitähi eest ära hulga ettevalmistavat tööd, nõustus alandavate kompromissidega ja ikka tõmmati nahk yle kõrvade.

riigi poliitilist juhtkonda tuleb kõvemini survestada. kirjutage Jänesele kiri, et ta ymber mõtleks ja annaks need sandikopikad. tema aadress:

kultuuriminister Laine Jänes
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn
faks: 628 2200
e-post: min@kul.ee

siukest raha saab varsti poest tagasi

Eesti Pank saatis pildi.

kärbikuga krokodillid möllavad

järgnema peaks tulema satiiriline ja loodetavasti teravmeelne kommentaar riigieelarvekava kärpimise kohta, aga ei järgne. juhe on koos ja asjast ei tea ka suurt midagi. arvata aga ei viitsi. ei jäägi muud yle, kui kuuepäise krokodilli kultusele tuult tiibadesse soovida. ikkagi yks uuemaid selle maa mytoloogia tegelasi. võrdle või Kreutzwaldi aretatud põhja konnaga.

revolutsioon?

kui Briti kuningalossi ette on yles rivistatud oma pataljoni jagu soldatisi ja mängitakse marseljeesi (aux armes, citoyens!), siis pole see mitte revolutsioon, nagu mulle korraks tundus, vaid president Sarkozy riigivisiit Britimaale. loen selle oma tänaseks õppetunniks monarhiate saatuse kohta.

Grööni separatism presidendi vastuvõtul

maru.

rahvustelevisioonist lõppes just otseylekandena presidendi vastuvõtult Björki ja Eva Klemetsi osalusel valminud klipp, kus seostatakse Grööni separatism Eesti taasiseseisvumisega. domineerisid videomeenutused laulvast restitutsioonist, aga Björk ilmus ekraanile Grööni eraldusmärkidega sõdurifrentšis (Grööni lipp vasakul käisel). ilmselt on see peen vihje, et Gröönimaa iseseisvumine Taani koloniaalvõimu alt saab Eesti toetuse, tulgu või sõda. korduv loosung: "Sa võitle end vabaks, et nad ei valitseks sind!"

Eva Klemets oli muide täiesti suurepärane Lemminkäise ema Toominga-Tyrnpu-Klemetsi "Lemminkäises" (lavastus Lönnroti, karjala rahva ja Läänemere idakalda nõidade sõnadele, mida vahendasid). äsjane roll kapist välja tungiva synkroontõlgina oli samuti ylimõjus.

elamus, öeldakse vist siukeste asjade kohta.

ja kõigepealt veeretasid muidugi päeva ära, sellel Õie Sarve ja paljude teiste lemmikviisil, mille mina õppisin Leanne käest.

Eesti tahab tuumajaamast saada kolmandiku vajalikku elektrit

"Ansip andis teada, et Eesti sooviks tulevikus 25-30% oma energiavajadusest katta tuumaenergiaga," teatab valitsuse kommunikatsioonibyroo.

mis voli on tal seda öelda? või äkki neil ongi voli siukesi asju lihtsalt niisama otsustada? või on see juba riigikogust läbi läinud, nii et ma pole tähele pand? ikkagist: MÖHH?

kogu pressiteade oma täielises ilus on siin:

Eesti ja Läti peavad tähtsaks erinevaid elektrienergia tootmisallikaid

Tallinn, Stenbocki maja, 29. jaanuar 2008 – Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Läti Seimi esimehe Gundars Daudze ja teda saatva delegatsiooniga. Põhilisteks aruteluteemadeks kujunesid kahe riigi võimalikud arengud energeetikavallas ja Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsess.

Kõneldes Euroopa Liidu aluslepingute reformileppe ehk Lissaboni lepingu ratifitseerimisest, tõdesid mõlemad pooled, et leppe heakskiitmisega liigutakse sarnases ajagraafikus. Peaminister märkis, et Eesti valitsuses tuleb leppe ratifitseerimise seaduse eelnõu arutusele juba selle nädala istungil ning valitsus loodab, et Riigikogu jõuab dokumendi ratifitseerimiseni kevadel. Daudze märkis, et prognoosi järgi toimub Lätis Lissaboni leppe ratifitseerimine tänavu mais, mil tähistatakse Euroopa Liitu astumise tähtpäeva. Eestis on pärast Euroopa Liiduga liitumist elanike hinnang liikunud eurooptimismi poole, Lätis on seevastu toetus EL liikmelisusele läbi aastate püsinud kolmandiku ringis.

Kõneldes mõlema riigi ees seisvatest energiaalastest otsustest märkisid mõlemad pooled, et oluline on energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Peaminister Andrus Ansip andis teada, et Eesti sooviks tulevikus 25-30% oma energiavajadusest katta tuumaenergiaga ning võimalik osalus Ignalina uue tuumajaama projektis või Soome kuuenda tuumareaktori rajamisel ei ole teineteist välistavad valikud. Nii Eesti kui Läti soovivad Ignalina projektiga võimalikult kiirelt edasi liikuda. Positiivsetest asjaoludest tõstis peaminister esile käimasolevat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille tulemused annavad vastuse kui suure võimsusega jaama Ignalinasse rajada saab.

Daudze andis teada, et Lätis on Ignalina projekti kõrval arvestatud ka kivisöebaasil elektrit tootva koostootmisjaama rajamisega Kuramaale Liepajasse või Ventspilsi. Kiirema lahendusena on Lätis arutusel ka gaasist elektritootmise võimaluste suurendamine. Gaasi tarnekindlust aitab Lätis tagada Inčukalnsis paiknev maa-alune gaasihoidla, kus paiknevad ka
Eesti Gaasi reservvarud.

Kohtumise käigus väärtustasid mõlemad pooled head koostööd Läti ja Eesti vahel nii Ignalina tuumajaamaprojektis kui ka majanduskoostöös laiemalt. „Balti riikide omavaheline tihe suhtlus ja hea koostöö ei ole ainult sõnad, vaid majanduslik tegelikkus,“ märkis peaminister Andrus Ansip.

Läti kuulub jätkuvalt Eesti viie olulisima kaubanduspartneri hulka, olles tähtis eksporditurg nii Eesti toodetele kui teenustele. 2007. a. tihenesid Eesti ja Läti majandussuhted veelgi. Eesti Panga andmetel oli 30. septembri 2007. aasta seisuga 34,1% kõikidest välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, kokku summas 19 702 miljonit krooni. Alates suvest 2006 on Eesti välisinvesteeringute poolest Lätis investor number üks.
http://www.valitsus.ee/brf/

K-komando: relvad nagu filmis

... ehk: meie Muhviga läheme terroristijahile.

Eesti Panga rahavedu turvas kapo eriyksus K-komando. varemgi on seda tehtud piirivalve helikopteri toel, ja nyyd tiirutanud ka helikopter õhus. yks nägi ja imestas, mispuhul siis nyyd. (ei tea, kas selle rahaveoga seoses, kardetavasti mitte.) fotograaf Andres kirjutas, et välja nägi, nagu oleks Lähis-Idas olnud. vaatasin viidatud Andrese pilte ja mõtlen nyyd, et kui Lähis-Ida, siis ilmselt kas kõva Ameerika ja muude lääneriikide toetust saanud Iisrael või siis USA patrullid Iraagis. relvad olid K-komandol igatahes nagu Hollywoodi filmides: kahe risti kokkukleebitud salvega Uzi, MP-5 ja midagi USA kõige uuema automaadi M4 sarnast. Raul vaatas ja nägi yhel nelja salve, nagu oleks nad suurema tulevahetuse peale välja läinud.

komando on ilmselt kyllalt väike ja kapo hoolitseb oma maine eest, kui neid niukeste yldtuntud brändirelvadega varustatakse. nojah, sandarmeeriat ehk tsiviilelanikkonna vastu tarvitatavaid sõjaväeyksusi Eestis niikuinii pole, ju siis peab taskusandarmeeria ehk K-komando piisavalt heidutav välja nägema. igaks juhuks.

vaata ka: filmi "Equlibrium", mis hiilgab vahest ehk kõige rohkem tulirelvade maitseka valiku poolest.

mängi ka: rollimängu Violence, mille Paranoia looja Grek Costikyan puhkehetkel kirjutas. lisaks viidatud PDFile vaja eri tahkude arvuga täringuid, mõõdukat hulka pööraseid mõtteid ja jaburas tujus kampa sõpru.

Indrek Teder sai tunnustuse kannatuste eest

kodanike komiteede liikumise ajal olla Indrek Teder teinud asjaliku juristnohikuna valmis kõik Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust puudutavad paberid. see on see, miks praegu on posti kyljes kirjad Eesti 90; Vähjad-Savisaared teatavasti ajasid 1980ndate lõpul seda asja, mille õnnestumise korral oleks reklaami peal kirjas Eesti 17.

ja siis kannatas veel legendaarse Tartu poliitaktivisti Jekki Rjazini all, kes siiamaani ajab vist asju, milletaolisi kajastab Sõltumatu Infokeskus. kui Jekki sattus vabaduseaate pärast Tallinna tulema, aga tal linna peal tegemised otsa said, läks ta Tedrele kylla ja rääkis temaga õiguslikust järjepidevusest. rääkis senikaua, kuni Teder oli sunnitud talle enda pool sohva või põranda peal (ega ma ei tea) öömaja pakkuma.

selle eest on igati õiglane, et kunagine Raadio Vaba Euroopa toimetaja Toomas Hendrik Ilves tublile advokaadile õiguskantsleri kohta pakub.

kas kaks brigaadi on kymme pataljoni või ei ole?

nyydseks reservi läinud kolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes jälle riigikaitsest, avades tegevteenistuse maailma ja mõtteid ylejäänud yhiskonnale. lugege, eks ohvitserid niimoodi mõtlema kipuvadki.

kirjutas muu hulgas sellest, kui palju Vene sõdureid Pihkva kandis on. Rudolf vaatas Kunnase numbreid ja kahtlustas, et Kunnas on kas halvasti informeeritud või siis ajab lugejatele kärbseid pähe. mulle meeldib yldine põhimõte kõigepealt kahtlustada halba informeeritust või ebapädevust ja alles seejärel vandenõud.

see, mis Kunnas räägib kasarmutest või õigemini poliitilisest tahtmatusest neid remontida, Eesti positsioonist NATO äärealal ja KRAst, on igati usutav. poliitikute tegematajätmistega puutuvad noorem- ja vanemohvitserid iga päev kokku. nendes kysimustes kipub kaitseväes valitsema kenake konsensus.

õnneks on ehitusbuum läbi, rohkem rahvast ehitajaks enam ei lähe. siiski, kroonu leib võib stabiilsuse ja palgast maha arvatava odava toiduga meelitama hakata alles majanduslanguse korral. ja kadette ikkagi ei ole, Kõrgemas Sõjakoolis alustas tunamullu vist isegi kolm korda vähem rahvast, kui loodeti.

aga olgu: teooria. Kunnas räägib lihtsalt sedasama, mida ohvitserid ikka ja muudkui aga omavahel. et totaalkaitse on hea (näiteks sundajateenistusega Venemaa vastu), Pärnu pataljoni kasulikkus ilmneb siis, kui Kuperjanovi pataljon on maha võetud, et ajateenistusest saab kõige tõhusamalt värvata uusi ohvitsere.

see 40 000 võib tal olla ka vanast ajast ja vanast repertuaarist ja teisiti arvutatud kui ylal. kysimus selles: kui need numbrid millegi muuga asendada, kas siis kirjatyki mõte muutub? kas vahe on nii strateegiline suurusjärk, et kallutaks kaine mõistuse pooldama täiskutselist kaitseväge ja loobuma totaalkaitse kontseptsioonist?

demagoogilises ma Kunnast ei syydistaks: ta kipub oma sõnade taga kindlalt seisma (on räägitud, et temas on kaitseväe juhataja materjali), vahest liigagi kindlalt, nii et on sellepärast liiga konfliktne ega saa inimestega läbi (on ka räägitud, et kolonelleitnandist kõrgemale ei tõuse, ja see on vist tõeks saanud).

ja noh, kui see vahepealne Kaitseliidu korraldus oli Kunnase nägu (maakaitsepataljonide formeerimine sõjaaja yksusteks, nii pataljon kolmest malevast kokku; allutatus maaväe staabile - tundub, et siin võib olla sõjaeelset Soome eeskuju, mida on ka sealpool kenasti kritiseeritud), siis mulle meeldib Laaneotsa arusaamine Kaitseliidust kyll rohkem. et põhimõtteliselt võib vaielda, kas yks või teine kolonelleitnant on strateegia- või operatiivgeenius või mitte, aga yldpõhimõtteliselt nad jagavad, mis räägivad. (võrdle Kunnase juttu haritud kaitseliitlasest reservnooremleitnant Hvostovi samasuguste juttudega.)

Damoklese mõõk kaitseväe kohal pysib. et ikkagi, mis edasi? lastakse kaitseväel inimestest tyhjaks joosta, nii et isegi missiooniyksusi välja panna ei suudeta? ja Kaitseliit ei suuda kah yha syvenevat tyhja auku täita, nii et lõpuks võime NATOs valida ilma kaitseväeta Islandi progressiivse eeskuju. tahaks kaitsejõududele tarka ja proffi tsiviiljuhtimist, lõpuks ometi ykskord. ma pole lootusi Aaviksoo suhtes veel maha matnud.

ime: prygi tõi ministri telekasse

minu vasaku õla taga mängib talituse telekas, ja mida ma näen! mida ma näen! minister Jaanus Tamkivi, saarlane ja valitsuskabinetis keskkonnaasjade peale pandud mees, on telekas! ainult nii palju ongi tarvis kui yks lõpmata prygisegadus, et seda imet välja kutsuda. ehhee.

ja isegi Jaan Kross

lugenud Jaan Krossi surmateadet, oli pisike kergendus, et olin tema nime suhu võtnud ikka mõni aeg pärast tema surma, isegi pärast seda, kui Postimees ja Delfi olid tema surmast juba teatanud. mõistagi ei teadnud ma lugupeetud autori surmast tol ajal midagi, aga kokkusattumus oli märkimisväärne.

nimelt jalutasime Tartus Aleksandri tänavat pidi Ropka poole, kui kell võis juba neli või lausa viis saama hakata. ja siis läks minu mõte ja jutt eesti kirjandusklassika peale: mõtlesin nimelt, et ingliskeelses ajakirjanduseski tsiteeritakse-parafraseeritakse muuseas ja viitamata – kuid siiski äratuntavalt – ingliskeelset kirjandusklassikat, kinnisfraase või väljendeid, mis on tagasiviidavad mõnele kirjandusteosele. et Shakespeare ja Carroll ja kymned muud autorid elavad niimoodi tolles keeles edasi, nad on inglise keelega niivõrd kokku kasvanud. ja siis mõtlesin, mis sellele meil vastata võiks ja kui palju õieti on meil sellist kirjatundjate seas yldkäibivat kirjanduslikku päritolu fraseoloogiat ja kust ta pärit olla võiks. tuli ka Jaan Kross mõttesse ja jutuks – siinne kirjakeele traditsioon on ju aastasadu lyhem, nii et ka elavatel on võimalik ennast keelde sisse kirjutada.

miks ma selliseid kokkusattumisi kardan? mul on meeles yks lugu, mis paar aastakymmet tagasi syndis ja mida ikka yks tore inime räägib. nimelt sattunud ta kokku yhe oma tuttavaga, kes kysinud, millist keelt (või lausa: millist romaani keelt) oleks hea õppida, mille peale tore inimene olla öelnud, et itaalia keelt. põhjendas oma arvamust liiga kergelt pillatud sõnadega: "A. K. sureb ju kohe ära." eks siis neilsamadel päevadel surigi. toredal inimesel aga oli selline tunne, nagu oleks ise A. K. ära tapnud, kuigi viitas yksnes sellele, et A. K. on vanaks jäänud.

õnneks ma ise midagi võrreldavat ei öelnud, aga takkajärgi mõtestades koguvad öeldud sõnad ikka rohkem kaalu.

teine seos Jaan Krossiga, mis viimastest päevadest meeles mõlkunud, on märksa triviaalsem ja kaugem. nimelt näitasin Brüsselist jõuluks koju tulnud emale ära Rasmus Merivoo "Tulnuka" filmi. nii paar päeva tagasi. võis olla ajastaja päev (meie aastavahetus) ehk ristiusuliste esimene jõulupyha. ma usun, et suurem jagu nende sõnade lugejaid mäletab Uku Uusbergi lauldud tympsulugu, mis algul yles Siuru koosseisu ja lõpuks vastandab neile uuema aja (sisselaulmise ajal veel elava) klassiku Jaan Krossi. noh, ja siis seesama ypris värskelt kuuldud laululugu kummitaski mind veidi ja aeg-ajalt.

tuleb veel meelde, et Kross oli VII Riigikogu vanim liige ja seetõttu luges ette Riigikogu liikme syymevande ning pidi ilmselt täitma ka muid pealikukohuseid Riigikogu juhatuse valimiseni. ja varem keeldus veel Isamaa poolt presidendiks kandideerimast (olla sellest isegi mälestustes kirjutanud), nii et nood pidid Mere võtma. eks nyyd võib vaielda, kumb oleks rohkem Vaclav Haveli moodi president olnud, Kross või Meri.

aga Nobel jääbki tal nyyd saamata.

P.S. ja Benazir Bhutto tapeti ka ära. oh, appi. mis seal siis nyyd saab? (meeldetuletuseks: Pakistanis elab rohkem rahvast kui Venemaal ja neil on ka tuumarelv. nojah, naftat Pakistanil kyll Venemaaga võrreldes peaaegu yldse pole. aga ikkagi, Pakistani majandus kasvab umbes võrreldavalt kiiresti kui meil ja tööpuudust olla kah ainult 6,6%.)

kaitseväe juhataja põhiseadusest välja?

tulemus on vist ikka seesama, et kaitseväe juhataja koht politiseeritakse ära, juhul kui valitsus, mitte riigikogu teda ametisse nimetab. meil näiteks on juba keskerakondlik politseijuhtkond ja reformierakondlik kah, keda solgutatakse ameti ja reservi vahet valitsuste vahetudes.

kui on oht, et kaitseväe juhataja võidakse poliitiliselt ymber nimetada, oleks uute kasarmute ja mõtestatud tegevuse asemel oodata ebastabiilsust ja ohvitserkonna politiseerumist vähehaaval: kaitseministeerium viib rinde oma sõjas peastaabi vastu peastaabi majja sisse, tähtsamate ametikohtade täitmine hakkab sõltuma parteilisest lojaalsusest (vrd maavanemaid praegu) ja kaotab tõenäoliselt sideme ametioskustega suuremal määral kui praegu. või siis: ei kasvata ohvitseride motivatsiooni parandada oma ametioskusi, vaid õpetab pigem poliitilist mängimist. alati on võimalik mängida ka sellega, et valitsus ei jõua kokkuleppele kaitseväe juhataja ametikoha täitmisega, pannakse kohusetäitja ja marineeritakse teisi kandidaate pool aastat (nagu maavanematega ongi tehtud).

selle peale läheks arvatavasti reservi osa ausat ja aatelist rahvast, kes hammasrataste vahele jääb ja kes siis näevad, et ausal vabariigi teenimisel pole mõtet, kui teised räpaselt mängivad. tsiviilis makstakse paremat palka ju niikuinii. praegu on kaitseväel tööandjana pakkuda eelkõige stabiilsust. noh, söök nina ette, kroonu riie selga ja väga hea õnnega odavam korter kui tsivilistil muidugi kah, aga seda kõike võib asendada raha, mida erasektoris keskastmejuhile makstakse. ja ohvitser on juba definitsiooni järgi keskastmejuht, Kõrgem Sõjakool annab nimelt juhtimiskõrgharidust.

või noh, mine tea. teiselt pool selgem käsuliin: kaitseminister käsib. või peaminister. seda Laaneots on vähemasti sõnades toetanud. Laaneotsal muidugi pole probleemi, teda kuulab igayks. aga järgmine mees selle koha peal? põikpäist ja isemeelset Kunnast nad arvatavasti enam ei pane siukese koha peale ja ta vast ei tuleks kah. kes on järgmine mees, kes suudab seista selle eest, et riigikaitses tehtaks plaane ja arvestusi pikema aja peale kui neli aastat ja vaadataks muid asju ka peale raha? kas järgmine kaitseväe juhataja suudab poliitikutega nii rääkida, et nad kuulama jäävad?

aga kui jäetakse lahtiseks, kumb, kas peaminister või kaitseminister siis peab kaitseväe juhatajale käske andma, siis on systeemis jälle auk, mida politikaanid hakkavad ära kasutama omade lyhiajaliste eesmärkide saavutamiseks.

tunnistan, läksin pateetiliseks kätte ära. võib täiesti vabalt olla, et kõik see on liigne paranoia.

Eesti läheb euro asemel jeenile yle

räägitakse: "tead, miks Jaapani aserahandusminister tegelikult Eestis käis? et arutada, kuidas Eesti jeenile yle läheb. madalamad intressid ja puha."

oh oleks ma ministrite pealik, minu salgas viisteistkymmend meest

Kord olin ma ministrite pealik,
minu salgas viisteistkümmend meest,
:,: me röövisime rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid seest! :,:
Me majal oli puusärgi kuju
ja mastiks oli võllapuu
:,: mille otsas oli verine plagu
ja selle peal surnupealuu :,:
Me sõitsime läbi kõik mered,
kus iganes peatus me laev,
:,: me panime voolama vered,
end rikkasti tasus me vaev. :,:
Me laeval oli saaki nii palju
ja viina, mis igamees jõi.
:,: Kõik röövis veealune kalju,
mis laevale hukatust tõi. :,:
Kõik mehed mul uppusid ära,
merepõhja neil vaikne sai haud.
:,: Mina üksinda pääsesin ära,
mu päästjaks sai laeva laud. :,:
Oh, oleks ma ministrite pealik
minu salgas viisteistkümmend meest.
:,: Mina rööviksin rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid seest! :,:

*

Savisaar: kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks

Raudtee tagasiostmist dirigeerinud endise majandusministri Edgar Savisaare hinnangul ei oleks tema peaministriks oleku korral transiidikriisi tekkinudki.

*

Savisaar: mina pole peaminister

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei tasu teda peaministriga segi ajada, sest erinevalt valitsusjuhist tema puhkuse ajal ametiautoga ei sõida.

*

vaata ka selle lauluõhtu neljandat laulu.