igale jalaväejaole oma torupillimängija!

šoti vanasõna ytlevat, et kaksteist mägilast ja yks torupillimängija annavad kokku mässu. täitsa hea ytlemine, millest võib järeldada, et mässuliste šoti mägilaste yksustes on iga jalaväejao kohta yks torupillimängija. eeskuju, mida võiks tõepoolest järgida. kuigi Kaitseliidu torupillikoor oleks algatuseks kah päris hea. siis võiks ometi kunagi tõeks saada pilt, mis mulle kangastus Tsõdsõpujaleelo ja Metsatöllu "Mahtra sõja" plaati kuulates. ja nimelt:

vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil marsib täies sõjaehtes torupillikoor, hõbedased sõled külma talvepäikese käes helkimas, juudi automaadid seljas ja vaske valatud peaga pussid paremal puusal. mängivad nad mõistagi vana ja ilusat marssi “Vägi läks Bramburgi”, mis meenutab maameestest soldateid, kes Rootsi kuninga lipu all Brandenburgi alla läksid. vaevaaeg, mõisaaeg on ju ammu läbi, käes rikas leivaaeg, kui ei pea enam saksa ega keisrikroonut teenima, ja nii oleks kohane oma kättevõidetud isandauhkust näidatagi.

sinna kust saab relvi ja nõu

Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd,
silmapiirilt kaob Eestimaa rand,
jälle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd,
keda peksmas on eestlaste väed.
Jälle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd,
keda peksmas on eestlaste väed.
Anna andeks kallis Eesti, et sust lahkuma pean,
kui kodurand sind iial ei näe,
õitseb sirel, tulen tagasi sa seda kindlalt näed,
annan sulle oma relvastatud käe.
Õitseb sirel, tulen tagasi sa seda kindlalt näed,
annan sulle oma relvastatud käe.
Vägev Taara, sa juhi soome sepa juurde meid,
sinna kust saab relvi ja nõu,
meie esiisad aastasadu käinud seda teed,
ei neid kohutand ei tormid ega veed.
Meie esiisad aastasadu käinud seda teed,
ei neid kohutand ei tormid ega veed.
Ei Eestimaa pinnal kasva võõra riigi taim,
ei kordu kahjuks iial Jüriöö.
Ei punalipud sini-musta-valget katta saa,
pooleli jäi Tasuja töö.
Ei punalipud sini-musta-valget katta saa,
pooleli jäi Tasuja töö.
Öö pime ja paat lõikab vahutavad merd,
silmapiirilt kaob Soomemaa rand,
jälle kodumaa pinnal voolab venelaste verd
keda peksmas on eestlaste väed.
Jälle kodumaa pinnal voolab venelaste verd
keda peksmas on eestlaste väed.

tubaste tööde hooaeg on alanud

heliseb telefon. kysib: "raha tahad teenida?"
mina kysin vasta: "kui kiire sellega on?"

ja nii juba teist korda sel hommikul. viimastel nädalatel on siukesi asju veel old, aga mitte kohe nii tihedasti. kohe näha, et vili salves ja aeg siuke, et tuleb õhtad otsa näputööd teha. aga talveund tahaks kah magada kunagi.

ryytel ja Perceval

- Vaslez, fet il, dire te vuel
que li rois sejorne a Carduel,
et si n'a pas ancor quint jor
que li rois i ert a sejor,
que je i fui et si le vi.
Et se tu nel trueves iqui,
bien iert qui le t'anseignera :
ja si destornez ne sera
que tu la n'an oies anseignes.
Mes or te pri que tu m'anseignes
par quel non je t'apelerai.
- Sire, fet il, jel vos dirai.
J'ai non Biax Filz. - Biax Filz as ores ?
Je cuit bien que tu as ancores
.I. autre non. - Sire, par foi,
j'ai non Biau Frere. - Bien t'an croi.
Mes se tu me vials dire voir,
ton droit non voldrai ge savoir.
- Sire, fet il, bien vos puis dire
qu'a mon droit non ai non Biau Sire.
- Si m'aïst Dex, ci a biau non.
As an tu plus ?- Sire, je non,
ne onques certes plus n'an oi.
- Si m'aïst Dex, mervoilles oi,
les graignors que j'oïsse mes
ne ne cuit que j'oie jamés. »
Tantost li chevaliers s'an part
les granz galoz, cui mout fu tart
qu'il eüst les autres atainz.

siit read 333–361


"Youth, I shall tell you," he replied. "The king stays at Carlisle. He was in residence there not five days ago, for I was there and saw him. If you do not find him there, there will certainly be people to tell you where he is. He will never have traveled so far that you will fail to learn news of him. But now I beg you to instruct me by what name I shall call you."
"Sir, he said, "I shall tell you. My name is darling son."
"It is darling son? I certainly imagine you still have another name."
"Sir, on my word, my name is darling brother."
"Yes, I believe you. But if you wish to tell me the truth, I would like to know your proper name."
"Sir," he said, "I can certainly tell you. My proper name is darling little lord."
"So help me God, that is a fair name. Have you any others?"
"Sir, not I. I certainly have no others."
"So help me God, I hear the greatest wonders I have ever heard and, I believe, the greatest I shall ever hear." The knight immediately galloped off, anxious to catch up with the others.

read 333–361
lk 343–344

ema Percevalile

Biax filz, ancor vos vuel dire el :
ja an chemin ne an ostel
n'aiez longuement conpaignon
que vos ne demandiez son non;
le non sachiez a la parsome,
car par le non conuist an l'ome.
Biax filz, as prodomes parlez,
avoec les prodomes alez;
prodome ne forvoient mie
ces qui tienent lor conpaignie.

Darling son, I would still tell you more. On roadways or at inns, never have a companion for long without asking his name. Know the person's name, for by the name you will know the man.
Darling son, speak with worthy men, travel with worthy men, for worthy men do not give their companions misleading advice.


lk 346
read 555–564 ymbruses

The Story of the Grail
[Perceval,] le Conte du Graal

The Complete Romances of Chrétien de Troyes
Translated with an introduction by David Staines

Indiana University Press: Bloomington & Indianapolis
1990

kui mahukas peaks hea romaan olema?

minus syveneb veendumus, et optimaalselt pneumaatline romaan on 200 lk täistekstilehekylge paks, juhul kui lehekyljel on 40×60 tähemärki koos tyhikutega (või keskmiselt 2400 tähemärki mis tahes muus konfiguratsioonis). kokku seega 480 000 tähemärki, jätkuvalt koos tyhikutega. sealjuures on võimalikud variandid: kui see maht näiteks 250 lehekyljele laiali jagada, siis jääb lehekyljele keskmiselt 1920 märki.

kysimuse esitas Ulmeguru dragon.ee foorumis. võib-olla olen sellele varemgi vastanud. ei mäleta. (vaadake järele, äkki olengi.) näen, et Jürka andis ka vastusevariandid, mida nyyd ignoreerisin.

kaitseväe juhataja põhiseadusest välja?

tulemus on vist ikka seesama, et kaitseväe juhataja koht politiseeritakse ära, juhul kui valitsus, mitte riigikogu teda ametisse nimetab. meil näiteks on juba keskerakondlik politseijuhtkond ja reformierakondlik kah, keda solgutatakse ameti ja reservi vahet valitsuste vahetudes.

kui on oht, et kaitseväe juhataja võidakse poliitiliselt ymber nimetada, oleks uute kasarmute ja mõtestatud tegevuse asemel oodata ebastabiilsust ja ohvitserkonna politiseerumist vähehaaval: kaitseministeerium viib rinde oma sõjas peastaabi vastu peastaabi majja sisse, tähtsamate ametikohtade täitmine hakkab sõltuma parteilisest lojaalsusest (vrd maavanemaid praegu) ja kaotab tõenäoliselt sideme ametioskustega suuremal määral kui praegu. või siis: ei kasvata ohvitseride motivatsiooni parandada oma ametioskusi, vaid õpetab pigem poliitilist mängimist. alati on võimalik mängida ka sellega, et valitsus ei jõua kokkuleppele kaitseväe juhataja ametikoha täitmisega, pannakse kohusetäitja ja marineeritakse teisi kandidaate pool aastat (nagu maavanematega ongi tehtud).

selle peale läheks arvatavasti reservi osa ausat ja aatelist rahvast, kes hammasrataste vahele jääb ja kes siis näevad, et ausal vabariigi teenimisel pole mõtet, kui teised räpaselt mängivad. tsiviilis makstakse paremat palka ju niikuinii. praegu on kaitseväel tööandjana pakkuda eelkõige stabiilsust. noh, söök nina ette, kroonu riie selga ja väga hea õnnega odavam korter kui tsivilistil muidugi kah, aga seda kõike võib asendada raha, mida erasektoris keskastmejuhile makstakse. ja ohvitser on juba definitsiooni järgi keskastmejuht, Kõrgem Sõjakool annab nimelt juhtimiskõrgharidust.

või noh, mine tea. teiselt pool selgem käsuliin: kaitseminister käsib. või peaminister. seda Laaneots on vähemasti sõnades toetanud. Laaneotsal muidugi pole probleemi, teda kuulab igayks. aga järgmine mees selle koha peal? põikpäist ja isemeelset Kunnast nad arvatavasti enam ei pane siukese koha peale ja ta vast ei tuleks kah. kes on järgmine mees, kes suudab seista selle eest, et riigikaitses tehtaks plaane ja arvestusi pikema aja peale kui neli aastat ja vaadataks muid asju ka peale raha? kas järgmine kaitseväe juhataja suudab poliitikutega nii rääkida, et nad kuulama jäävad?

aga kui jäetakse lahtiseks, kumb, kas peaminister või kaitseminister siis peab kaitseväe juhatajale käske andma, siis on systeemis jälle auk, mida politikaanid hakkavad ära kasutama omade lyhiajaliste eesmärkide saavutamiseks.

tunnistan, läksin pateetiliseks kätte ära. võib täiesti vabalt olla, et kõik see on liigne paranoia.

kas sa tead, kus sa oled?

mäng, kus saab klõpsida maailmakaardil kõiksugu kohti aja peale. öeldakse kohanimi ja riigi nimi kah, sa võta hiir ja muudkui aga klõpsi. alla 100 kildi täpsus tähendab juba väga head silma ja kätt. lõpuks ytleb su koha-IQ numbri. viimasele, kaheteistkymnendale tasemele ei pääsenud teise korraga ka mitte. esimesel korral jäin kymnendale (skoor 115) ja teisel yheteistkymnendale (skoor 120). rapsida ei maksa, aga lõpus ei ole enam aega mõelda, nii et Mauritius ja Mauritaania lähevad väga kergesti segi, see eksitus aga on yle 10 000 kilomeetri suur.

lisa, mõni nädal hiljem:
sain jagu ehk viimasest, kaheteistkymnendast tasemest läbi (seal on vahe, kas jõuad 12. taseme algusse või lõpetad selle). tunnike või kaks järjest mängimist ainult läkski.
sellega seoses tähelepanekud:

* peamine on täpsus: täpsuse pealt on võimalik saada kuni 5000 punkti koha eest, 200 kilti mööda annab ligikaudu 4500 punkti, 2000 kildiga mööda pannes ei saa enam midagi.

* kiiruse pealt saab kuni 400 punkti juurde, kolm sekundit mökutamist ja täpsemat sihtimist võtab ainult nii umbes 200 punkti vähemaks kiiruselt, aga võib anda 2000 punkti täpsuse pealt juurde.

pussnugade näitus Maarjamäel

SOOME PUSSIDE SUURNÄITUS EESTIS

Neljapäeval, 8. novembril kell 16 avatakse Eesti Ajaloomuuseumis, Maarjamäe lossis näitus “VAHE SOOME PUSS. Soome pussnoad minevikust tänapäevani”. Näitus on osa Soome Vabariigi 90. juubelit tähistavatest üritustest, mis valmis Soome Rahvusmuuseumi, Suomen Puukkoseura (Soome Pussiseltsi) ja Fiskarsi koostööna.

Näitus “Vahe soome puss. Soome pussnoad minevikust tänapäevani” on suurim ülevaatenäitus Soome unikaalsest pussikultuurist, mida senini Eestis näidatud. Näitus koosneb kolmest osast – ajaloolise ülevaate annab Soome Rahvusmuuseumi väljapanek, kaasaegse pussivalmistamise traditsioone näitab puukkoseura meistrite looming ning tööstuslikku pussivalmistamist tutvustab üks tuntuim pussnugade valmistaja Fiskars.

Juba varastest aegadest alates on puss olnud soomlase üks tähtsamaid tööriistu. Pussi kasutamist õpetati lastele juba maast-madalast ning see oli oma kandjaga kaasas nii tööl, pidudel kui vaba aja veetmisel.

Pussi ajalugu ulatub tagasi kaugetesse eelajaloolistesse aegadesse. Soome vanimaks pussiks peetakse umbes 8000 aastat tagasi valmistatud relva. Kuigi praeguseid pusse meenutavaid nuge kasutati juba keskajal, kujunes suurem osa traditsioonilistest pussitüüpidest välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Soome vanimad tehasetoodanguna valminud pussid, nagu näiteks Fiskarsi esimesed pussid, tehti 1830. aastate paiku ning Hackmanni esimesed mudelid 1870. aastatel.

Pussivalmistamise traditsioonid on Soomes tänapäevalgi au sees ning nende valmistamine arvuliselt suurem kui kunagi varem. Lisaks tehastele leidub Soomes kümneid kutselisi või poolkutselisi pussivalmistajaid, kes sellega endale elatist teenivad. Pusside valmistamise populaarsus põhineb paljudes rahvakoolides korraldatavatel selleteemalistel kursustel. Oluline osa on selles Soome Puukkoseural, kes annab välja Puukkoposti-nimelist liikmeslehte ning korraldab Fiskarsi Pussipäevade raames Soome meistrivõistlusi pussivalmistamises.

Näituse avamispäeval kell 17 näidatakse kinosaalis Soomes 1950. aastal valminud filmi “Härmästä poikia kymmenen”. Soome vesterni sündmused toimuvad 1860. aastatel ning teemaks on kohalike pussikangelaste ja Pohjanmaa maakonna usulise ärkamisliikumise liikmete vahelised kokkupõrked. Ehk teisisõnu - filmis näeb, kuidas soomlased vanal ajal pusse oma igapäevaelus kasutasid. Filmseansid on Maarjamäe lossi kinosaalis laupäeviti 17.11, 1.12., 15.12. kell 12.00. Film on soome keeles.

Näituse toetajad:

Soome Suursaatkond, Fiskars OY, Stockmann, Soome Instituut

Näitus on Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis avatud 9. novembrist 16. detsembrini 2007. Maarjamäe loss on avatud kolmapäevast pühapäevani 10-17.

Täpsem info:

Tõnu Arrak (kuni 7.11.) tel 56 48 77 29

Sakari Lintunen, Soome suursaatkond e-mail: Sakari.Lintunen@formin.fi

pilt: Kils (GNU litsents)

investeerimise ABC: mis on IPO?

kysitakse. mina vastan.

Kysimus: mis tähendab lühend IPO?

Vastus: avalik esmaemissioon, initial public offering, siis, kui aktsia börsile tuleb.

Kysimus: mida see sisuliselt tähendab?

Vastus: noh. teoreetiline näide. Ettevõte on Omaniku jagu, aga Omanikul põle raha, et laieneda. otsustab osa Ettevõtet maha myya, et ettevõttele raha saada ja see teenima panna ja veel rikkamaks ja rohkem dividendi saada. otsustab myya neile, kes aga tahvad. ehk börsil, avalikult. siis helistab Investeerimispanka või Pärispanka või kuhugi mujale panka ja Talina börsile. laseb neil asja korraldada.

arvutavad välja, mis aktsia maksta võiks, nii umbes, mis on siht ja ideaal. see kuulutatakse välja ja siis igayks võib pakkuda. pakud väga palju nende hinnast yle – saad kindlasti aktsiaid. pakud allapoole – ei ole nii kindel, sest aktsiaid on piiratud hulk. tahtjad võivad rohkem aktsiaid tahta, kui Omanik pakub. kõrgema hinnaga pakkujad saavad tellitud portsu enne, järjekorras.

kui aga aktsiaid on rohkem, kui tahetakse, peab emissiooni korraldaja – näites Investeerimispank või Pärispank või keegi kolmas – neid märkima ja ostma. sest nii on Omanik nendega kokku leppind, tont seda teab, mis tingimustel, muidugi. seda lepingut nad ei näita.

ja lõppkokkuvõttes on see yks tore tsirkus ja börsitoimetusel ja kursisolijatel on lõbus vaadata seda esimese päeva graafikut, mis tõenäoliselt ka Äripäeva esikyljele läheb. seda tähendab IPO,
nagu ma olen aru saand, aga ma olen ka rumal filoloog ega tea finantsmaailmast midagi.

rahulolev klient: ma sain isegi aru miskit

riigiprokuratuur kolib Pagari uulitsasse

keerulised juhtumid on tulemas, korruptsioonivastane võitlus nõuab tihedat tööd ja sobivaid tingimusi. mõeldud-tehtud:

* riigiprokuratuuri enda maja saab kalli remondi,
* aga kaheksaks kuuks, kuni remont kestab, kolib prokuratuur ise Pagari tänavale.

Pagari tänavas on kyllap sobivad tingimused intensiivse ja efektiivse uurimistöö jaoks juba olemas.