26.3.09

väljakutse matemaatikutele: uus murdarv

päeva murdarvu tiitli võidab ajakirjandik. paraku pole toimetusele teada arvu ligikaudnegi väärtus, nii et see kysimus jääb vabariigi eesrindlike matemaatikute lahendada.

13.3.09

päeva sõna: löökreporter

löökreporter tähendab ilmselt sedasama kui pystolreporter, aga sõnana meeldib ta mulle rohkem. hagijas on vist natuke teine ajakirjanikutõug, aga mitte väga erinev.

11.3.09

kuidas Google tõlgib soome venekirveskultuuri

vasarakirvesaika = vasarpurustaja kirves aeg

4.3.09

täna on elmari- ja peerukinnihoidmispäev

yhest kyljest on täna luterlaste palvepäev, mida peetakse paastuaja teise nädala kolmapäeval. "Palvepäeval ei tohtinud peeretada, sest see on patt," olla öeldud Simuna kihelkonnas Virumaal. huvitav komme, iseenesest. 

peale selle on täna Elmari nimepäev, mis langeb ilmselt kogemata kokku Vladimir Panovi nimelise syytalastepäevaga, kui peetakse tänumissa kõrgematele jõududele ausate inimeste säästmise eest kohtuveski kivide vahelt.

kui peaks juhtuma, et Elmar Sepa asi ka kohtusse ei jõua või mees kohtust puhta poisina välja tuleb, siis võib neljanda urbekuu päeva nimetada ymber kõigi ausate kohtu tagakiusamise all kannatanud märtrite lunastuspäevaks.

tavaliselt muidugi peerukinnihoidmispäev selle märtrite pyhaga kokku ei langeks, sest peerukinnihoidmispäev on liikuv pyha. samas võiks mõne uue liikuva pyha kah tekitada, sest neid liikumatuid saab jube palju.

iseasi, kuidas sellise tähendusega liikuvaid pyhi määrata. peerukinnihoidmispäev sõltub teatavasti kuust ja päikesest korraga: esimese noorkuu ajal pärast kevadist pööripäeva (vms, parandage, kui eksin) on munapyhad. vastlad, suvisted, ristipäevad, maahingamisepäev ja iseenesest samasse tsyklisse kuuluv peerukinnihoidmispäev omakorda arvestatakse just munapyhade järgi.

mis võiks olla uuemate liikuvate pyhade arvestamise alus?

gooti-rahvas, hakake gooti keelt rääkima!

"kõik tr00gootimetallistid peaksid ubertr00suse saavutamiseks gooti keeles rääkima," kirjutas Erlessa

õige.

alustuseks:

28.2.09

Tartu Ylikool valmistas korjanduse toel ninasarvikutopist

"Tänu muuseumis korraldatud korjandusele ja toetustele musta-ninasarviku kaaviku valmistamiseks jõuti aruandeaastal töödelda ninasarviku nahk."

Tartu Ylikooli
õppe- ja teadustöö tugitegevuse
2000. aasta aruande
zooloogiamuuseumi lõigust

27.2.09

retsept majanduslanguse vastu


"Me tusameele talve muutnud nüüd hiilgusrikkaks suveks Yorki päike," tuleb meelde kaksikrida Shakespeare'ilt. originaalis:

Now is the winter of our discontent
Made glorious summer by this sun of York;
And all the clouds that lour'd upon our house
In the deep bosom of the ocean buried.

The Locali uudis loetav siit.

23.2.09

kuidas Borges hiinlased loomi liigitama pani

hea sõts viitas Jorge Luis Borgese hiina loomade taksonoomiat akadeemik Arvo Krikmanni raamatust "Sissevaateid folkloori lühivormidesse". riputasin siia varem yles hispaaniakeelse originaali ja yhe inglise tõlke

Kriku tõlge eesti keelde:

1. näide esindab ulmet ja pärineb J. L. Borgesilt ― see on loomade liigitelu fiktiivses Vana-Hiina entsüklopeedias "Heasoovliku teadmuse taevalik (või: Hiina?) kaubaturg" ("Celestial Emporium of Benevolent Knowledge"). Loomad jagunevad siin niiviisi: 


1) nood, kes kuuluvad keisrile;
2) balsameeritud loomad;
3) nood, keda dresseeritakse;
4) imikpõrsad;
5) näkineitsid;
6) ime- või olematud (fabulous) loomad;
7) eksinud koerad;
8) nood, kes on lülitatud sellesse klassifikatsiooni;
9) nood, kes võdisevad, nagu oleksid nad hullud;
10) loendamatud loomad;
11) nood, keda joonistatakse väga peene kaamelikarvadest pintsliga;
12) ülejäänud;
13) nood, kes on just lõhkunud lillevaasi;
14) nood, kes meenutavad eemalt kärbseid.

13.2.09

kõhutamata lõikab kõri

Ollin enne härrä poissi,
kandsin härrä kannusida,
vanahärrä vammusida.
Sain sis sundija sulaseks.
Sundijal ollid suured ruunad,
suured ruunad, kõrged kõrvid -
need tahtsid suil sugida,
raudaharjala harida,
kuldakammila kasida.
Ei mina suutnud, ei mina jõudnud,
sain mina vaene mees valama:
jooksin vahel aida möödä,
möödä küläkoppelt möödä,
jooksin jaluli meresse,
põlvini kalakudesse.
Mis seal põlvi puutunessa?
Mõeku põlvi puutunessa.
Võtsin ma mõega meresta,
viisin mõega mõisaesse,
pannin mõega laua peala.
Tullid härrad vaatemaie,
isandad imeldemaie:
"Kust see mõeku siia saanud?"
Mina aga mõistsin, vasta kostsin,
teatasin targaste kõnelda:
"See mõeku meresta toudud.
Mereliiv on haljaks teinud,
merevesi puhastanud -
ihumata heedab hinga,
kõhutamata lõikab kõri."

Suure-Jaani. H II 26, 545 (7). 1891.
(Tedre antoloogia kaudu)

12.2.09

päeva jaburus

soomustatud ratsaväelane pakub eskortteenust tykitööna.

jabur reklaamlause, täiesti kasutu. kui leiate rakenduse, tarvitage minugipoolest.

11.2.09

käänete tundmine -> läti keele oskus -> võim kogu maailma yle

yks hirmub: appi, Google tõlgib läti keelest eesti keelde kah. ilmselt UM-protokolli kaudu

teine tunnustab: vinge

esimene imestab edasi: aga suutis db.lv peal paar täiesti usutavat lauset moodustada. see tekitab umbes sama suurt aukartust ja hirmu Google'i tehisintellekti ees nagu kunagine avastus, et ta eesti keeles käänata oskab. robotid tulevad ja võtavad varsti võimu, karjub minus pisike ludiit

teine kontreerib: seepeale võiks pisike oportunist märkida, et "I, for one, welcome our new Google overlords"

katoliku pyhapildid: paavst koaalaga

Austraalia katoliikluses tundub olevat yks kanooniline pyhapildi syžee "Paavst koaalaga". umbes nagu "Pietà", kus Maarja hoiab kätel ristilt mahavõetud Kristust (minu lemmikvariant sellest on Draamateatris mängitud Kivastiku näidendi "Savonarola tuleriit" reklaamplakat, kus etenduses Savonarolat mänginud Mait Malmsten oli Maarja kätel, endal USA automaat M16 käes) või siis "Madonna lapsega".

kuivõrd ma pole kuigi hea ega põhjalik ikonograaf, piirdub minu kogu praegu veel yksnes kahe näitega:

kuidas ja millistest eeskujudest lähtuvalt Austraalia katoliiklikus kunstis kujutatakse koaalaga teisi paavste - näiteks Paulus VI, Johannes XXIII, Gregorius Suur, Aleksander III, Innocentius III ja kindlasti Peetrus ise - peab tuvastama edaspidine uurimistöö. kahtlemata võib nende paavstide kujutamise kommetele tõmmata teisi väga huvitavaid paralleele ylejäänud katoliikliku kunstiga. teemal võiks kahtlemata kirjutada väärika monograafia, millele kuuluks teenitud aukoht eesti teoloogilises kirjavaras.

samas, kellelt võiks tellida ikooni syžeega "Peetrus salgamas koaalat"?