olen aru saanud, et potlatch on mehhanism, millega kogukond jagab ymber yhises omanduses olevate maade valdusõigust.
sealjuures teevad kõik osapooled, kellel on lootust saada kogukondliku demokraatliku otsuse kaudu enda valdusse senisest paremaid jahi- vm tulundusmaid kellegi teise arvel, kõvasti lobitööd otsustajate hulgas, jagades heldelt kingitusi. suurmaavaldajad (mitte omanikud, omanik on kogukond) yritavad võistu esinduskogu ära osta ja kallutada.
ma saan aru, et poliitiline võim võiks siin olla enam-vähem kogukonna käes, selle tagatis on kogukondlik tulundusmaaomandi monopol. majanduslik võim on tulundusmaa valdajate käes, kes saavad maa pealt tulu.
et tagada jätkuv tuluvoog, peavad suurmaavaldajad madalhooajal, kui kogukondlik otsustuskogu koos käib (ja kalanduse kõrghooajal pyytud kalast elab), jagama osa tulust kogukonnaga, kui käib sisuliselt tulundusmaa valdusõiguste enampakkumine, kusjuures nii enampakkumiste võitjad kui ka kaotajad on ka oma pakkumised esinduskogule välja maksnud, kaotajad seda tagasi ei saa.
(see "puusalt tulistatud" ylevaade potlatchi varalisest sisust põhineb minu kahtlemata ebakindlatel mälestustel yhest Jean-Loup Rousselot' ettekandest, mida kuulsin hea mitu aastat tagasi. Eesti kehtiva õiguse terminid on puhtalt minu panus, siin võib olla olulisi eksimusi.)
1 kommentaar:
Äge süsteem see potlatch. Kuigi mina ei suutnud kuskilt leida maade jagamist, ikka rohkem kingitused ja söök ja privileeg pidada mingit kindlat tantsu- ja teatrietendust.
Kan.inimeste entsüklopeedia: potlatchi peetakse tootemi püstitamise, tähtsa abielu, pärija sünni, poeg tapab esimese hirve jms puhul.
Kuna õigused kogukonna maadele on päritavad, siis abielu ja sünd võiksid su argumendiga kokku minna, aga pisut kaugeks jääb.
Jääb mulje nagu oleks tegu staatusmaksuga, vähegi tähtsama perekonna juhtimine kogukonnas nõuab suuri ja regulaarseid väljaminekuid. Raamat mainib, et alles palgatöö levimisega (sic!) muutus tavalistele inimestele võimalikuks potlatchi pidamine.
Postita kommentaar