29.12.08

Kurb ballaad kurvast Kurvast kes elas Kurvakodus

Kord oli Kurb
Kurb elas Kurvakodus
kus löödi lamajat
kus sakutati santi
Halb keldris piinas pimedat
sel Halval oli õdus
sest lõunalauas maiuspalad
Halva ette anti

Halb sõi halvaad
ja halvustas
ja pilas halvatuid
Ja Kurva pale
nutust oli märg
Kurb pisarate alla
seadis mõlkis mannerguid
neil vett ei olnud
kaevus elas härg
Kurb tahtis öelda Halvale
ent ütlemata jättis
sest Kurval toetust polnud

Halb ent oli tugev
siin majas oli eland Hea
see endalt elu võttis
ja tema kambris pööningul
käis nurgast nurka Jube
kes jubedusi tehes
kollast naeru kõhistas
suu hambutu
peas koopad
milles silmi pole
luust-lihast läbikäivalt
luiselt vilistas
et külla tuleks naabrimees
kõhn kooliveli Kole

kõhn kooliveli Kole
oli hirmsam kõikidest
ta koolnuid koinis
rabatud sest tõigast
Kurb kiljus
hambad huulde lõikudes
käis talveöödel kummitamas
vanahärra Võigas
ei väsind kurvastamast Kurb
ja kurtmast Kurb ei väsind
ta kutsus vennad vanemad
et olla hulgana
ent veljed tulemata jätsid
üks neist oli Väsind
ja teine vend ei julend
ta oli nimelt Arg

jäi kurvaks Kurvakoduke
Halb endist viisi hullas
ja jaurav Jube järjepannu
Koledaga kokku lõi
ent kõik see oli väga ammu
kõik nad juba mullas
nüüd Kurvakodus Tühjus kondab
langetatud päi

Ilmar Trull

28.12.08

kas vampiiride elukindlustuse buumi tõid marslased?

kui tahad teada,
  • kas ameeriklasi sunniti pyssiraua ees Hummereid ostma,
  • millist finantsinstrumenti myydi nagu elukindlustust vampiiridele,
  • milles marslased syydi on ja ei ole,
siis loe, mida rääkis USA kongressi esindajatekoja finantsteenuste komisjoni esimees Barney Frank intervjuus BusinessWeegule. mõistlikku juttu räägib minu meelest.

Barney Frank on muidu vähemalt kirjutamisstiili ja sõnapruukimise poolest USA poliitikute hulgas minu lemmik. oleks meil ka siukesi peale Paul-Eeriku veel oma kakskymmend, oleks elu parem, lõbusam. Frank kuulub demokraatlikku parteisse ja on märkinud, et lilla vasakukäelise juudina on ta harjunud olema vähemuses ega ole ennast pidanud automaatselt yhtegi enamusse kuuluvaks.

25.12.08

"Tuulepealne maa" - miks neid nii palju ellu jäi?


ei osata meil teha õiget tragöödiat. tragöödia lõpuks jääb ometi ellu ainult yks kõrvaltegelane, kelle rääkida jääb lugu. aga meil? viimases osas võrdlemisi traagilise pöörde võtnud "Tuulepealne maa" jättis kõigi žanrireeglite ja tõenäosuste kiuste ellu ysna mitu peategelast, suurema jao, kui arvutama hakata. õigupoolest ainult kaks sai surma. isegi korduvate kõrvaltegelaste mahanottimise juures jäädi poole peale pidama, neid tehti lihaks kõigest umbes viis tykki.

aga yritan kokku võtta mõned võimalused, mis meeles mõlguvad

1. kasutatud võimalused
1.1. kuul hävituspataljonlaselt
1.2. kuul saksa sõduritelt
1.3. kuul metsavenna käest (kahele nimega kõrvaltegelasele kummalegi kuul, kolmele väga visandliku identiteediga hävituspataljonlasele yks valang kolme peale)

2. kasutamata võimalusi
2.1. Siber
2.1.1. surm rongis teel Siberisse: kõik sarjas kuidagi esindatud tegelased pääsesid imekombel ära
2.1.2. näljasurm Siberis
2.2. märg haud, kui laevaga Rootsi minnakse: ainuke mineja läks kuidagi varavõitu ja jõudis terve nahaga kohale
2.3. soomepoisile oleks võinud anda võimaluse langeda Karjalas, valades oma verd hõimlaste maa peal - aatemehele väga õilis surm
2.4. Sinimäed
2.5. Tšehhi põrgu, sh miinipildujatuli (teostuslikult kyll kallis variant)
2.6. NKVD-mehe kuul metsavennale: Toomas Roole oleks täitsa sobinud
2.7. defenestratsioon: Artur Sirgi oleks võinud tegelaseks teha, ta oleks saanud Luksemburgis Echternachi linnas segastel asjaoludel aknast alla kukkuda juba eelviimases või yle-eelviimases osas, aastal 1937.

ja yldse. rocks fall, everyone dies võib olla väga stiilne lahendus, kui seda teostada vähehaaval. näiteks: stseen kellegi surmaga, stseen kellegi katsega surmast pääseda, rahulik stseen (arhiivikaader, kõrvaltegelaste tegevus, mujal samal ajal), stseen kellegi surmaga, rahulik stseen, kellegi katse vältimatust surmast vabaneda, rahulik ja vaikne stseen (nt loodusvaade + eelviimase allesjäänud peategelase viimane rahulik hetk siinilmas), kõrvaltegelase surm, arhiivikaadristseen, viimane surm, tiitrid.

yhesõnaga: verd ja rupskeid, häda ja viletsust, nälga, miinipildujatuld ja kyljest rebitud jäsemeid, isand Vahtre!

ceterum censeo: miks ei ole filmiks tehtud August Gailiti romaani "Isade maa"? miks peame kannatama Lauri Vahtre all? kas Kivirähule polnud piisavalt palju raha maksta, et ta "Isade maast" stsenaariumi kirjutaks? ja iseenesest on olemas ka Ristikivi väga suurepärased ja filmilikud "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Ristikivile meeldis kinokunst ometigi väga, ja nendest romaanidest saaks veidi stiilselt vanamoodsa olekuga filmid kyll. või telesarja.

23.12.08

pealkirjakunstist

vana pealkiri: Venemaa oligarhide rida ähvardab harvendamine 

toimetaja: sul on peal näpukas
toimetaja: vist
toimetaja: kas "ridu" ei peaks olema?

koonlane: 25 tykki tuleb vist jah 3 ritta yles rivistada
koonlane:kui rea pikkuseks arvestada 8 oligarhi
koonlane:ja 1 jääb yle

uus pealkiri: Venemaa oligarhide ridu ähvardab harvendamine 

22.12.08

riik ei pea halvale kirjanikule maksma 6000 kr kuus

Mait Ando Raun karjub hyydja häälena kõrbes, et tema ja mõni tema sõber (Vilep? on keegi selle kirjaniku teoseid lugenud? nimi on mulle kyll tuttav, aga eesnime ega yhtegi pealkirja meelde ei tule) on ilma jäänud 72 000 kroonisest toetusest, mida kultuurkapital lahkesti kirjanikkudele jagab. 72 000 teeb 6000 krooni kuus.

Raun karjub põhimõtteliselt seda, et tema on nyyd vabakutseline ehk inime, kes peale kõrge kirjanduse loomise midagi nigu justkui ei teekski. ja et kulka peab talle selle eest raha maksma, muidu on see, et ta palgatööd ei tee ega äriyhingut ei asuta ega myyri ei lao, surmavalik. eks ta ole. kui ei ole raha, mille eest syya osta, ega põldu, kus see kasvaks, siis põle tõesti midagi syya. (huvitav, äkki ta ikka saaks oma tagaõues kardulat kasvatada? peaks teinekord vaatama, kui suur õu tal seal Supilinnas on.) ja siis ta karjub, et kulka raha saivad materiaalselt kindlustatumad ehk rikkamad inimesed kui Raun. ja et tema, Raun, kirjutab romaane. palju õnne. 

kulka pole ikkagi sotsiaalhoolekanne, vaid kunsti toetamise asutus.

pealegi, raha sai 66 taotlejast 40 tykki. kõva kaks kolmandikku. ainult viletsamad jäid välja. 

Kivastik, Mart; Kaus, Jan; Sommer, Lauri; Saluri, Piret; Lindepuu, Hendrik; Ruitlane, Olavi; Sauter, Peeter; Kotjuh, Igor; Kaevats, Mihkel; Mesikepp, Indrek; Viiding, Elo; Tungal, Leelo; Sildnik, Sven; Ilves, Aapo; Põldmäe, Asta; Teder, Tarmo; Käsper, Kalle; Tervonen, Marina; Ränik, Valeria; Tuulik, Jüri; Valk, Jaanus; Raud-Kalda, Piret; Meel, Mari; Hvostov, Andrei; Kareva, Doris; Rähesoo, Jaak; Malin, Jaan; Hirv, Indrek; Kangro, Maarja; Raudam, Toomas; Kompus, Marko; Kaldmaa, Kätlin; Vint, Toomas; Hellerma, Kärt; Saar, Anti; Kitsnik, Lauri; Krull, Hasso; Ehin, Kristiina; Park, Eeva; Vetemaa, Enn. 

täitsa ilus nimekiri on minu meelest. oleks raha minu jagada, oleks neist rahast ilma jätnud umbes neli ehk kymnendiku. (aga Raunale põleks andnud, äkist oli ilmajääjate hulgas ikka mõni parem kirjanik ja kah.) kolm tykki on nimekirjas selliseid, kellest ma ei oska maine põhjalgi midagi arvata, kas anda või ilma jätta. ja seitse on selliseid, kelle teoseid ma yhel või teisel põhjusel lugeda ei viitsiks (enam rohkem või yldse). mitte et ma ylejäänute omi väga loeksin või ostaksingi, olen yldse närb eesti kirjanduse tarvitaja viimasel ajal. a mis sest. 

raha jagasid Ilona Kivirähk, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Sirje Olesk, Signe Siim ja Mart Velsker. ise kah kulka raha taotlenud Indrek Hirv, kes muidu pidanuks jagajate ringis olema, hääletamisel osaleda ei saanud. Hirvega või Hirveta, on see minu meelest täiesti pädev kogu raha jagama. nende otsust selles vallas mina kyll usaldan, peaksid oskama mõistlikke otsuseid vastu võtta ja õiglaselt piiratud hyvesid jagada. 

seega: vilets kirjanik, kelle kõrge komisjon on tõesti väärituks tunnistanud, võiks raha teenida millegi muuga kui romaanide kirjutamisega. näiteks reklaame kirjutada, äkki õpib selle pealt romaanegi paremini tegema (vaadake Kaur Kendrit, eks). Tartus on mitu reklaamibyrood, mõni on isegi Supilinnas. paraku oleks vabakutseline kirjanik uue ameti valiku peale pidanud varem mõtlema, sest nyyd on kriis käes ja uusi kogemusteta inimesi enam naljalt tööle ei võeta. aga siiski, proovida tasub. yks Päevakera-nimeline firma on Supilinnas kah, kes eesti keeles kirjaoskajatele inimestele just kirjaoskuse eest maksab.

20.12.08

minu uus sõber


olen teda peaaegu nädal otsa öösiti unes näind.

14.12.08

vana, aga vastik dilemma

kui Ansip tõesti uskus, mida on tuleva aasta majanduskasvust kirenud, tuleks ta kuulutada teovõimetuks ja riigi juhtimisest eemaldada.

nii et jääb ainult lootus, et ta valetas. aga sellisel juhul tuleks ta võimult eemaldada valetamise eest. nagu Nixon, kes ei lennanud mitte pealtkuulamise, vaid valetamise eest. VH kysis: kas polnud mingit plaani teda Euroopasse ära saata?

selle postitusega käin taas kord omaenda veendumuse vastu, et mitmeparteisysteemis tuleks julmalt surnuks vaikida oma tegelikud poliitilised vastased. või siis need, keda sa yldse võimul näha ei taha. et tegelikult peaksin ma kysima: kes see A-tähega mees õieti on, kellest te räägite? et mina ei tea sellisest midagi. valitsusjuht? oot, valitsuses on meil ju praegu yks tore Võrumaa Navi kyla mees, naaskelterava meelega lõuapoolik nagu kõik selle kyla mehed, siis endine Tartu Ülikooli rektor ja endine kaitsepolitsei pealik ja siis veel yks Värskast pärit naisterahvas, yks Viljandi põllumees ja yks täitsa ilus muhulane. ylejäänud ei tule lihtsalt meelde, las nad olla.

loodan edaspidi vähem eksida ja kirjutada siin ainult sotsiaaldemokraatidest, Isamaa ja Res Publica Liidust ning rohelistest. nendest on võimalik moodustada mitu ysna sympaatset koalitsiooni-opositsioonikomplekti, igasyhes on inimesi, keda valida julgeks. rohelisi võib kiruda nende organisatsiooni sisemise ebaefektiivsuse pärast, mis jätab mitmeid säravaid mõtteid ja inimesi ripakile, sotsiaaldemokraate kohati liigse vasakpoolsuse pärast (aga muidu kipuvad nad olema täitsa tore konservatiivne erakond) ja IRLi kristlik-demokraatlike juurte pärast, mille võiks yks korralik erakond 21. aastasajal ometigi unustada, nagu näiteks AK ehk õigluse ja arengu erakond Tyrgis on jätmas oma islamiga seotud juuri (või vähemalt oli vahepeal, kui neil veel lootus Euroopa Liitu pääseda oli ja nad veel euroopalikke reforme tegid). usutunnistuse ja poliitika sidumine 21. aastasaja õhtumaal tundub lihtsalt kuidagi labane ja maitsetu.

njah, ja peale selle on IRLis veel mingi kamp kummaliste vaadetega, minevikku kinni jäänud või ajudeta rahvuslasi, kellel ei kipu olema elujõulise rahvusliku ideoloogia arendamiseks piisavalt kujutlusvõimet. a eks loodame nende rahvuslaste peale, kes sellesse nimekirja ei sobi.

ja veel: kas Jüri Pihl on tõesti Tallinna järgmine linnapea?

12.12.08

kui USA kriminaalõigus tunnistaks reinkarnatsiooni

teoloogilis-juriidiline kysimus, ent mitte kanoonilisest õigusest:

kui inimene mõistetakse mitmeks elueaks vangi, kas siis peaks ta reinkarnatsiooni tunnistavas õigussysteemis karistused järjest reaalselt ära kandma?

ja mis tingimustel teda ennetähtaegselt vabastada? hea käitumise eest nähtavasti.

3.12.08

*

kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. (Viru-Jaagupi)

lõhkusin eile tassi ära.