Soome hullude scene: stalinistid, kriminoloogid, estofiilid

A alustab ausate inimeste pilkamist:
Xi ei tohi nimepidi nimetada, eriti meedias. Economisti kolumnist arvab peaaegu samamoodi.

B võtab vedu:
kui ma ei eksi, siis ta on see soomerootslane kes muudkui meie mõttetusest kirjab

A keerab tuurid üles:
kas nyyd ikka -rootslane? ta oli juba kymmekond aastat tagasi mingi hull, kes Helsingi Ylikooli aktivistide liste mingite hullustega pommitas. palju jaksas kirjutada juba toona.

B tõdeb:
teda naerdakse sealpool piiri kah vist üsna parasjagu

A laiendab teemat:
no sealpool piiri ongi ta mingi hull. stalinistide leht kirjutas tema eelmisele raamatule arvustuse. lehe nimi on Tiedonantaja. see soome hullude scene on ikka huvitav. kõiksugu frukte leidub. meil on ainult prohvet Priskilla ja nõid Tokroda.

B täiendab:
no too küsin-arutlen-vastan-Crusoe on ikka ka

A võtab oma sõnad tagasi:
ei, tegelt meil on ka huvitavaid nähtusi, aga soome hull kõlab poole lahedamalt lihtsalt. seal on see soomluse aspekt ka juures. lisaks hullusele. yks huvitav tõug on muidugi soomlastest estofiilid. juhul kui sa ei pea yhte ja sama indiviidi välja kannatama kaks tundi

B vahendab kogemust:
kuule ma kuulsin just raadiost ükspäev saadet nendega. keski Turu plekksepp avaldas ülevoolavat armastust meite vastu

A irvitab õelalt:
hihih. see võis olla huvitav kuulamine

B jätkab:
ohjaa... oli tunne, nagu päris saatejuht oli puhkusel ja oli oma tuttava mikri ette lükand, sest siukest heietamise soodustajat andis otsida. stuudios oli eestifänn, kes patras veerand tundi oma eelmistest ametitest