piiskop Põtra on kurb lugeda

olen taas kord veidi pettunud. peapiiskop Andres Põder näitab ennast minu meelest võhiklikust kyljest. tundub, et ta ei ole lugenud ei Jean-Jacques Rousseaud, kes oma raamatus "Ühiskondlikust lepingust" tsiviilreligiooni mõiste kasutusele võttis, ega 1960ndatest saati tsiviilreligiooni teemal kirjutanud tegelasi.

mul on kuri kahtlus, et isand Põder ei saa aru, mida see tsiviilreligioon tähendas. äkist on Jean-Jacques Rousseau tema jaoks kah liiga uueaegne mõtleja, yks sellise postmodernse kõikelubatavuse ja tarbimisyhiskonna apologeete?

minu meelest võiks ilmaliku tsiviilreligiooni hulka kuuluda võrdse kohtlemise põhimõte, õiguskindlus ja see, et seaduste kehtimise peale võib loota. põhimõtteliselt need riigi alusväärtused, mis kodanikele yhised on. ingliskeelse Vikipeedia artikkel annab igatahes otsad kätte, kui keegi tahab asja kohta rohkem teada. yks säärase õhtumaise ilmaliku tsiviilreligiooni proovilepanek oli Dreyfusi protsess Prantsusmaal. (kui ma siin midagi väga segi ajan, siis palun parandage.)

umbes samal ajal kirjutas Émile Durkheim oma raamatu "Usuelu elementaarsed vormid" (Les formes élémentaires de la vie religieuse), mis on kah asjalik tykk lugemist. veidi varem oli Prantsusmaal kirik riigist lahutatud.

ja ennäe. Robert N. Bellah' kirjatykk "Civil Religion in America" on võrgust kättesaadav! võtke alla ja salvestage endale kuhugi ära. igaks juhuks. võtan ja loen kohe ise ka läbi.

luteri vaimulike kitsas silmaring on mulle varemgi pettumusi valmistanud. näiteks kipuvad nad usuvabaduse ja usuõpetuse teemal võrdlemisi kummalisi ja juriidiliselt kirjaoskamatuid sõnavõtte tegema. kuidagi krooniliselt. ometi peaks olema tegu kõrgesti haritud inimestega. võib-olla polegi nende riik siit ilmast.

aga just seepärast on selliste tegelastega raske leida yhist pinda, et avalikkuses väidelda — nende ettekujutus yhiskonnast ja käibivatest mõistetest ning aluspõhimõtetest on kuidagi teistsugune sellest, mida ma tänapäeva õhtumaades olen eeldama harjunud. ma ei mõista öelda, kas see kipub siis näiteks väga 19. sajandi ja Ida-Euroopa poole kaldu olema, kas endise monopolistliku asutuse ametimeestena ei suuda luteri vaimulikud näha muud kui oma kaotatud karja või on asi milleski muus. (mõtted kommentaaridesse teretulnud.)

mulle on ysna sympaatne Kaarel Tarandi sekularism (näiteks Andrus Kivirähu ja Jaak Urmeti sekularismi suhtun suuremate reservatsioonidega, sest neil on kombeks tarvitada hulga sallimatumaid argumente), aga ega ma Kaarel Tarandi täieliku ratsionalismi nõudmisega riigiasjades ka lõpuni nõus pole. väärtused on parasjagu kokkuleppelised ja seega suurel määral suvalised. nii et neid jäägitult mingist ratsionaalsest algest tuletada pole ka tingimata mõistlik.

Kaarel Tarandi argumendid siiski yldjoontes tunduvad haakuvat Eesti praeguse õiguskorraga, aga klerikaalidest Veiko Vihuri ja Andres Põdra vastused Kaarel Tarandile minu meelest mitte. kui mul oleks valida, kas see on tingitud siirast harimatusest või siis näitab kyynilist demagoogiat ja populismi, milles mängitakse lojaalsetele kiriku liikmetele, siis ma eelistaksin harimatust. aga mine isahane tea.

veidi halvem lugu oleks siis, kui peaksin möönma, et vormiliselt kehtib Eestis õhtumaine demokraatia, aga sisuliselt käivad paljud inimesed (mitte ainult luteri vaimulikud) seaduste ja riigi toimimise põhialustega ikka ringi nii, nagu nad elaksid Venemaal või Pakistanis või Tais.

kurb igatahes.

veidi seondumatult panen yhtlasi kirja yhe värske juhtumise.

eile kinkis yks sõber mulle raamatu "Bhagavad Gītā nii nagu see on", mille krišna misjonär talle tänava peal maha myys. selle järgi saab hästi sanskriti keelt õppida, ytles ta, sest iga värss on esitatud sanskritikeelselt nii devanaagaris kui ladina kirjas, lisaks on iga värsi juures sõnastik, kus tõlgitakse ära iga värsis tarvitatud sõna. mulle kinkis seepärast, et tal endal juba yks on varasemast ajast. "aga riigis, kus kõige levinum usk on luterlus, võin ma teha peaaegu mida tahes, et teisi uske toetada," kommenteeris. ja ega jupp sanskriti keelt mööda kylge maha ei jookse.