ei osata meil teha õiget tragöödiat. tragöödia lõpuks jääb ometi ellu ainult yks kõrvaltegelane, kelle rääkida jääb lugu. aga meil? viimases osas võrdlemisi traagilise pöörde võtnud "Tuulepealne maa" jättis kõigi žanrireeglite ja tõenäosuste kiuste ellu ysna mitu peategelast, suurema jao, kui arvutama hakata. õigupoolest ainult kaks sai surma. isegi korduvate kõrvaltegelaste mahanottimise juures jäädi poole peale pidama, neid tehti lihaks kõigest umbes viis tykki.
aga yritan kokku võtta mõned võimalused, mis meeles mõlguvad
1. kasutatud võimalused
1.1. kuul hävituspataljonlaselt
1.2. kuul saksa sõduritelt
1.3. kuul metsavenna käest (kahele nimega kõrvaltegelasele kummalegi kuul, kolmele väga visandliku identiteediga hävituspataljonlasele yks valang kolme peale)
2. kasutamata võimalusi
2.1. Siber
2.1.1. surm rongis teel Siberisse: kõik sarjas kuidagi esindatud tegelased pääsesid imekombel ära
2.1.2. näljasurm Siberis
2.2. märg haud, kui laevaga Rootsi minnakse: ainuke mineja läks kuidagi varavõitu ja jõudis terve nahaga kohale
2.3. soomepoisile oleks võinud anda võimaluse langeda Karjalas, valades oma verd hõimlaste maa peal - aatemehele väga õilis surm
2.4. Sinimäed
2.5. Tšehhi põrgu, sh miinipildujatuli (teostuslikult kyll kallis variant)
2.6. NKVD-mehe kuul metsavennale: Toomas Roole oleks täitsa sobinud
2.7. defenestratsioon: Artur Sirgi oleks võinud tegelaseks teha, ta oleks saanud Luksemburgis Echternachi linnas segastel asjaoludel aknast alla kukkuda juba eelviimases või yle-eelviimases osas, aastal 1937.
ja yldse. rocks fall, everyone dies võib olla väga stiilne lahendus, kui seda teostada vähehaaval. näiteks: stseen kellegi surmaga, stseen kellegi katsega surmast pääseda, rahulik stseen (arhiivikaader, kõrvaltegelaste tegevus, mujal samal ajal), stseen kellegi surmaga, rahulik stseen, kellegi katse vältimatust surmast vabaneda, rahulik ja vaikne stseen (nt loodusvaade + eelviimase allesjäänud peategelase viimane rahulik hetk siinilmas), kõrvaltegelase surm, arhiivikaadristseen, viimane surm, tiitrid.
yhesõnaga: verd ja rupskeid, häda ja viletsust, nälga, miinipildujatuld ja kyljest rebitud jäsemeid, isand Vahtre!
ceterum censeo: miks ei ole filmiks tehtud August Gailiti romaani "Isade maa"? miks peame kannatama Lauri Vahtre all? kas Kivirähule polnud piisavalt palju raha maksta, et ta "Isade maast" stsenaariumi kirjutaks? ja iseenesest on olemas ka Ristikivi väga suurepärased ja filmilikud "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Ristikivile meeldis kinokunst ometigi väga, ja nendest romaanidest saaks veidi stiilselt vanamoodsa olekuga filmid kyll. või telesarja.
5 kommentaari:
Kasutamata võimalused? Aga asi lõppes ka 1941. Enamik Sinu pakutust läheks paremini pisut hilisemasse aega. Nt märg haud oli ikka rohkem 44 ja sealkandis.
mhm, nii et neid võimalusi annab kasutada. veel. tegelikult õiget lõppu asjal ei olnudki. DVD peal näeme, raisk!
kirja pandud spekulatsioonid võtsid kuju veidi enne tänase osa lõppu ja siis ma ei võinud teada, et nad 1941. aastaga joone alla tõmbasid. (kui just veel yhte osa salvest tulemas pole.)
A Gailiti ja Ristikivi nimetet teoste põhjal filme või seriaale ootaks küll. Kohe väga ootaks.
Vahtrega on üks väga paha häda mu jaoks - kui mul kogemata kombel koguni patriootlikud ja rahvuslikud meeleolud peale tulevad (mida ajuti ikka juhtub) oskab just Vahtre oma lolli mölaga need alati uuesti pealt ära ajada. Tulgu siis see möla parasjagu millisest allikast tahes.
A tegelt ei meeldi mulle, kui filmi lõpuks kole palju rahvast surma saab. See tuletab kahtlaselt meelde, et ise võib ka saada. Surma nimelt.
aga SELLE filmi lõpuks oleks ju võinud. Vabadussõjas langes ju ometigi ainult yks, seegi vist pigem kõrvaltegelane, ja teine jäi yhest jalast ilma. tyhjasi kohtasi oli klassis pärast vähevõitu.
hm. sellise verejanu vastu võiksin muidugi meelde tuletada teatrivere retsepti ja yhe laari seda valmis segada.
Postita kommentaar