kui tanke põle, ei maksa retoorika midagi

Kui Soome välisminister ja OSCE juht Alex Stubb paar päeva tagasi Moskvas kõrvuti Vene välisministri Sergei Lavroviga pressikonverentsi andis, oli kahe mehe stiili erinevus selgelt näha. Suurema osa oma poliitilisest karjäärist Brüsselis euroringkondades veetnud noor blond kangelane paremal ja tema vasakul käel tumedatverd külma sõja aegne nõukogude diplomaat. Stubbi vastused küsimustele täpsed ja lühidad nagu snaiprituli, Lavrovilt vahepeal mitme minuti pikkusi õõnsas retoorikas tiraade, kuidas üks või teine asi on “täiesti vastuvõetamatu” (täpsemalt põhjendamata, miks ja kuidas siis).

Mõni ime, et Stubb sellest kõigest väga väsinud oli ja pani oma vaherahuettepanekusse punkti, et mõlemad pooled peavad jätma lisaks sõjategevusele vaenuõhutava retoorika.

Õõnes retoorika on tõhus tankid kombineerituna tankidega, aga ilma tankideta ei mängi kuidagi välja.

Gruusia president Mihheil Saakašvili – kellel on küll tanke, aga vähe – pole postsoveedi natsionalistlikust retoorikatõvest täiesti prii, kuid vähemasti on tema ingliskeelsed sõnavõtud konkreetsemad kui Vene riigimeestel. Jääb loota, et ta retoorikatõvest paraneb, sest eurooplased tunnevad liitlasi osalt ühistest väärtustest ja ühisest kõnepruugist. Saakašvilil ongi loota peale Aserbaidžaani naftajuhtme vast isegi rohkem eurooplastega ühistele väärtustele, mis võib naftajuhtme üleski kaaluda, sest ka Venemaa suudab naftajuhtmeid ehitada.

(tänases Äripäevas on sellestsamast ilusam ja lakutum tekst.)