Kurb elas Kurvakodus
kus löödi lamajat
kus sakutati santi
Halb keldris piinas pimedat
sel Halval oli õdus
sest lõunalauas maiuspalad
Halva ette anti
Halb sõi halvaad
ja halvustas
ja pilas halvatuid
Ja Kurva pale
nutust oli märg
Kurb pisarate alla
seadis mõlkis mannerguid
neil vett ei olnud
kaevus elas härg
Kurb tahtis öelda Halvale
ent ütlemata jättis
sest Kurval toetust polnud
Halb ent oli tugev
siin majas oli eland Hea
see endalt elu võttis
ja tema kambris pööningul
käis nurgast nurka Jube
kes jubedusi tehes
kollast naeru kõhistas
suu hambutu
peas koopad
milles silmi pole
luust-lihast läbikäivalt
luiselt vilistas
et külla tuleks naabrimees
kõhn kooliveli Kole
kõhn kooliveli Kole
oli hirmsam kõikidest
ta koolnuid koinis
rabatud sest tõigast
Kurb kiljus
hambad huulde lõikudes
käis talveöödel kummitamas
vanahärra Võigas
ei väsind kurvastamast Kurb
ja kurtmast Kurb ei väsind
ta kutsus vennad vanemad
et olla hulgana
ent veljed tulemata jätsid
üks neist oli Väsind
ja teine vend ei julend
ta oli nimelt Arg
jäi kurvaks Kurvakoduke
Halb endist viisi hullas
ja jaurav Jube järjepannu
Koledaga kokku lõi
ent kõik see oli väga ammu
kõik nad juba mullas
nüüd Kurvakodus Tühjus kondab
langetatud päi
Ilmar Trull
1 kommentaar:
luuletus hea
tõi meenutusi:
Rakveres söögikoht nimega Kurva kodu.
Käisime seal brannega tihti ja mitte ainult söömas. Kuna õppisime sotsiaaltööd ja ema mul sel ajal kodus majapidamisega tegeles, ei tahtnud öelda, et nii tihti kõrtsis istume.
Muutsime sujuvalt nime ja käisime, nagu õiged sotsiaaltöötajad Turva Kodus
kõik olid rahul
Postita kommentaar