tulemus on vist ikka seesama, et kaitseväe juhataja koht politiseeritakse ära, juhul kui valitsus, mitte riigikogu teda ametisse nimetab. meil näiteks on juba keskerakondlik politseijuhtkond ja reformierakondlik kah, keda solgutatakse ameti ja reservi vahet valitsuste vahetudes.
kui on oht, et kaitseväe juhataja võidakse poliitiliselt ymber nimetada, oleks uute kasarmute ja mõtestatud tegevuse asemel oodata ebastabiilsust ja ohvitserkonna politiseerumist vähehaaval: kaitseministeerium viib rinde oma sõjas peastaabi vastu peastaabi majja sisse, tähtsamate ametikohtade täitmine hakkab sõltuma parteilisest lojaalsusest (vrd maavanemaid praegu) ja kaotab tõenäoliselt sideme ametioskustega suuremal määral kui praegu. või siis: ei kasvata ohvitseride motivatsiooni parandada oma ametioskusi, vaid õpetab pigem poliitilist mängimist. alati on võimalik mängida ka sellega, et valitsus ei jõua kokkuleppele kaitseväe juhataja ametikoha täitmisega, pannakse kohusetäitja ja marineeritakse teisi kandidaate pool aastat (nagu maavanematega ongi tehtud).
selle peale läheks arvatavasti reservi osa ausat ja aatelist rahvast, kes hammasrataste vahele jääb ja kes siis näevad, et ausal vabariigi teenimisel pole mõtet, kui teised räpaselt mängivad. tsiviilis makstakse paremat palka ju niikuinii. praegu on kaitseväel tööandjana pakkuda eelkõige stabiilsust. noh, söök nina ette, kroonu riie selga ja väga hea õnnega odavam korter kui tsivilistil muidugi kah, aga seda kõike võib asendada raha, mida erasektoris keskastmejuhile makstakse. ja ohvitser on juba definitsiooni järgi keskastmejuht, Kõrgem Sõjakool annab nimelt juhtimiskõrgharidust.
või noh, mine tea. teiselt pool selgem käsuliin: kaitseminister käsib. või peaminister. seda Laaneots on vähemasti sõnades toetanud. Laaneotsal muidugi pole probleemi, teda kuulab igayks. aga järgmine mees selle koha peal? põikpäist ja isemeelset Kunnast nad arvatavasti enam ei pane siukese koha peale ja ta vast ei tuleks kah. kes on järgmine mees, kes suudab seista selle eest, et riigikaitses tehtaks plaane ja arvestusi pikema aja peale kui neli aastat ja vaadataks muid asju ka peale raha? kas järgmine kaitseväe juhataja suudab poliitikutega nii rääkida, et nad kuulama jäävad?
aga kui jäetakse lahtiseks, kumb, kas peaminister või kaitseminister siis peab kaitseväe juhatajale käske andma, siis on systeemis jälle auk, mida politikaanid hakkavad ära kasutama omade lyhiajaliste eesmärkide saavutamiseks.
tunnistan, läksin pateetiliseks kätte ära. võib täiesti vabalt olla, et kõik see on liigne paranoia.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar