hea artikkel pronkssõdurist?

klassivend Jaanuse kaudu leidsin viite ingliskeelse Vikipeedia pronkssõduri-artiklile, mis on seal entsyklopeedias esitatud hea artikli kandidaadiks. heaks tunnistatud artikleid olla praegu 2164 yle inglisviki (keskmiselt 1 artikkel 813st), 200 kanti on neid parasjagu kasutajatele hinnata, heaks arvata või pahaks panna. kriteeriumid on kenad ja yleyldse on Vikipeedia kena koostöö, yksmeele ja kompromisside liivakast, kust annab nii mõndagi kasulikku õppida. yhtlasi: eesti Vikipeedias on toimetajaid pidevalt puudu ja igasugu asjadest seal kirjutatakse.

ja need soengud, ja need soengud

looderdasin. vahelduse mõttes kodus. ja sattusin telekat klõpsides poole pealt filmile "Keisri kaasa" (levis on tal nigunii teine nimi), mis on yles võetud Lëtzebuergis.

jäin lummatult vaatama.

karm ja peaaegu steriilne seadus ja sellest pärit etikett, kandu kokku lööv kameraarius ("ei, seadus pole mind hulluks teinud, ta on mind mõistuse juures hoidnud"), kärtspunaste juustega tulevane keisrinna, kellel pool nägugi punaseks meigitud, ameeriklase moodi habetunud keiser, kes algul kannab ylikonda, milletaolisi kyllap marodöörid Hugo Bossi poest varastasid, aga päris lõpus preisi põimikõlakutega (kindralfeldmarssal? ei tea, aga mis tal yle jääb) taevasinist igapäevavormi, mida seni palee koridorides loendamatul hulgal leiduvate täägistatud automaatidega relvastatud kaardiväelaste seljas on näha olnud ja millega käib ilmselt kaasas see äravõitmatu tylpimus, mida Tema Kõrguse näolt näha võis, Kalašnikoviga mässuliste pealikutest noorim (kylmast provintsist), veri segamini pärlitega, vana õukonnaarst ja uus (kui vana oli myrki söönud), kes mõlemad kannavad ilmselt ametimärgina väga moest läinud prille.

ja kõikide nende soengud, eriti groteskselt mõistagi neil neljal ylikonnas eunuhhil, kes ohjeldamatult bridži mängima kukkusid, kui tõrksat taltsutatud ei saanud (võib-olla olid nad neljakesi pärit Comédie Française'ist või mõnest konservatiivsemast Molière'i lavastusest).

turvakaamerad nagu tänapäeva panoptikumis või kasiinos, kerge relvafetiš ja kyllalt lähedases kauguses kõmavad suurtykid, mida lossi panoraamvaadetega ylemiselt korralt kuuleb, kopsaka farmi jagu kanu kuskil katakombides keiserliku arsti valdustes, olematu, kuid siiski käegakatsutav-ettekujutatav ja kogu aeg kohalolev geograafia ja praeguseks kolm-neli inimpõlve vanad automudelid ja see õnnetu papagoi, kelle liiki ma määrata ei oska.

mõttesse tuli nii mõnigi teine taies, meeleolu või pildikeele poolest, sest nood ainult mulle seal nimetute provintsidega tundmata keiserriigis lugesidki. too Teise ilmasõja või Hispaania kodusõja aegne "Richard III" Ian McKelleniga peaosas, mida alles tunaeile igatsesin (Draamateatris mängiti teda ka ypris samamoodi), Dino Buzzati "Tatarlaste kõrb" nii raamatu kui filmina, Iain M. Banksi "Tumedal taustal" või "Relvade kasutus", David Lynchi "Dyyni" õukonnastseenid keisri ja printsess Irulaniga ja minisarja-"Dyyni" omad (nad lähevad mul veidi jäburalt kohati segi ja sulavad yhte, pole parata). ilmselgelt lähevad samale märklehele Kenneth Branaghi "Hamlet", mõnikord ebaõiglaselt "Matrixi" klooniks sõimatud "Underworld" ("Matrix" on New Yorgis, "Underworld" Budapestis, tehke neil ometi vahet) ja too Strugatskite raamat, mida ma lugenud pole.

ma ei suuda garanteerida, et see kunsttykk kellelegi teisele kyll meeldida võiks, aga lootus jääb.

Falck ei julgenud, aga minge siis teie Kapten Tenkesi

ÄP Online annab edasi minu lemmikrestorani Kapten Tenkesi omaniku Tõnu Hellami sõnu (aitäh, Kadri):

„Helistan Falcki, olen kümme aastat neile maksnud. Nemad ütlevad, et ei julge kohale tulla!” rääkis Hellam. „Ja selle aja sees, kui ma siin öösel kella poole kolmeni olin, ei näinud ma siin Pärnu maanteel ühtegi politseinikku,” ütles Hellam. Kapten Tenkes on vaatamata katkistele akendele täna avatud.

aga minge siis teie, kallid lugejad, vähemalt sinna sööma. Pärnu mnt 30, laud on mõistlik enne kinni panna telefonil 644 5630. syya antakse seal hästi. teenindatakse ka ungari keeles.

kõrval asuvast Kathmandust, kus on ka mõnikord hea syya, kurdeti, et Alfastar ka ei tulnud appi. ja siis nad pannud köögis tulise vee valmis. vanad piiramisevastased vahendid, teadagi. muide, yks Alfastari tyhi auto, sisse löödud klaasiga, sealkandis öösel ikkagi oli. no ma saaksin aru, kui oleks karm käsk politsei poolt vms, aga ei julge?

yle vindi läinud pidu

yks oluline mulje jäi vahendamata.

yks ytleb:
põhimõtteliselt: olen siukest mäsu veidi kergemal kujul näinud tookord, kui olin volbriööse Talinas (oma seitse aastat tagasi). lõpuks oli terve vanalinn räuskavat venelast täis ja iga tänav pudelikillune. umbes samasugune tunne ja õhkkond.
aga eile ööse oli yle vindi veidi

teine ytleb:
"veidi" on veidi leebelt öeldud, kuigi ma seda ise ei näinud

esimene ytleb:
et kuigi hull ei old. pidu, noh. viina ja vägivallaga.

teine ytleb:
Jajah, seda on Smuul ka kirjutanud:
kuskil pidi pidu tulema: käiab pussi

esimene ytleb:
naised kaasas, mõnel ka lapsed.

teine ytleb:
Mis nad tõesti tassivad lapsi sellistesse kohtadesse või?
Keskaeg ja avalikud hukkamised, küllap käiks neile seegi
Ei saa see maailm targemaks.

yks aateline ryystamine kah

Tinu märkis tabavalt, et Hugo Bossile on kyll paras. tõesti: on ju yldteada, et Teise ilmasõja eel ja ajal disainis ja õmbles see ettevõte Wehrmachti & SSi soldanite ja ohvitsiiride vormiriideid. 1 läks 99st täkkesse? muide: aus ja korralik antifašist selle märgiga riideid kanda ei tohiks.

ÄP Online vahendab poe omaniku nutulaulu:

„Politsei ei teinud mitte midagi. Ühel kellajal saabus suurem hulk politseinikke ja piiras maja ümber. Videolt on näha, et pool tundi on saadud siin vabalt tegutseda, inimesed olid jõukudega siin sees,” rääkis Ulp. Hetkel käib poes inventuur, et kokku lüüa kahjusumma. Omanike sõnul jääb see miljonitesse kroonisse.

Ulpi ytlus kinnitab, et Tõnismäe perimeetril saigi rahvahulk rahulikult pool tundi ryystada, nagu mulle mulje jäi.

kahju muidugi, et kannatab kohalik kaupmees, mitte emafirma. aga kui kord oled ennast võõra lipu alla seadnud, pead kyllap kandma relvavenna kombel lipukandja syyd. samas pole ehk kohatu meenutada, et mõned aastad tagasi kogusid aatelised – enamasti eestikeelsed – haritlased oma 11 000 allkirja tolle poe Rahva Raamatu majja rajamise vastu, aga saadeti pikalt. kuigi kallis kolleeg Mihkel Kaevats koos Prussakovi rattaklubiga (vist) korraldas isegi registreeritud ja rahuliku meeleavalduse, kus võitlevate värssidega esines auväärt õpetaja Mihhail Lotman.

pataljon Tartust Tallinnasse? kust nad seda võtavad?

veidi nalja kah.

naaberriigi uudisteteenistus annab teada, justnagu oleks Eesti massimeedia levitanud informatsiooni, et yks pataljon Eesti "enesekaitseväge" toodi Tartust Tallinna.

võivad silmas pidada Kaitseliitu (mida muud?), aga sellest vabatahtlikust yhendusest on sealpool Narva jõge ysna kummaline arusaamine. yks maakaitsepataljon oli viimase korra järgi Tartu juhtmaleva juhtida (sh staap), aga selle pataljoni pidid moodustama terve muistse Oandi maakonna ala sõjamehed Emajõe, Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelt. yhe ööga neid kokku ei saa. näiteks Kevadtormile pani mullu terve Kaitseliit kokku yhe maakaitsepataljoni välja ja palju rohkem pataljoni kokkuharjutamise õppusi ei tea ma nimetada. pealegi nyyd, kui admiral on erus ja kindral ametis, hakkab Kaitseliit kuulu järgi pisemate yksuste ja pisemate maalappide kaupa maakaitset harjutama.

muud pataljoni Tartus ka ei ole, kinni pandi juba ammu see, kus Tartu poisid teenida said. suurem jagu kunagist pataljoni maad tahetakse kah ära võtta, Raatuse uulitsa ylemises otsas Puiestee uulitsa taga.

kas keegi suudab tuvastada viidatud uudisteteenistuse allika? või midagi sinnapoole? kust nad seda võtavad?

tommake Viru veräväd

ani, ani valge,
kyllap köüdän köysilläni
joude, joude ylbe,
katkip kierän kierud köyed

tehke lahti laiad uksed
tommake Viru veräväd
turu tulla uude linna
tuoma nuorta neitsikestä

(SLÕL: Eesti noored hakkasid Viru väravate juures marssima ning karjuma: "Eestlased! Eestlased!" Politsei ründas eesti noori, kes marssisid Viru hotelli ja Tammsaare pargi juures. See oli esimene politseirünnak eestlastele kogu õhtu jooksul. Mõned noored on Tammsaare pargis vastu maad surutud, käed kinni pandud. Venelased liiguvad mööda linna väikemates kampades.)

mõned muljed kl ~23.40–00.20

(lõigatud ja kleebitud MSNi-vestlusest, sestap hyplik)

ryystavad Pärnu maanteel. liiklust on nyyd juba otsast kinni panema hakatud.
täitsa usun, et 2000 inimest on kesklinnas.
käisin sealt ringiga mööda, oleks võind isegi suurema võtta. astusin yhe kõrtsi akna klaasikillu otsa ja siis nägin, kuidas Pärnu maantee nurga peal Laseringi aken sisse visati.
R-kiosk Kosmose kino juures põles. ja yks viinapood oli täitsa tyhjaks ryystatud, peaks venelaste oma olema. (Indrek Kald tegi pilte.)
yks yksik helikopter tiirutab kesklinna kohal. nägin kahte vangla märgiga mikrobussi täisturvises politsenikega sealt ryystamisest mööda sõitmas. või sinnapoole.
varem ajas politsei rahva natuke Endla tänavat pidi allapoole kah, räägib telekas ja fototoimetus ja rahvas.
Valgevene tunne on olnud juba kaks või rohkem päeva kesklinnas. nii palju poolitsaid.
aga tundub, et neil on rivi seal ysna Tõnismäe ymber nyyd. kummaline, et yhtegi turvafirmat polnud näha.

(ja eelmine postitus ei olnud teemaga yldse seotud. kogemata ehk ainult.)

täiendusi: kl 1.38 sõitis yks Falcki kiirabiauto (nii ma nägin) sireeni vilinal yle Hendriksoni kyyru ehk Pärnu maantee viadukti. ja see vana postitus ei ole siinse teemaga kah seotud.

veel täiendusi (hommik, kl 8): ÄP Online vahendab Raivo Aja sõnu. "Inimesed liikusid mööda Tõnismäe tänavat, toimusid vandalismiaktid. Rahvusraamatukogu ees keerati ümber üks sõiduauto. Kosmose ees jäi korraks mulje, et politseid ei olnud. See oli lühike hetk, mil politsei oma jõid formeeris ja kokku korjas, et edasi tegutsed," võttis ta kokku öised sündmused. (aitäh, Kaisa, Annika, Andras, Raul, Mariliis, Indrek – nii tehaksegi kyllap kõige kindlamat kanalit.)
aga see hetk, millest isand Aeg räägib, ikka venis oma veerand tundi vähemalt, kui mitte pool. päris kole oli sellele peale sattuda.
huvitav oli see, et igasugustel piltidel näeb ja sõnaski kuuleb poodide omanikest, kes tulid oma poode yle vaatama. turvafirmadel oli nii hiliseks õhtutunniks ilmselt tööpäev läbi, avaliku korra kaitsmist nendelt niikuinii loota pole (on varemgi old juttu, kuidas turvamees lihtsalt tuima näoga kaklust kõrvalt vaatab).

romanss Euroopa kiirreageerimisjõududest

kõrgemalt poolt antakse teada (fanfaarihelid):

Eesti Euroopa Liikumine ootab noori osalema Euroopa päevale pühendatud luule­konkursil. Võistlus viiakse läbi kuues Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Kuressaares ja Paides.
Osalema on oodatud nende linnade ja maakondade üldhariduskoolide õpilased. Lubatud saata kuni kolm luuletust. Kirjatööde teema peab olema seotud Euroopa Liidu 50. sünnipäeva või võrdsete võimaluste temaatikaga. Luuletusi saab saata kuni 3. maini. Lisainfo: http://konkurss.euroopaliikumine.ee

see tuletas meelde kõigepealt Federico García Lorca surematut "Romanssi Hispaania politseist" (hispaaniakeelset teksti vaata altpoolt). aga miks ka mitte "Ood Euroopa söele ja terasele", "Ood Euroopa yhisele tuumaenergiale", "Ood Euroopa kiirreageerimisjõududele"? Ja ennäe, see viimane pärast õige lyhikest propagandatööd minu postkasti ka potsatas:

Romanss Euroopa kiirreageerimisjõududest
viisil "Otši Tšornõje"

oh euroopa jõud
kiirreageerivad
ikka kiirelt nad
reageerivad
nad reageerivad
nõnda jõuliselt
mu eurooplased
puhtatõulised

kerkib hädaoht
näiteks islamist
tuleb kallale
kuri islamist
kui euroopat ta
ryndab lõrinal
kiirreageerijad
siis reageerivad

tuleb terrorist
pommi tassides
teda ootavad
kapis passides
pommi tassides
tuleb terrorist
välja kargavad
jõud meil kummutist

taas kui serblane
sõda õhutab
teda võrdleme
jõhkralt tõhuga
saame jõududelt
kärmelt pähe siis
kumminuiaga
näkku laksaki

-kordub esimene salm-

Suur tänu ja igavene kuulsus autorile.

Romance De La Guardia Civil Española
Federico García Lorca

Los caballos negros son.
Las herraduras son negras.
Sobre las capas relucen
manchas de tinta y de cera.
Tienen, por eso no lloran,
de plomo las calaveras.
Con el alma de charol
vienen por la carretera.
Jorobados y nocturnos,
por donde animan ordenan
silencios de goma oscura
y miedos de fina arena.
Pasan, si quieren pasar,
y ocultan en la cabeza
una vaga astronomía
de pistolas inconcretas.

¡Oh ciudad de los gitanos!
En las esquinas, banderas.
La luna y la calabaza
con las guindas en conserva.
¡Oh ciudad de los gitanos!
¿Quién te vio y no te recuerda?
Ciudad de dolor y almizcle,
con las torres de canela.

Cuando llegaba la noche,
noche que noche nochera,
los gitanos en sus fraguas
forjaban soles y flechas.
Un caballo malherido
llamaba a todas las puertas.
Gallos de vidrio cantaban
por Jerez de la Frontera.
El viento vuelve desnudo
la esquina de la sorpresa,
en la noche platinoche,
noche que noche nochera.

La virgen y San José
perdieron sus castañuelas,
y buscan a los gitanos
para ver si las encuentran.
La virgen viene vestida
con un traje de alcaldesa,
de papel de chocolate
con los collares de almendras.
San José mueve los brazos
bajo una capa de seda.
Detrás va Pedro Domecq
con tes sultanes de Persia.
La media luna soñaba
un éxtasis de cigüeña.
Estandartes y faroles
invaden las azoteas.
Por los espejos sollozan
bailarinas sin caderas.
Agua y sombra, sombra y agua
por Jerez de la Frontera.

¡Oh, ciudad de los gitanos!
En las esquinas, banderas.
Apaga tus verdes luces
que viene la benemérita.
¡Oh ciudad de los gitanos!
¿Quién te vio y no te recuerda?
Dejadla lejos del mar,
sin peines para sus crenchas.

Avanzan de dos en fondo
a la ciudad de la fiesta.
Un rumor de siemprevivas
invade las cartucheras.
Avanzan de dos on fondo.
Doble nocturno de tela.
El cielo se les antoja
una vitrina de espuelas.

La ciudad, libre de miedo,
multiplicaba sus puertas.
Cuarenta guardias civiles
entran a saco por ellas.
Los relojes se pararon,
y el coñac de las botellas
se disfrazó de noviembre
para no infundir sospechas.

Un vuelo de gritos largos
se levantó en las veletas.
Los sables cortan las brisas
que los cascos atropellan.
Por las calles de penumbra
buyen las gitanas viejas
con los caballos dormidos
y las orzas de monedas.
Por las calles empinadas
suben las capas siniestras,
dejando detrás fugaces
remolinos de tijeras.

En el portal de Belén
los gitanos se congregan.
San José, lleno de heridas,
amortaja a una doncella.
Tercos fusiles agudos
por toda la noche suenan.
La Virgen cura a los niños
con salivilla de estrella.
Pero la Guardia Civil
avanza sembrando hogueras,
donde joven y desnuda
la imaginación se quema.
Rosa la de los Camborois
gime sentada en su puerta
con sus dos pechos cortados
puestos en una bandeja.
Y otras muchachas corrían
perseguidas por sus trenzas,
en, un aire donde estallan
rosas de pólvora negra.
Cuando todos los tejados
eran surcos en la tierra.
el alba meció sus hombros
en largo perfil de piedra.

¡Oh, ciudad de los gitanos!
La Guardia Civil se aleja
por un túnel de silencio
mientras las llamas te cercan.

¡Oh, ciudad de los gitanos!
¿Quien te vio y no te recuerda?
Que te busquen en mi frente.
Juego de luna y arena.

Schmerzburg ja Friedrich

"Pärast teise Friedrichi surma hakkavad ilmuma vale-Friedrichid, ja lõpuks heidetakse ilmselt tõeline (ja mitte surnud) keiser Friedrich Hohenstaufenite sõrmuse omamise pärast vangikeldrisse, millest vabanedes ta juba täiesti nimetuna teele läheb."

Hasso Krull
Surm, teisik, peegel: Ristikivi sümmeetriad
Katkestuse kultuur
Vagabund, Tallinn 1996, lk 120

lindude sõda

yks says:
lihtsalt looduslood on need, mida kõik hea meelega teevad
yks says:
suures koguses
teine says:
isegi kontoriinimesed, ilmselt
yks says:
ei mingeid andmete küsimisi, konflikti tekitamisi
teine says:
. o O ( äss, tehke nyyd konflikt kah, äss! )
yks says:
"kägu jättis lapse teiste kasvatada"

synnipäev

täna on kuningas Konrad IV synnipäev. Konrad oli keiser Friedrich II ainuke poeg ning Saksa, Jeruusalemma ja Sitsiilia kuningas. suri malaariasse. tema pojast Konradinist räägib Ristikivi romaan "Põlev lipp".

posle pakta

Saali astuv Ribbentrop tervitas kohalolijaid tavalise fašistliku žestiga – heitis ette väljasirutatud käe hüüdega “Heil Hitler”. Kõik tardusid, kuid Stalin naeratas ja vastas ootamatult kniksuga ning, hoides sõrmede vahel oma frentši serva, istus peenutsevalt külalise vastu. Saalis kõlas naer ja piinlik olukord oli lahendatud. Kui vastuvõtt oli lõppenud, Ribbentrop lahkunud, ütles Stalin järelejäänud omadele: “Näib, et meil õnnetus neid alt tõmmata.”

Meltjuhhovi raamatust

viidi är sõtta sõitõmahe, vinne väkke veerümähe

Üldistest rüüstamistest me mitte ainult et ei võtnud osa, vaid väljendasime avalikult vastikust nende suhtes. See-eest oli meil teine meetod: pärast tulistamist jäävad patareisse alles tühjad vaskkestad (meie mürskudel olid need suured, poole inimese kõrgused metallhülsid). Need tuli saata tagalasse. Meie poisid toppisid need trofeetoiduaineid või kaupluste pudipadi täis, ja ma kuulsin korduvalt: "Las meie eided rõõmustavad, muidu käivad paljalt ringi." Kuid kõigile pehmendavatele asjaoludele vaatamata mõjus röövimisvõimalus, kuidas seda siis ka nimetati, sõjaväele laostavalt. Hiljem, kui rindesõjavägi muutus okupatsiooniarmeeks, röövimised ei vähenenud, vaid pigem vastupidi. Rindesõdurid demobiliseerusid, üksusi täiendati päris noorte külapoistega, kes läksid tõeliselt ogaraks neist võimalustest, mis nende ees, kes nad olid harjunud nälja ja viletsusega, avas okupandi kontrollimatu seisus.

Kuid tõesti, kala hakkab mädanema peast. See, mida suutis röövida või omastada (nüüd polnud see enam suhkrukottide omastamine Saksa sõjaväe ladudest, vaid eraisikute omand) mingisugune sõdur, ei olnud kunagi võrreldav kindralite võimalustega, kes neid ka üsna ulatuslikult kasutasid. Mitte küll õigustuseks, aga olgu öeldud, et Ameerika sõjavägi, millega me edaspidi üsna tihedalt kokku puutusime, ei röövinud vähem, kuid tegi seda suurema asjatundlikkuse ja valivusega. Meile oli kõik imeasi, nemad oskasid valida tõepoolest väärtuslikku.

Juri Lotman. Mitte-memuaarid.
Tõlkinud Malle Salupere.
Akadeemia 19, nr 4, 2007, lk 751

kolm kindralit, kaks tohterit

“Millised on kolm kõige kuulsamat Ameerika kindralit?”
“Kindral Eisenhower, kindral Motors ja kindral Elektrik.”

major Toomas Boltowsky on kirjutanud yhe väga hea ja ilusa loo.

möödalugemine

kirjutatud on:
"PS! Kunagi ei tohi unustada head tuju!"
mina loen:
"PS! Kunagi ei tohi unustada pead koju!"

valik eesti keele sõnu

otsisin verbi lõngerdama ja sain siukese nimekirjajupi eesti sõnu

aids aadam achilleus aleksander alpi alpid ameerika augeiase
... lõngajooks lõngajupp lõngakera lõngaots lõngapusa lõngapäss lõngatokk lõngatups lõngaviht lõngaõli lõngerdama lõnges lõngus lõnguslik lõngutama lõnkjas ...

unenäos ja mälestustes

Unenäos ja mälestustes tunduvad asjad sageli ühtviisi lähedased ja ometi kättesaamatud. Näeme neid päris selgesti ja üllataval kombel isegi mitmest küljest samal ajal. Aga kui tahame neid vaadata veel lähemalt, eriti mõnd huvitavat üksikasja, tõmbub kogu pilt äkki uduseks, ja selle asemel et tõmmata seda petlikku maailma osasaamiseks lähemale, näeme, et oleme saatnud ta endast palju kaugemale.

Karl Ristikivi
Ei juhtunud midagi
Vahemäng sügisest kevadeni
Orto, Vadstena 1947, lk 5