mida tegi Kaitseliidu ylem Ukrainas?

alamkapten Johannes Roska, tulevane Kaitseliidu ylem, keda tuntakse tänapäeval yldiselt kindralmajor Johannes Orasmaa nime all, teenis pärast enamlaste nn oktoobrirevolutsiooni Ukraina rahvuslikes vägedes, kirjutab meile Fred Limberg raamatus "Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond" (Boreas Publishing House, Cardiff 1980, lk 55). Eesti rahvusvägedesse tuli ta 24. märtsil 1918, nii et Ukraina eest jõudis ta seista oma pool aastat.

auastme järgi võiks arvata, et ta juhtis roodu või pataljoni. välistada ei saa muidugi ka staabitööd.

kui Saksa okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosad likvideerisid, arvas Eesti Ajutine valitsus Roska reservi, ylendades ta kapteniks (auaste vastab meie praegusele majorile - toona kehtisid meil veel Tsaari-Vene auastmed, nii et isegi Johann Laidoner oli olulise osa Vabadussõjast "polkovnik Laidoner"). Roska teenis seejärel Pihkva Vene valgete Põhjakorpuse soomusrongil sygisest 1918 kuni Vabadussõja alguseni, sest 5. detsembril määrati ta Eesti vägede 1. suurtükiväerügemendi 5. patarei ylemaks.

Ukraina kohta piirduvad nii Jaak Pihlau koostatud "Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele" (Umara, Tallinn 2007, lk 277) kui ka Mati Õuna "Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid" (Tammiskilp, Tallinn 2001, lk 71) yhe lausega, mis on peaaegu identne ylaltooduga. iseenesest oleks huvitav teada, kas Ukraina poole pealt oleks võimalik midagi täpsemat teada saada. aga eks see ole rohkem Kaitseliidu või kaitsejõudude peastaabi välissuhtluse kysimus.

aga Mati Õun kirjutab veel (lk 72):

"Peale Eesti uuel iseseisvusajal taaselustatud Kaitseliidu on Roska-Orasmaa elutööst meie päevini säilinud muudki. Näiteks suure osa eesti rahva suusatamisoskus. Ka siinsete ridade kirjutaja oli pikka aega arvamusel, et eestlaste suusatamisoskus on igipõline; aga tegelikult üldse mitte - suusatama õpetati meie praegune vanem põlvkond ja nooremate esivanemad alles kahe suure sõja vahel Kaitseliidu eestvõttel.

Ja kui mõne muinaslinna künkal või õuel satume pronkskaardile, kus on tähistatud kõik enne II maailmasõda teada olnud muinaslinnad, siis teadkem, et nende kaartide ülespanek oli Roska-Orasmaa initsiatiiv."

ilmselt mõtleb auväärt sõjaajaloolane suusatamise all siin suusatamist kahe kepi ja jalalabalaiuste suuskadega, mis vastavad Soome ja Eesti sõjaväe standarditele, yhildudes ka tänapäeva rahvusvahelise spordiäriga. see on kahtlemata tähtis tehniline innovatsioon. kuigi ka enne Kaitseliitu - juba kiviajal - on suusatatud lyhikeste ning laiade suuskade ja yhe kepiga, mis eeldavad veidi teistsugust tehnikat.

loe ka: Kindralmajor Johannes Orasmaa pani eestlased suusatama! (Kultuur & Elu)