28.2.09
Tartu Ylikool valmistas korjanduse toel ninasarvikutopist
27.2.09
retsept majanduslanguse vastu
"Me tusameele talve muutnud nüüd hiilgusrikkaks suveks Yorki päike," tuleb meelde kaksikrida Shakespeare'ilt. originaalis:
Now is the winter of our discontent
Made glorious summer by this sun of York;
And all the clouds that lour'd upon our house
In the deep bosom of the ocean buried.
23.2.09
kuidas Borges hiinlased loomi liigitama pani
hea sõts viitas Jorge Luis Borgese hiina loomade taksonoomiat akadeemik Arvo Krikmanni raamatust "Sissevaateid folkloori lühivormidesse". riputasin siia varem yles hispaaniakeelse originaali ja yhe inglise tõlke.
Kriku tõlge eesti keelde:
1. näide esindab ulmet ja pärineb J. L. Borgesilt ― see on loomade liigitelu fiktiivses Vana-Hiina entsüklopeedias "Heasoovliku teadmuse taevalik (või: Hiina?) kaubaturg" ("Celestial Emporium of Benevolent Knowledge"). Loomad jagunevad siin niiviisi:
1) nood, kes kuuluvad keisrile;
2) balsameeritud loomad;
3) nood, keda dresseeritakse;
4) imikpõrsad;
5) näkineitsid;
6) ime- või olematud (fabulous) loomad;
7) eksinud koerad;
8) nood, kes on lülitatud sellesse klassifikatsiooni;
9) nood, kes võdisevad, nagu oleksid nad hullud;
10) loendamatud loomad;
11) nood, keda joonistatakse väga peene kaamelikarvadest pintsliga;
12) ülejäänud;
13) nood, kes on just lõhkunud lillevaasi;
14) nood, kes meenutavad eemalt kärbseid.
13.2.09
kõhutamata lõikab kõri
Ollin enne härrä poissi,
kandsin härrä kannusida,
vanahärrä vammusida.
Sain sis sundija sulaseks.
Sundijal ollid suured ruunad,
suured ruunad, kõrged kõrvid -
need tahtsid suil sugida,
raudaharjala harida,
kuldakammila kasida.
Ei mina suutnud, ei mina jõudnud,
sain mina vaene mees valama:
jooksin vahel aida möödä,
möödä küläkoppelt möödä,
jooksin jaluli meresse,
põlvini kalakudesse.
Mis seal põlvi puutunessa?
Mõeku põlvi puutunessa.
Võtsin ma mõega meresta,
viisin mõega mõisaesse,
pannin mõega laua peala.
Tullid härrad vaatemaie,
isandad imeldemaie:
"Kust see mõeku siia saanud?"
Mina aga mõistsin, vasta kostsin,
teatasin targaste kõnelda:
"See mõeku meresta toudud.
Mereliiv on haljaks teinud,
merevesi puhastanud -
ihumata heedab hinga,
kõhutamata lõikab kõri."
Suure-Jaani. H II 26, 545 (7). 1891.
(Tedre antoloogia kaudu)
12.2.09
päeva jaburus
soomustatud ratsaväelane pakub eskortteenust tykitööna.
jabur reklaamlause, täiesti kasutu. kui leiate rakenduse, tarvitage minugipoolest.
11.2.09
käänete tundmine -> läti keele oskus -> võim kogu maailma yle
yks hirmub: appi, Google tõlgib läti keelest eesti keelde kah. ilmselt UM-protokolli kaudu
teine tunnustab: vinge
esimene imestab edasi: aga suutis db.lv peal paar täiesti usutavat lauset moodustada. see tekitab umbes sama suurt aukartust ja hirmu Google'i tehisintellekti ees nagu kunagine avastus, et ta eesti keeles käänata oskab. robotid tulevad ja võtavad varsti võimu, karjub minus pisike ludiit
katoliku pyhapildid: paavst koaalaga
Austraalia katoliikluses tundub olevat yks kanooniline pyhapildi syžee "Paavst koaalaga". umbes nagu "Pietà", kus Maarja hoiab kätel ristilt mahavõetud Kristust (minu lemmikvariant sellest on Draamateatris mängitud Kivastiku näidendi "Savonarola tuleriit" reklaamplakat, kus etenduses Savonarolat mänginud Mait Malmsten oli Maarja kätel, endal USA automaat M16 käes) või siis "Madonna lapsega".
kuivõrd ma pole kuigi hea ega põhjalik ikonograaf, piirdub minu kogu praegu veel yksnes kahe näitega:
- paavst Johannes Paulus II koaalaga - tyyne ja väärikas, peaaegu nagu juba mainitud "Madonna lapsega", võrdle näiteks sellega
- paavst Benedictus XVI koaalaga - see on juba dynaamilisem pilt, meenutab pigem syžeed "Pyha Jyri lohet tapmas", võrdle näiteks selle teosega
kuidas ja millistest eeskujudest lähtuvalt Austraalia katoliiklikus kunstis kujutatakse koaalaga teisi paavste - näiteks Paulus VI, Johannes XXIII, Gregorius Suur, Aleksander III, Innocentius III ja kindlasti Peetrus ise - peab tuvastama edaspidine uurimistöö. kahtlemata võib nende paavstide kujutamise kommetele tõmmata teisi väga huvitavaid paralleele ylejäänud katoliikliku kunstiga. teemal võiks kahtlemata kirjutada väärika monograafia, millele kuuluks teenitud aukoht eesti teoloogilises kirjavaras.
samas, kellelt võiks tellida ikooni syžeega "Peetrus salgamas koaalat"?
10.2.09
Jüri Üdi mälestus Läti poliitikas
yks levitab kuulujuttu: muide, Krauklis võib saada Läti kultuuriministriks
teine kommenteerib: nii neid eleegiaid koguneb. kui saab, tuleb Eestis kibekähku luulekonkurss teha
esimene täpsustab: see on muidugi Läti meedia spekulatsioon
teine kiidab heaks: mulle sellised spekulandid meeldivad. järgmiseks kandideerib kaitseministriks Lačplesis
9.2.09
7.2.09
kaks punkti jäi puudu
5.2.09
1.2.09
Borgese kuulus hiina loomade taksonoomia
panen siia kõrvale Jorge Luis Borgese tsiteeritud hiina entsyklopeedilise loomade taksonoomia, teinekord hea võtta.
hispaania keeles:
Esas ambigüedades, redundancias y deficiencias recuerdan las que el doctor Franz Kuhn atribuye a cierta enciclopedia china que se titula Emporio celestial de conocimientos benévolos. En sus remotas páginas está escrito que los animales se dividen en (a) pertenecientes al Emperador, (b) embalsamados, (c) amaestrados, (d) lechones, (e) sirenas, (f) fabulosos, (g) perros sueltos, (h) incluidos en esta clasificación, (i) que se agitan como locos, (j) innumerables, (k) dibujados con un pincel finísimo de pelo de camello, (l) etcétera, (m) que acaban de romper el jarrón, (n) que de lejos parecen moscas.
inglise tõlge:
These ambiguities, redundancies and deficiencies remind us of those which doctor Franz Kuhn attributes to a certain Chinese encyclopaedia entitled 'Celestial Empire of benevolent Knowledge'. In its remote pages it is written that the animals are divided into: (a) belonging to the emperor, (b) embalmed, (c) tame, (d) sucking pigs, (e) sirens, (f) fabulous, (g) stray dogs, (h) included in the present classification, (i) frenzied, (j) innumerable, (k) drawn with a very fine camelhair brush, (l) et cetera, (m) having just broken the water pitcher, (n) that from a long way off look like flies.
seda on mõistagi nii palju eesti keelde tõlgitud tekstides või siis lausa eesti keeles kirjutatud tekstides tsiteeritud, et on võimalik leida vähemalt viis konkureerivat eesti tõlget. Georges Pereci raamatus "Mõelda/liigitada ja teisi tekste" on yks. Arvo Krikmannil oli ka yks, aga ma ei jaksanud seda praegu tõbisest peast otsida. äkki kasutas ainult loengus.