põhimõtteliselt näitab Jänes kysimustele vastates yles tavalist hoolimatut demagoogiat stiilis "kui kaitse alla võtame, siis inimesed ei saagi elada". masendavalt laialt levinud stereotyyp, kuigi Eesti asustustihedus on niigi väike, et kõiksugu asjad mahuvad ära, kui ainult kaitsealuste kohtadega arvestada. mis sa siuksest ikka tahad, näha on, et ta pole probleemi peale yldse mõelnudki. kui ka muinsuskaitseameti pealik kasutab samuti rohkem oma tähelepanu selleks, et välja mõelda, kuidas probleemi vältida, mitte lahendada, siis on asjad tõesti hapud. (kas avalik häbistamine on parim viis asju päästa, ei oska ma öelda. võib-olla tõesti ei ole, kinnikasvanud tiigis on omad seadused. a mis sa hing teed ära?)
aga protokollis on kirjas:
13:51 Looduslikud pühapaigad
Kümnenda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg valitsusliikmele Laine Jänesele. Teemaks on looduslikud pühapaigad. Palun, Marek Strandberg!
Head kolleegid! Hea minister! Eestis on teada ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest 450 on võetud muinsuskaitse alla. Teadupoolest on Kultuuriministeeriumis käsil ja arendamisel arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" eelnõu. Me teame, et koalitsioonilepe on ette näinud järgnevaks neljaks aastaks 400 miljonit krooni kirikuarhitektuuri uurimiseks. Minu küsimus ongi, millised summad on Kultuuriministeerium eraldanud ajalooliste ja looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks ning millal võetakse vastu looduslike pühapaikade arengukava. Millised konkreetsed sammud on kavandatud pühapaikade uurimiseks ja kaitseks järgmiseks eelarveaastaks?
Aitäh küsimuse eest! Järgmiseks aastaks on eelarvest taotletud 500 000 krooni, see on selle jaoks, et alustada pühapaikade täpsemat kaardistamist. Kindlasti on see erakordselt oluline töö. Seal ei saa piirduda ainult teavitamisega, kus üks või teine koht asub, kindlasti on see seotud kokkulepetega maaomanikega. Tõepoolest, kõigepealt peaks saama informatsiooni kõige selle kohta, mis meil praegusel ajal võiks olla. Uuringute käigus on selgunud, et oletatavad numbrid on palju suuremad. On arvestatud, et kogu see protsess võiks maksta umbes 30 miljonit krooni. Kuid enne kui asuda täpsemate tegevuste juurde, peab saama parema ülevaate nendest tegevustest, mis kindlasti selles arengukavas "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" on kavandatud. Kui see arengukava valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetakse, siis kindlasti tehakse koos sellega ka eelolevateks perioodideks otsuseid, kuidas seda täpsemalt rahastada.
Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus, palun!
Olge hea, ehk te oskate öelda, milline on Kultuuriministeeriumi üldine eelarve kasv järgmisel aastal ja mida te peate kõige prioriteetsemaks suunaks. Kui suures ulatuses näiteks Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna projekti kavatsetakse järgmisel aastal rahastada ja kas see kuulub teie prioriteetide hulka?
Aitäh! Kultuuriministeeriumi eelarve pärast seda, kui see on loodetavasti läbinud kõik valitsuskabineti istungid, valitsuse ja Riigikogu istungid, suureneb orienteerivalt 300 miljoni krooni võrra, võrreldes eelmise aastaga. Seal on olulisel kohal kirikute restaureerimine, kultuuritöötajate palgad, teatrite renoveerimine ja tegevuse jätk. See loetelu on päris pikk, ma ei hakka kõike siin ette lugema. Nimetatud projekt "Tallinn 2011" on samuti eraldi reaga sees, ehkki Tallinn ei ole praegu jõudnud veel Kultuuriministeeriumisse, et teada anda, mida täpselt teha soovitakse ja missugused on eelarvevajadused, aga me oleme selle rea põhimõtteliselt ette näinud.
Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Mitmed looduslikud pühapaigad, näiteks Paluküla hiiemägi, Kunda hiiemägi ja Panga pank on sattunud arenduse surve alla või, täpsemalt öeldes, sinna on tehtud, vähemalt maausuliste arvates, sobimatuid planeeringuid ja rajatisi. Maavalla Koda on identifitseerinud terve hulga pühapaiku. Mis te arvate, kas oleks võimalik arendusele nendes pühapaikades panna peale moratoorium paariks-kolmeks aastaks ja selle aja jooksul inventuur korralikult ära teha, et vältida selliseid suuri konflikte, mis tegelikult ei ole vajalikud?
Aitäh! Ma ei oska öelda kõikide nende objektide kohta, mida te praegu välja tõite, kuna ma ei ole neid külastanud. Küll aga käisin möödunud suvel Panga pangal. Minu meelest on see olukord, mis seal oli enne ja mis on praegu, kindlasti nii loodussõbralik kui ka inimsõbralik. Selles osas ei jaga ma teie arvamust, et seal oleks looduses midagi väga ära hävitatud. Mis puudutab moratooriumi, siis ma ei ole selles väga veendunud. Ma arvan, et tuleb järk-järgult kõik rahulikult läbi mõelda. Ei ole mõistlik terves Eestis lihtsalt igasugune elu ja majanduslik tegevus kolmeks aastaks seisma panna. Ma usun, et on vaja läbi rääkida eraomanikega, kelle maadel on kas kivid, allikad või metsasalud, ja leida mõistlik lahendus. Kindlasti ei ole mõistlik käituda selliselt, et loodust hoides me lõpetame inimtegevuse üleüldse ära.
Aitäh! Hea ametikaaslane Toomas Trapido! Ma loodan, et te ei pahanda, kui ma püüan ka viimase küsimuse meie infotunnis ära käsitleda, ja ma palun nii küsijal kui ka vastajal olla konkreetne ja operatiivne.
Üheteistkümnenda küsimuse on esitanud Mark Soosaar valitsusliikmele Vallo Reimaale. Palun, Mark Soosaar!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar