teema "sõda on rahu" jätkuks. siia peaksin kirjutama midagi vabandavat ja põhjendavat, et miks ma õieti järgnevat mõttetera tiražeerin, aga ei tule midagi muud pähe peale kulunud mõtte, et kompromissitutel mõtteavaldustel on oma teatav absurdne võlu.
"Eurooplase jaoks polegi sõda muu kui suhtlemise täis erivorm.
Selline on meie ajalugu.
Me võime end igasugu indiaani ja budismiseepidaega pesta aga suhtluskultuuri aluseks on sõda.
Ka demokraatia aluseks on sõda niivõrd kui see on tänapäeval seotud nende juurtega, mis algavad Prantsuse revolutsioonist.
Kodanikearmee tavapärase korruptiivsetest tolkamitest palgaarmee või sõjaväekohuse asemel."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar