kuidas peaks hiidlane Eesti hümni laulma

Hioma- ehk issamaalaul

Oh Hiomaa, sa merre saar
Kui armas olled sa!
Et mingo südda otsima,
Kas pohja pole ehk lõuna ka,
Se keige armsam olled sa!
Mo kallis isamaa!

Ei polle mägged, kaljud ka
Sul ehteks nimmeta.
Et ilusamad kohhad kül
Ei polle siiski Maa peäl mul
Üks koht, mis armsam, kallim ka,
Kui sa, mo Hiomaa!

Otsekui laened, linnud ka
Sul' rõõmust laulan ma!
Jah, kunni merri tühjaks jääb,
Ja päike taevas mustaks lääb,
So metsad, jõed ja lagge maa,
Ma tahhan armasta!

Sul polle rikkust, warrandust,
Mis võõras ihhaldaks.
Waid sinno warra sallaja
Mis omma lastel' jaggad sa,
Sa oskad ommad rõmusta,
Et so'st woi lahkuda!

Ja siiski on sind ehhitand
So Loja kauniste;
So ümber laened laulavad,
So peale tähhed paistavad,
So linnud rõõmsast õiskavad
Ja lilled õitsewad.



laulu sõnad kirjutas-tõlkis Gustav Felix Rinne,
kes teenis 1863. aastast alates Reigi kirikuõpetajana.
Jannsen tegi oma laulu tema pealt tõenäoliselt maha.

loe veel mulluse veebruari Glasuurist
lehekyljelt 5, mida järgib ka siinne tekst.
Artur Taska raamat "Eesti hümn" (Kupar, 1996) pidada veel täpsemalt kirjutama.