Mait Ando Raun karjub hyydja häälena kõrbes, et tema ja mõni tema sõber (Vilep? on keegi selle kirjaniku teoseid lugenud? nimi on mulle kyll tuttav, aga eesnime ega yhtegi pealkirja meelde ei tule) on ilma jäänud 72 000 kroonisest toetusest, mida kultuurkapital lahkesti kirjanikkudele jagab. 72 000 teeb 6000 krooni kuus.
Raun karjub põhimõtteliselt seda, et tema on nyyd vabakutseline ehk inime, kes peale kõrge kirjanduse loomise midagi nigu justkui ei teekski. ja et kulka peab talle selle eest raha maksma, muidu on see, et ta palgatööd ei tee ega äriyhingut ei asuta ega myyri ei lao, surmavalik. eks ta ole. kui ei ole raha, mille eest syya osta, ega põldu, kus see kasvaks, siis põle tõesti midagi syya. (huvitav, äkki ta ikka saaks oma tagaõues kardulat kasvatada? peaks teinekord vaatama, kui suur õu tal seal Supilinnas on.) ja siis ta karjub, et kulka raha saivad materiaalselt kindlustatumad ehk rikkamad inimesed kui Raun. ja et tema, Raun, kirjutab romaane. palju õnne.
kulka pole ikkagi sotsiaalhoolekanne, vaid kunsti toetamise asutus.
pealegi, raha sai 66 taotlejast 40 tykki. kõva kaks kolmandikku. ainult viletsamad jäid välja.
Kivastik, Mart; Kaus, Jan; Sommer, Lauri; Saluri, Piret; Lindepuu, Hendrik; Ruitlane, Olavi; Sauter, Peeter; Kotjuh, Igor; Kaevats, Mihkel; Mesikepp, Indrek; Viiding, Elo; Tungal, Leelo; Sildnik, Sven; Ilves, Aapo; Põldmäe, Asta; Teder, Tarmo; Käsper, Kalle; Tervonen, Marina; Ränik, Valeria; Tuulik, Jüri; Valk, Jaanus; Raud-Kalda, Piret; Meel, Mari; Hvostov, Andrei; Kareva, Doris; Rähesoo, Jaak; Malin, Jaan; Hirv, Indrek; Kangro, Maarja; Raudam, Toomas; Kompus, Marko; Kaldmaa, Kätlin; Vint, Toomas; Hellerma, Kärt; Saar, Anti; Kitsnik, Lauri; Krull, Hasso; Ehin, Kristiina; Park, Eeva; Vetemaa, Enn.
täitsa ilus nimekiri on minu meelest. oleks raha minu jagada, oleks neist rahast ilma jätnud umbes neli ehk kymnendiku. (aga Raunale põleks andnud, äkist oli ilmajääjate hulgas ikka mõni parem kirjanik ja kah.) kolm tykki on nimekirjas selliseid, kellest ma ei oska maine põhjalgi midagi arvata, kas anda või ilma jätta. ja seitse on selliseid, kelle teoseid ma yhel või teisel põhjusel lugeda ei viitsiks (enam rohkem või yldse). mitte et ma ylejäänute omi väga loeksin või ostaksingi, olen yldse närb eesti kirjanduse tarvitaja viimasel ajal. a mis sest.
raha jagasid Ilona Kivirähk, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Sirje Olesk, Signe Siim ja Mart Velsker. ise kah kulka raha taotlenud Indrek Hirv, kes muidu pidanuks jagajate ringis olema, hääletamisel osaleda ei saanud. Hirvega või Hirveta, on see minu meelest täiesti pädev kogu raha jagama. nende otsust selles vallas mina kyll usaldan, peaksid oskama mõistlikke otsuseid vastu võtta ja õiglaselt piiratud hyvesid jagada.
seega: vilets kirjanik, kelle kõrge komisjon on tõesti väärituks tunnistanud, võiks raha teenida millegi muuga kui romaanide kirjutamisega. näiteks reklaame kirjutada, äkki õpib selle pealt romaanegi paremini tegema (vaadake Kaur Kendrit, eks). Tartus on mitu reklaamibyrood, mõni on isegi Supilinnas. paraku oleks vabakutseline kirjanik uue ameti valiku peale pidanud varem mõtlema, sest nyyd on kriis käes ja uusi kogemusteta inimesi enam naljalt tööle ei võeta. aga siiski, proovida tasub. yks Päevakera-nimeline firma on Supilinnas kah, kes eesti keeles kirjaoskajatele inimestele just kirjaoskuse eest maksab.
8 kommentaari:
Heiki Vilep (vt http://www.vilep.com/) on andnud välja hulgi lasetraamatuid, mõned neist päris kenad värsikogud.
Mu meelest on formaalne probleem nõukogu otsuse tegemisel ilma ühe määratud liikmeta täiesti olemas (loomulikult poleks ta saanud endale jagamist otsustada, aga teistele küll). Asi pole selles, et teised poleks pädevad otsustama - sama argumendiga võiks öelda valmispäeval osale inimestest, et ära sina tule valima, teised on pädevad küll. Sellised asjad peavad juriidiliselt korrektselt läbi viidud olema, siis ei ole ka kellelgi alust protestideks.
Mitte et mulle väga sümpatiseeriks viis, kuidas ilmajäänud kirjarahvas reageeris.
hm. lasteluuletaja? no selge. tore. myygu ennast mõnele lehele maha, kirjutagu luuletus nädalas, paar tonni kuus ikka võiks kukkuda. kas Postimehel on oma lasteluuletaja, kes Ekspressi Trulliga võistleks?
(äkki ongi? ma Postimeest ka paraku ei loe eriti, nädalavahetuseti ja paberi pealt igatahes mitte, ja lasteluuletused on tyypiline laupäevase paberlehe žanr ja nišš.)
formaalne probleem on kistud. Hirv on lihtsalt Rauna toel sinna kulka sihtkapitali nõukokku pandud, Raun haarab hädas vapilooma järele. kuskilt mujalt pole Raunal lihtsalt kiskuda, pakun. mõni online-kanal läks õngegi. juriidilise korrektsuse vastu eksimist ma ei näinud.
ja tegelikult on täitsa õige, et kirjandusele raha jagavas nõukogus istuvad inimesed, kes raamatuid loevad, mitte need, kes kirjutavad. eesti kirjandust loevad ilmselt kõige põhjalikumalt ja laiemalt eesti kirjanduse uurijad. ja need õnnetud, kes peavad Loomingusse aastakokkuvõtte kirjutama, mis siis õieti ilmunud on.
ma tahaks põhimõtteliselt näha, kes on ylejäänud 18 luuserit, aga praktiliselt ei viitsi eriti kaevata praegu.
MTAK käib mäng teise asja ümber, oluline komponent on SAKK, s.t «sõltumatu ametiühing».
Teoorias peaks keik tublid punased nüüd sööstma, kisades, et "vaimse töö proletaarlaste" (no kummitab see vana kild täna, mis parata) ametiühisusele tehakse liiga. Ässitades sedakaudu teisigi kirjanikke ühinguga liituma. Ja üldse, ettekujutatavate õiguste eest peabki organiseeruma see, kes ise endaga toime ei tule. Jne.
Aga noh, minu arust on nii Vilep kui Bristol täitsa tegijad ja Signe Siim ebapädev kõigis asjus, mida ma teda tegemas olen näinud. Nii et ju ma siis käesoleva arvamisega taas kapsasse panen...
2008. aasta IV, kirjandus
http://www.kulka.ee/?module=taotlused&action=taotlused&blank=1
http://www.kulka.ee/?mid=50&action=taotlused
kulka rahade jagamise ümber toimuv ajab ausalt öelda öökima. eriti, kui oled kuulnud kulturnikute endi üksteise tagaseljalist kirumist stiilis "miks sellele tindisolkijale anti ja mulle mitte, kuigi mina olen palju parem" ja "riik peab meile maksma, sest meie olemegi Eesti".
mulle on jäänud mulje, et osadel kirjanikel (või kes end kirjanikeks nimetavad) on side reaalsusega pigem sümboolne kui tegelik, kui seda üldse on. nagu ka oma panuse kvaliteediga eesti kijandusse, mis on kurb. sest idee järgi peaks ju kirjanikud olema elu peegeldajad. aga mida sa peegeldad, kui omas mullis istud ja väljaspool seda toimuvast suurt ei jaga.
sorry, läksin leili, aga need on pildikesed real life'ist, millega ise kokku puutunud olen.
eva,
kui ytled, et Bristol ja Vilep on tegijad ja Siim ebapädev, siis võib sul täiesti õigus olla. kui olen jätnud mulje, et olen väitnud vastupidist, siis võtan omad sõnad tagasi. mul lihtsalt põle neis kysimusis andmeid. Siimu nimi oli vist ainuke võõras tolles kõrge kommisjooni nimekirjas. põle Bristolt lugend, Vilepit ka mitte, põle ka Siimu all kannatand. mine tea. lihtsalt kummaline tundus see kisklemine, avalikult ja poolsalaja.
jah, ja isand Vilepi arvamuse loen ka kohe läbi, kui jõuan.
kas see sama lugu vä?
http://www.tartupostimees.ee/?id=68315
kas see on tõsi et tal pedo kalduvusi on,nii vanal mehel nii noor naine.
Postita kommentaar