Maavalla Koda: riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik riigikohtu otsusest: "Riik raiub oma juuri"

Maavalla koja pressiteade

25.09.10221 (2008)

Riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Riigikohus tegi täna teatavaks otsuse jätta Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kümneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvaüritusi.

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist.

Halduskohus oli jätnud detailplaneeringu kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Puhkekeskuse arendaja on Kehtna vald. Hiiemäe kaitseks ja kavandatud keskuse vastu on sõna võtnud paljud nimekad teadlased ja ühiskonnategelased, maausulised ning need ligi kuus tuhat inimest, kes on ühinenud pühapaikade kaitse pöördumisega.

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul eeldab riigikohtu otsusele hinnangu andmine hoolikat juriidilist analüüsi. "Koostati ju ka kohtuotsust ennast ligi neli kuud. Ilma pikematagi on aga selge, et avaldatud otsus kõneleb looduslike pühapaikade seisundist tänases Eesti Vabariigis." ütles ta.

"Riigikohtu otsuses ega varasemates muinsuskaitseameti ja Rapla keskkonnateenistuse kooskõlastustes detailplaneeringule pole vähemalgi määral arvestatud folkloristide ja arheoloogiadoktor Heiki Valgu seisukohti hiiemäe vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kaitsest. Seega on meie riigis teadus ja ametnike otsuste tegemine vähemalt pühapaikade osas lahutatud," lausus Kaasik.

"Tähelepanuta on jäetud ka otsene usuvabaduse rikkumine, mis puhkekeskuse rajamisega kaasneb. Keskuse ehitised ja nende ümber käiv melu muudavad ajaloolise hiie kasutamise hiiena võimatuks. Riik, kes hävitab kultuuriväärtusega hiisi ja sülitab kodanike põhiõigustele, raiub oma juuri" lisas Ahto Kaasik.

Kehtna valla detailplaneering näeb ette Paluküla hiiemäele ja selle kõrvale terve puhkelinnaku ehitamise: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplats, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruum, telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu, suusatõstukid ja kunstlumetorustikud.

Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat üksikut looduslikku pühapaika. Vähem kui viiendik neist on muinsuskaitse all. Neistki on paljude seisukord närune. Erinevalt kristlikest pühakodadest on enamik hiiekohti inventeerimata ja hävimas.
Tänavu kevadel kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukava, hoiatades, et raha selle täitmiseks ei jätku.

Avalikkusel tasuks jälgida, kui palju näeb tänavune riigieelarve ette raha kristlike pühakodade remontimiseks ja kui palju ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks lõplikust hävingust. Eelarvenumbrid kõnelevad võrdsest kohtlemisest, usuvabaduse järgimisest ja headest valitsemistavadest enam kui poliitiline retoorika.

Lisateavet tel. 56 686 892, koda@maavald.ee

Austusega


Kadri Soon
Maavalla koja kirjutaja