Truba Taar´a

olli ma üü ülevalla

tulli ma üles hummogulla

refr: lelo jo lelo leelo lelo
Truba jo Taar´a armas Maar´a
kisla jo noori vel´oveli
muna-jo-pudõr mo sõsari
mis sa jo muistõ mullõ tulõ-õs
ku ma jo kosõ kolmõhavva jo

mühü ma pirdo ar palodi

tõsõ jo mühü tõrvasida

lätsi sõs vällä kaemahe

ussõ jo tsõõri moro pääle

näie jo valgõ veerüvädä

ao jo veere nõsõvada

ütest tulli tarõst tõrvasavvu
tõsõst tulli majast musta savvu
mii tulli majast kuldasavvu
hõhas jo savvu hõpõhõista

Peko andku head eelarvet

“Ma näen seda eelarvevärki juba pidevalt unes," ütles Ivari Padar.

yks kommenteerib:
unes tulevad vahel kõige paremad ideed

teine mõistab:
no selge. siis teame, miks ta nii hea minister on: eks Peko teatab talle unes, mis tarvis teha on

esimene imestab:
imelik, et ta alles nüüd on hakanud unes nägema

teine arvab:
aga enne nii keeruline aeg ka polnud

mida tegi Kaitseliidu ylem Ukrainas?

alamkapten Johannes Roska, tulevane Kaitseliidu ylem, keda tuntakse tänapäeval yldiselt kindralmajor Johannes Orasmaa nime all, teenis pärast enamlaste nn oktoobrirevolutsiooni Ukraina rahvuslikes vägedes, kirjutab meile Fred Limberg raamatus "Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond" (Boreas Publishing House, Cardiff 1980, lk 55). Eesti rahvusvägedesse tuli ta 24. märtsil 1918, nii et Ukraina eest jõudis ta seista oma pool aastat.

auastme järgi võiks arvata, et ta juhtis roodu või pataljoni. välistada ei saa muidugi ka staabitööd.

kui Saksa okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosad likvideerisid, arvas Eesti Ajutine valitsus Roska reservi, ylendades ta kapteniks (auaste vastab meie praegusele majorile - toona kehtisid meil veel Tsaari-Vene auastmed, nii et isegi Johann Laidoner oli olulise osa Vabadussõjast "polkovnik Laidoner"). Roska teenis seejärel Pihkva Vene valgete Põhjakorpuse soomusrongil sygisest 1918 kuni Vabadussõja alguseni, sest 5. detsembril määrati ta Eesti vägede 1. suurtükiväerügemendi 5. patarei ylemaks.

Ukraina kohta piirduvad nii Jaak Pihlau koostatud "Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele" (Umara, Tallinn 2007, lk 277) kui ka Mati Õuna "Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid" (Tammiskilp, Tallinn 2001, lk 71) yhe lausega, mis on peaaegu identne ylaltooduga. iseenesest oleks huvitav teada, kas Ukraina poole pealt oleks võimalik midagi täpsemat teada saada. aga eks see ole rohkem Kaitseliidu või kaitsejõudude peastaabi välissuhtluse kysimus.

aga Mati Õun kirjutab veel (lk 72):

"Peale Eesti uuel iseseisvusajal taaselustatud Kaitseliidu on Roska-Orasmaa elutööst meie päevini säilinud muudki. Näiteks suure osa eesti rahva suusatamisoskus. Ka siinsete ridade kirjutaja oli pikka aega arvamusel, et eestlaste suusatamisoskus on igipõline; aga tegelikult üldse mitte - suusatama õpetati meie praegune vanem põlvkond ja nooremate esivanemad alles kahe suure sõja vahel Kaitseliidu eestvõttel.

Ja kui mõne muinaslinna künkal või õuel satume pronkskaardile, kus on tähistatud kõik enne II maailmasõda teada olnud muinaslinnad, siis teadkem, et nende kaartide ülespanek oli Roska-Orasmaa initsiatiiv."

ilmselt mõtleb auväärt sõjaajaloolane suusatamise all siin suusatamist kahe kepi ja jalalabalaiuste suuskadega, mis vastavad Soome ja Eesti sõjaväe standarditele, yhildudes ka tänapäeva rahvusvahelise spordiäriga. see on kahtlemata tähtis tehniline innovatsioon. kuigi ka enne Kaitseliitu - juba kiviajal - on suusatatud lyhikeste ning laiade suuskade ja yhe kepiga, mis eeldavad veidi teistsugust tehnikat.

loe ka: Kindralmajor Johannes Orasmaa pani eestlased suusatama! (Kultuur & Elu)

a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand

It is fitting that in Semarang Hitam a newspaper appears embedded in fiction, for, if we now turn to the newspaper as cultural product, we will be struck by its profound fictiveness. What is the essential literary convention of the newspaper? If we were to look at a sample front page of, say, The New York Times, we might find there stories about Soviet dissidents, famine in Mali, a gruesome murder, a coup in Iraq, the discovery of a rare fossil in Zimbabwe, and a speech by Mitterrand. Why are these events so juxtaposed? What connects them to each other? Not sheer caprice. Yet obviously most of them happen independently, without the actors being aware of each other or of what the others are up to. The arbitrariness of their inclusion and juxtaposition (a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand) shows that the linkage between them is imagined.

Benedict Anderson
Imagined Communities
Reflections of the Origin and Spread of Nationalism
(Revised edition)
Verso, London & New York 2006
p. 33

even though self-sufficiency is long past

Volyen has been a subject planet several times in the past: its thoughts and beliefs are full of the vestiges of the Rhetoric of slaves. It has been an independent planet, using minimum contact with its planetary neighbours: the language of proud and self-sufficient isolation is still in use, even though self-sufficiency is long past. It has been a rapidly growing and ruthless Empire: songs, poems, heightened and emphatic speech of all kinds, still in use remain as evidence of this phase. It is an Empire falling apart and disconsolate in its present state: but its language has not caught up with its condition. It is soon to be a Sirian colony: well, it will not have to invent new means of expression, for the commonplaces of its epochs of servitude will only have to come forward again and find new life.

Doris Lessing
Documents Relating to the Sentimental Agents in the Volyen Empire
(Canopus in Argos: Archives)
Flamingo, Hammersmith 1994
p. 74

retoorikasõda: Saakašvili on Stalin ja Hitler

Venemaa saadik NATO juures ytles, et Saakašvili pole pyhak ja võrdles tema tegusid Lõuna-Osseetias kõige hullemate ekstsessidega, millega Hitler ja Stalin hakkama on saanud, kirjutas AFP.

Russia's envoy to NATO warned Monday that "the quality of cooperation" between Moscow and the Alliance would suffer if the NATO foreign ministers fail to reach a "responsible decision".

"We don't want to hear that (Mikheil) Saakashvili is a saint," he added, comparing the Georgian president's actions in the breakaway province of South Ossetia to the worst excesses of Hitler and Stalin.

siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud sõnumites unustatakse ilmselt sellistes kontekstides Stalin ära. Vene riik on võtnud ette Saakašvilist fašisti tegemise ka kõige kõrgemate ametnike kõnepruugis.

õpi taimedega värvima Võnnu kihelkonna Kurista kylas

Tartumaal Võnnu vallas toimub ökoeluviisi ja ise tegemist väärtustav käsitöölaager „Tahan teha!"

Kurista külas Jaago talus võtab 20 noort naist 21.-24. augustil ette käsitöölaagri, mille kestel antakse osalejaile algteadmisi mitmetest looduslikel materjalidel põhinevatest käsitööliikidest. Õppepäevade kavas on taimedega värvimine, keraamika maapõletus, paberivalamine ja visandiraamatuks köitmine, vitspunumine ning viltimine. Lisaks sellele metsaretked materjalide kogumiseks, ehe maasaun, lihtne eluviis telklaagri või ateljeeaidas ööbimise näol ning kaunis Lõuna-Eesti loodus.

Laagri korraldajad, tekstiilikunstnik Airi Gailit ja hobikeraamik Inga Talvis, said mõtte õppepäevade korraldamiseks kohalike huvist. „Uskumatult palju on tekkinud käsitööhuviga naisi, keda paelub mitte üksnes traditsiooniline kudumine-õmblemine-heegeldus, vaid ka unustatumad või ebaharilikumad käsitööalad, millega igaüks enam kodus ei tegelekski", märgib Airi Gailit. Samas on maal võimalused erinevateks harrastusteks tunduvalt kesisemad kui linnas. Nii otsisidki kaks naist rahastajad ning tegid mõtte teoks.

Esmakordselt toimuv laager pöörab põhitähelepanu looduslikele materjalidele ja säästlikule eluviisile. Vitspunumine, viltimine, keraamika maa sees põletamine, vanast paberist uue valamine- need kõik on pikkade traditsioonidega käsitööalad, mis ei kurna keskkonda. Ka õppepäeva toimumiskoht- Lõuna-Eesti põlistalu- ja laagri eluviisid on keskkonnahoidlikud ja lihtsad. Õppepäevalised ööbivad vanas aidas või telkides, pesevad saunas ja keedavad süüa puupliidil.

Et vajadus säärase ettevõtmise järele on olemas, näitab kiirelt täitunud osavõtjate nimekiri ja toetajate abivalmidus. Käsitöölaagri toimumist rahastavad Eesti Kultuurkapital, Räpina paberivabrik ning Trükikoda Greif.

Info telefonil 5297919 ja Inga.Talvis@gmail.com

Gruusia meestelaul öölaulupeol ja mujal

pärimusmuusika keskus annab teada:

12-liikmeline meestelauluansambel Gruusiast jõudis öölaulupeo erikülalisena Eestisse

Täna hommikul jõudis Eestisse Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi, kes esineb erikülalisena homme Tallinna lauluväljakul toimuval öölaulupeol. Lisaks sellele annab 12-liikmeline noorte meeste lauluansambel teisipäeva õhtul kontserdi Pärimusmuusika Aidas Viljandis ning kolmapäeva päeval Kaarli kirikus Tallinnas.

Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi võttis teekonna Eestisse ette Gruusia Eesti saatkonna kutsel ning viibib siin välisministeeriumi ning Eesti Pärimusmuusika Keskuse egiidi all. Ansambel jääb Eestisse selle nädala neljapäevani ning nende päevade jooksul pakub meestele öömaja ja kosti Pärimusmuusika Ait Viljandis. „Esmalt tahame grusiine võõrustades avaldada neile oma jätkuvat toetust, teisalt teevad mehed ka tõeliselt head muusikat, mistõttu kutsun kindlasti kõiki kontsertidele,” kommenteeris Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja.

Homsel öölaulupeol astub ansambel üles kolmest laulust koosneva tervitusetteastega öösel kell 1.20. Teisipäeval, 19. augustil kell 19.00 on kõik Gruusia toetajad oodatud kontserdile Pärimusmuusika Aita Viljandis. Kolmapäeval, 20. augustil kell 14.00 toimub Chveneburebi kontsert Kaarli kirikus Tallinnas. Kontserdipilet maksab 75 ja 100 krooni ning piletimüügitulust toetatakse Punase Risti kaudu ka Gruusias kannatada saanud tsiviilelanikke.

Lisainfo:
Ando Kiviberg
Eesti Pärimusmuusika Keskus, juhataja
telefon 524 0069

Kontakt Chveneburebiga:
Katre Ratassepp
Eesti Pärimusmuusika Keskus, avalike suhete juht
telefon: 509 6650
e-post: katre@folk.ee
www.folk.ee

Saakašvili: kas saame uue Karjala?

"Kas me saame uue Karjala, kus pole soomlasi alles? Kas me saame uue Kaliningradi, mis kuulub Venemaale?" nii kysis Gruusia president Mihheil Saakašvili pool tundi tagasi BBC otse-eetris intervjuud andes.

see oli vastuseks sellele, kui uudisteankur oli juhtinud tähelepanu, et suurem osa Põhja-Osseetia rahvast ei taha Gruusia alla kuuluda.

Saakašvili rääkis veel, et 80% Abhaasia sõjaeelsest elanikkonnast on välja aetud. et enne viimaseid syndmusi oli pool Lõuna-Osseetia rahvast etnilised grusiinid, kelle väljaajamine oli Saakašvili sõnul sõja eesmärk. lehvitas Human Rights Watchi raportiga, mis ilmselt on seesama, mis uudistesse jõudis.

***

mõned kommentaarid.


1. kas Saakašvili teab, et tal on retoorikatõbi?
aga kes teda sellest raviks?

tundub, et Saakašvili retoorikatõbi ei anna järele, kuigi ta mõtleb Soome välisministrist OSCE pealiku Alex Stubbi sõnade peale: Saakašvili ytles, et ei mängi syydistamismängu (blame game). nimelt seda syydistamismängu heitis sellesama sõnapaariga Stubb ette mõlemale osapoolele Moskvas kõrvuti Sergei Lavroviga pressikonverentsi pidades. vähemalt Saakašvili yritab õppida.

samas on Saakašvili temperamentsed esinemised tema kerge, ent ysna iseloomuliku aktsendiga inglise keeles omamoodi atraktiivsed. need eristuvad selgelt vastaspoole kivinäoga tšekistide ilmetust KGB-kooliga kistud naeratustest ja pikale venitatud tyyphämast. see annab talle propagandasõjas kindla eelise.


2. tšekisti silmad ega sõnad ei peegelda tema hinge
(ega ilmselt ka midagi muud)

kui tšekisti silmadesse vaadata, siis sealt ei näe tõesti midagi. konflikti ametlik nägu Vene poolelt on nyydseks asepeaminister ja kunagine väga edasipyydlik ja ysna edukas välisluuraja Sergei Ivanov (lisaks formaalselt korrektsele inglise keelele oskavat ta rootsi keelt). kui ta Euronewsile intervjuud andis, ytles reporter kysimuse taustaks, et pealtnägijad on näinud, kuidas Vene väed on rynnanud tsiviilobjekte ja -isikuid. seepeale Ivanov syydistas Saakašvilit goebbelslikkudes valedes ja öeldes, et pealtnägijaid ei tohi usaldada. see on Vene poole retoorikas iseenesest uus tase.


3. karjalased surevad vanas Karjalas välja

vana Karjala kohta veel seda, et tõenäoliselt pidas Saakašvili silmas Venemaa Föderatsiooni kuuluvat Karjala vabariiki, kus on põlisrahvaid praegu Wikipedia vahendatud 2002. aasta rahvaloenduse andmeil 10,7%. täpsemalt:

• karjalasi elas 2002. aastal Karjala vabariigis 9,2% rahvastikust ehk 65 651 inimest. võrrelduna 82 aasta taguse 100 781 inimesega, kes moodustasid 37,4% rahvast on vähenenud lisaks suhtarvule ka absoluutarv, kuigi need numbrid ei ole yksyheselt võrreldavad: toona oli Vene poole Karjala lihtsalt pisem Kannase ja muude alade võrra, mille Venemaa sai Soomelt kätte alles pärast Teist maailmasõda.
  
• soomlasi elas 2002. aastal Karjala vabariigis 2% ehk 14 156 inimest. aastal 1926 oli neid 2544 inimest ehk 0,9% rahvast. määratu vahe tuleb sellest, et suurem osa praegu Karjalas elavaid soomlasi on ingerisoomlased, kelle Stalin kyyditas Ingerimaalt. tagasi Ingerisse neil pöörduda ei lubatud, osa tuli Eestisse, osa läks Karjalasse. nii et Karjalas pole soomlased enamasti mitte põlised, vaid stalinistliku ja poststalinisliku nõukogude rahvuspoliitika survel tulnud immigrandid. tõsi kyll, ingerisoomlasel on Karjalas kohaneda ja isegi rahvuslikku identiteeti ning keelt säilitada lihtsam kui aseril või kasahhil või tatarlasel, kellest või kelle järeltulijatest saavad Karjalas tõenäolisemalt ja kiiremini venelased. (venelasi on Karjala vabariigis kokku 76,6% rahvastikust, nii et võrdluseks vaadake näiteks Jõhvit või Kohtla-Järvet või mõnd muud postsoveedi rahvaste sulatuspotti: kas eristate tatarlast ja ukrainlast venelasest?) oluline on, et soome keeles on Karjalas läbi nõukogude aja ilmunud ajalehti ja raamatuid. soome keele ametlik staatus on Stalini ajast peale olnud palju kindlam kui karjala ja vepsa keelel, nii et kogu karjala ja vepsa päritolu haritlaskond on pidanud 1930ndatest perestroikani kasutama soome keelt, kui nad omas keeles kirjutada tahavad. (nagu võrukesed meil.)
  
• vepslasi oli samadel 2002. aasta andmetel 4870 inimest ehk 0,7% Karjala vabariigi rahvast, 1926. aasta andmeil oli 8587 inimest ehk 3,2%. oluline muutus on ka see, et valdav osa vepslasi enam vepsa keelt ei oska. iga seitsmes veel oskab, aga ma kyll pole näinud yhtegi omavanust või endast nooremat vepsa keele oskajat, kuigi noori vepslasi olen kohanud ikka mitukymmend. tegelikult: yhe endast umbes neli aastat noorema kohta pole ma lõpuni kindel, äkki tema oskab. uurin välja, kui võimalus tekib.
  

4. mitu osseeti on?

enne retoorikasse laskumist mõned numbrid aastatest 1996-1998, millega ma ei suuda praegu veel yhtegi endale meeldivat seisukohta tõestada. (töö käib, yritan välja mõelda.) niisiis, lugejal võiks olla huvitav teada:

• Venemaa Föderatsioonis elas 402 000 osseeti, neist osseedi keelt rääkis 384 000, ykskeelseid ehk ainult osseedi keelt oskavaid inimesi on neist 37 000.
  
  
• Põhja-Osseetias elas 335 000 osseeti, neist osseedi keelt rääkis 334 000. (Põhja-Osseetia on Venemaa Föderatsiooni kuuluv vabariik, mis asub Lõuna-Osseetiast vaadates teisel pool kõrgeid Kaukasuse mägesid. ainsaks yhendusteeks kahe Osseetia vahel on Roki mäekuru tunnel, mille kaudu Venemaa Lõuna-Osseetiasse vägesid juurde tõi. selle tunneli õhku laskmata jätmist heitsid Gruusiale ette nii kindralleitnant Laaneots kui ka kolonelleitnant Kunnas. Põhja-Osseetia pealinna nimi on Vladikavkaz.)
  
  
• Gruusias elas 164 000 osseeti, neist osseedi emakeelega 126 000.
  

praeguseks on olukord kahtlemata kõvasti muutunud. nagu öeldud, pärinevad andmed aastaist 1996-1998. kaevasin nad välja riiulis olevast raamatust, mille korrektne viide oleks selline:

М.И. Исаев. Осетинский язык // Rmt: Г. Д. МакКоннелл, В. Солнцев, В. Михальченко. Письменные языки мира: Языки Российской Федерации. Социолинвистическая энциклопедия, Кн. 1. Российская академия наук, Москва 2000, lk 353-369

5. Gruusia oleks osseedi kultuurile parem kui Venemaa

arvestades numbritele eelnud Karjala-juttu ning pealiskaudselt tundes muid rahvuspoliitika asjaolusid Venemaa Föderatsioonis tundub mulle kyll, et Lõuna-Osseetia integreerimine Gruusia riiki annaks ilmselt osseedi keelele ja kultuurile uue eluvõimaluse.

miks ja kuidas?

esiteks, Gruusia ei saa ka kõige parema tahtmise juures rakendada enam samu etnilisi protsesse, mis Venemaal nii või teisiti toimivad ja vähemusrahvusi venestavad. ukrainlased ja armeenlased Eestiski on veidi teistsuguses seisus kui Venemaal, olgu nad siin kas või Venemaa kodanikud.

(näiteks hariduses läheb vähemuskeeltel Venemaal yha sitemini, mida aeg edasi, arvasid praktikud ja asjatundjad soome-ugri maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis.) kui Lõuna-Osseetias jääb võimule vene tšekistide klikk, pole neil kyll mingit huvi arendada osseedikeelset haridust ega

teiseks, Gruusia riik ja yhiskond toimib kartveli enamuskeeles, kuid sealjuures on Gruusia oma teoreetiliselt puutumatute ja terviklike piiride sees etniliselt vaadates yks paras pisike impeerium. nagu Hispaania. Abhaasiast ja Adžaariast räägitakse lisaks Osseetiale ysna palju. aga lisaks jagunevad isegi grusiinid nelja lõunakaukaasia keele vahel, lisaks kartveli keelele veel mingreli ehk megreli, svani ja lasi keel. arvestades seda kohalikku mitmekeelset keskkonda, oleks igati sobilik ja tõenäoline areng Hispaania tyypi põhiseadusliku korra poole, kus vähemuskeeltele antakse volilt õigusi ja avalik sektor neid keeli toetab. (just täna nägin baskikeelset Mozilla Firefoxi brauserit.) Ekspress kirjutas täna, et Indrek Tarand olla käind seal Hispaania õiguskorda õpetamaski, kui Mart Laaril vahepeal väga kiire oli.

kolmandaks: kui osseedid on jagatud kartvelikeelse ja gruusia natsionalismile kalduva Gruusia ja venekeelse ning vene natsionalismile kalduva Venemaa Föderatsiooni vahel, puuduks (yle)järgmisel põlvkonnal võimalus ja vajadus omavahel vene enamuskeeles suhelda. sellisel juhul peaks osseedi kirjakeel jääma yheks ja jagamatuks, nii et Gruusias keelatud asju saaks trykkida Venemaa poolel ja Venemaal keelatud asju trykkida Gruusias. ja siis levitada, kus vaja.

neljandaks, laiemalt ja yldisemalt: ykskeelne osseedi yhiskond pole praegu kardetavasti nii või teisiti võimalik (suurt osa raamatuid lugema ja elulist infot hankima peaksid osseedid niikuinii mõnes suuremas keeles), niisiis võib poliitiline piir keset osseedi kogukonda olla etnilist identsust ja rahvuskeele positsiooni tugevdav faktor, nagu põhjasaami keelt rääkivate saamide jagatus Norra, Soome ja Rootsi vahel on tinginud põhjasaami keele saamise enam-vähem kõikide saamide omavaheliseks suhtluskeeleks. kahe või kolme riigi toetus yhele väikesele keelele on arvatavasti kõvem sõna kui yhe riigi ebakindel toetus.

aga kas see asi poliitiliselt läbi võiks minna, ei kujuta ma teps mitte ette. ootan ka vastuargumente.


6. USA avas retoorikasõjas avati uue rinde
(kuigi ysna vana ja tuntud kindlustuste liini peal)

nii. BBC uudisteankur nimetas äsja USA ja Venemaa vahel toimuvat sõnasõda Gruusia asjas otsesõnu retoorikasõjaks. sel puhul selgitan, miks nii palju retoorikast mõtlen kogu selle konflikti juures. nimelt loen juba veidi rohkem kui nädal aega Doris Lessingu epistolaarset ulmekat sentimentaalsetest agentidest in the Volyeni impeeriumis.

seal antakse sõna enamasti spioonidele, kes peavad haiguseks poliitilist retoorikat, mis kaasneb sõjategevuse ja muu vaenuga (revolutsioonide, impeeriumide valitsemise ja laiendamise, mässude, valimiste, kohtuprotsessidega). muidugi, põhiline haiguse tundemärk on retoorikasse uskumine: valitsejad, kes oma retoorikat usuvad, ei pea agentide tööandja aastatuhandetepikkuse kogemuse põhjal kuigi kaua pukis. ja kuivõrd need agendid töötavad poliitiliselt väga tuleohtlikes tingimustes ja ennasthävitavale dementsusele kalduva rahva seas, on seal retoorilisi tõbesid jalaga segada. epideemiliselt ja tyytuseni.

yldiselt tundub agentide tööandja ehk Canopuse valitsus retoorika tarvitamist pidavat ebaeetiliseks ja võitleb selle leviku vastu (ysna romaani algul asutab põhiline raportöör ajaloo uurimise instituudiks maskeeritud retooriliste haiguste haigla, kus ravitakse õnnetut kaasagenti ja hiljem kohalikku progressiivset võimukandjat/vastupanuvõitlejat), samas kui mõned võistlevad suurjõud aga kasutavad kõiksugu ideoloogia ja retoorika levikut ära, et oma mõjujõudu kasvatada (põhiline vastasagent asutab retoorikakooli, millesarnaseid olla tegutsenud meiegi planeedil ehk Maal kaks tykki, yks vaimulikuks seminariks maskeerituna, teine poliitikakoolina). retooriliste haiguste haiglast kirjutas hiljuti ka Oop, kes mulle õigupoolest raamatugi laenas.

kui Eesti on siil, kas Läti on jänes?

"Kui metsas on siil ja jänes ning palju hunte, siis kõigepealt saab hukka jänes, sest siilil on okkad. Meie enesekaitsevõimekust silmas pidades üritame endast siili teha ja mitte jätta end jänese rolli," ytles kindralleitnant Ants Laaneots Postimehele.

kas Läti jääb siis jäneseks?

kui tanke põle, ei maksa retoorika midagi

Kui Soome välisminister ja OSCE juht Alex Stubb paar päeva tagasi Moskvas kõrvuti Vene välisministri Sergei Lavroviga pressikonverentsi andis, oli kahe mehe stiili erinevus selgelt näha. Suurema osa oma poliitilisest karjäärist Brüsselis euroringkondades veetnud noor blond kangelane paremal ja tema vasakul käel tumedatverd külma sõja aegne nõukogude diplomaat. Stubbi vastused küsimustele täpsed ja lühidad nagu snaiprituli, Lavrovilt vahepeal mitme minuti pikkusi õõnsas retoorikas tiraade, kuidas üks või teine asi on “täiesti vastuvõetamatu” (täpsemalt põhjendamata, miks ja kuidas siis).

Mõni ime, et Stubb sellest kõigest väga väsinud oli ja pani oma vaherahuettepanekusse punkti, et mõlemad pooled peavad jätma lisaks sõjategevusele vaenuõhutava retoorika.

Õõnes retoorika on tõhus tankid kombineerituna tankidega, aga ilma tankideta ei mängi kuidagi välja.

Gruusia president Mihheil Saakašvili – kellel on küll tanke, aga vähe – pole postsoveedi natsionalistlikust retoorikatõvest täiesti prii, kuid vähemasti on tema ingliskeelsed sõnavõtud konkreetsemad kui Vene riigimeestel. Jääb loota, et ta retoorikatõvest paraneb, sest eurooplased tunnevad liitlasi osalt ühistest väärtustest ja ühisest kõnepruugist. Saakašvilil ongi loota peale Aserbaidžaani naftajuhtme vast isegi rohkem eurooplastega ühistele väärtustele, mis võib naftajuhtme üleski kaaluda, sest ka Venemaa suudab naftajuhtmeid ehitada.

(tänases Äripäevas on sellestsamast ilusam ja lakutum tekst.)

võimalikud uued võimukandjad

Evelyn Sepp kaitseministriks, Indrek Tarand kaitseväe juhatajaks?

aga kes oleks see president, kes nad ametisse vannutaks?

kas Arnold Ryytel või Arnold Meri?

muusikal "Tõde ja õigus I"

"Tõe ja õiguse" esimest köidet yle lugeda igasuguse vanema rahvaelu ja suulise pärimuse ning laulude-tantsude kohta vahepeal kogunenud teadmiste valguses oli täitsa huvitav. tekkis mõte, et pane või kokku selle esimese köite soundtrack nendest lauludest ja tantsudest, mis kummitasid.

ilmselt oleks selle idee täielikuks realiseerimiseks vaja teha "Tõe ja õiguse" esimesest köite valitud stseenidest (ja pigem kõrtsi- ja peostseenidest, unustades nimme kanoonilised tööstseenid, mida on ju ometi sama palju või vähem kui seda lõbutsemist ja laulmist), kasutades eranditult tolle aja soundscape'i kuuluvaid kunsthelisid.

Kati juures arutatakse seda kirjandusuurija ja psyhhoanalyytiku raamatut raamatutest, mida mulgi lõbus lugeda oli.

manin ii giige čálli maidege sámi Wikipediai?

leatgo gullan sámi Wikipedia birra dahje oidnen dan? geahčalin juste, ahte measta ii giige čálli doppe, dušše Trond Trosterud ja bára eara olbmuid. (ja dieđusge olgoriikkalaš robohtat, geat dahkot linkkaid sámi Wikipedias eara gilliin Wikipediaide.)

movt oažžut veahkki? boađe donge.

jus it lea oidnen sámegiel Wikipedia, geahča váldosiiddu dahje varas rievdadusaid.
juohke artihkkala luvtte lea linkka "ođasmahte", mas gávdno die báikki, gos sáhttat čállit dahje buoridit artikkala. omd: artihkkal Stockholbma gávpoga birra ieš lea dáhppe ja rievddit dan sáhttat donge dáhppe.

dál lie deháleamoš ovttasbargoartihkkal, maid ovttas ráhkaduvvo, sámi albmoga birra. jus dieđet maidege sámiid birra, boađe ja čálle. sámi historjjá artihkkalis dušše ii leat dál measta maidege.

julge hundi hambad (päeva vanasõna)

julge hundi hambad on katki, ytles ylemus, kui oli kõva kommiga oma hambast killu välja hammustand.

ja juba varasemast on teada, et julge hundi rind on haavleid täis.

Vergilius juhatab teistesse maailmadesse

seejärel vaidles ta Vergiliuse-nimelise iirlasest Salzburgi piiskopiga, kes jäi endale kindlaks, et on olemas teisigi maailmu peale meie oma, kuid kuulutati sellegipoolest pyhakuks.

Karin Rageri pilt