22.9.10

mustlaste integreerimisega tegelegu India ja Egiptus

lugesin Martin Kala lugu mustlaste kohta, kus ta räägib algul täitsa mõistlikku juttu ja siis tundub ytlevat, et mustlaskysimusega peaks tegelema nende päritolumaad. ma mõistan vajadust selgitada ja kaitsta Prantsusmaa positsiooni, kuid jään siiski teistsugusele seisukohale.

arvan, et Sarkozy on ysna ylbelt käitunud. juhin tähelepanu, et politseile on antud käsk likvideerida ebaseaduslikud laagrid, "prioriteetselt" mustlaste omad. umbes sarnane on lugu võõrast päritolu kodanikelt kodakondsuse äravõtmisega. mõlemad tunduvad olevat võrdse kohtlemise riived ja tekitavad kysimuse, kes on siis järgmine.

õnneks poola torumeestele (sh eestlastele) enam midagi sellist kaela määrida ei anna. Schengen. aga näiteks afgaanidele võib aga prioriteetset kohtlemist kyll rakendada.

Redingi võrdlus Saksamaa sõjaaegse juutide "prioriteetse" kohtlemisega on õigustatud — seda näitas ka Sarkozy valjuhäälne kärkimine selle diagnoosi pihta (oli Brysselis Euroopa ylemkogul uksest läbi kosta). kiunatab see koer, kes kiviga on pihta saanud. Sarkozy olla kuuldavasti harjunud, et tal on kogu aeg õigus.

vabalt võib olla, et yhiskondlik norm on mustlaste jaoks liiga kitsas. vastastikune teineteisemõistmatus toidab igati vastastikust sallimatust. Slovakkia riiklikku sallimatust mustlaste vastu saab seletada idabloki minevikuga, Berlusconi & Sarkozy mahitatud riiklikku sallimatust populismi ehk oma valijaskonnale apelleerimisega.

aga igatahes on karta sallimatuse levimist. kardan mustlastevastaseid pogromme Tartu bussijaamas ja seda, et Tartu politsei neid "prioriteetselt" kohtleb. (oot, kas seda pole mitte juba olnud? justnagu meenuks yht-teist.)

(sallimatuse kylvamine on mõistagi hea nipp oma populaarsust kasvatada, aga ysna kyyniline. soovitan soojalt mitte valida poliitikut, kes seda nippi tarvitab. õnneks meil Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu võtsid seekord valimiste eel ette sallimatuse kylvamise Tallinna Vee, mitte näiteks venelaste ega muslimite mošee vastu. aga kevadeni on aega, nii et mõni pisem erakond võib ka mustlaste Lätti deporteerimise võtta oma lipukirjaks.)

nendevastase sallimatuselaine kasvades pole lootustki, et kultuuri ja traditsiooni mõttes oma rida ajavad mustlased kunagi nende suhtes avalikult vaenulikku yhiskondlikku normi tunnistama hakkavad. järgmises põlvkonnas jätkub tendents noorsoo kuritegevusele jne. ja sisuliselt peab tegelema "mustlaskysimusega" juba järgmine "põlisrahva" põlvkond.

yhiskondlikku normi, millest isand Kala möödaminnes räägib, pole seadusega kehtestatud ja see on pidevalt läbirääkimiste kysimus. igatahes on Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia valitsus näidanud yles soovimatust läbirääkimisi alustadagi.

mustlased kipuvad olema kosmopoliitne rahvas, nii et võiks arvata, et nad tunnevad ennast igal pool koduselt. seega oleks lai Euroopa ühiskodu nende loomulik kodumaa. eks Rumeenia pääseb ka kunagi Schengenisse. järgmine Prantsuse president on tõenäoliselt sotsialist, kes võib otsustava osa hääl saadai just rassismivastaste käest. siis pole võimalik neid Schengeni maadest ära ajada. tuleb hakata vangi panema — aga see maksab. ja riigi kulutuste kokkutõmbamise ajal ei pruugi selleks raha jätkuda, et kõik Ida-Euroopa mustlased "prioriteetselt" Lääne-Euroopa vanglatesse panna.

iga Euroopa riik peaks mustlaste integreerimisega tegelema — kui see õnnestub, on võita yle kymne miljoni mobiilse haritud ja kohanemisvõimelise inimese, kes Euroopa rikkust kasvatada ja igayks mitmel maal makse maksta võiksid. kuna mustlaste traditsioonid ja kogukonnasisesed seadused kipuvad sarnased olema, siis võiks mõigata sarnane lähenemine mitmes riigis.

yhesõnaga, ma ei ole nõus Martin Kala järeldusega, et "päritolumaad" peaksid mustlasi integreerima. nii võiks ylesande lõpuks delegeerida mustlaste päritolumaadele Indiale või Egiptusele — esimest peetakse teaduslikel kaalutlustel mustlaste yrgkoduks, teine on mustlaste päritolumaa legendide järgi.

nii tige ma veel pole, et Prantsuse saatkonna ette protesteerima minna. aga põhimõtteliselt võiks neile avaliku kirja kirjutada kyll, kui see jama otsa ei lõpe.

2 kommentaari:

Oop ütles ...

Järgmine etapp: protest Lauri Leesi vastu, kes takistab prantslaste integreerimist Eesti yhiskonda.

nipi ütles ...

Mustlaskultuur on huvitav. Kuid miskipärast arvan, et seni, kuniks mustlastega assotsieerub fraas - mis ripakil see ära - kajastades asjaolu isegi leebelt, ei ole loota et probleemid otsa saaks.
Tapmisi ei aktsepteeri muteada ka mustlaskogukond. Kuid varguste suhtes on nad liialt tolerantsed. Ja pettus tundub olema EW äri tugisambaks. Kuidas seda siis nendele pahaks saab panna. Selles osas peaks kogu ühiskond ja ennekõike ärieetika arenema.