Kuni neoliitilise revolutsioonini – küttide-kalastajate-korilaste ühiskonnas – valitses šamanistlik meditsiin, mis põhines ravitseja sidemele "abivaimudega" ja haigete ravitsemisele sealpoolse maailma vägede abil. Kui mitte muu, siis meie mõistes platseebo-efekt oli tollases maagilis-müütilises ühisteadvuses, kus individuaalne mina polnud veel eristunud, nii tugev, et võis – nagu teada - paljalt (ettekuulutava) sõna jõul tappa inimese, küllap siis ka tervendada tänasest hoopis tõhusamalt. Teisalt on selge, et šamaan manipuleeris inimese "peenkehade" ehk siis – kaasaja keeles – energo-informatsioonilisel tasandil.
ma usun, et see, mis meie sõber räägib neoliitilise revolutsiooni eelsest yhiskonnast, pärineb raamatust:
Studies in Lapp shamanism / by Louise Bäckman and Åke Hultkrantz. - Stockholm : Almqvist & Wiksell international, 1978. - 128 p. : ill.; 24 cm. - (Stockholm studies in comparative religion, ISSN 0562-1070; 16) ISBN 91-22-00140-9
kirjutatud on ta põhiliselt 17. aastasaja Rootsi poole materjali põhjal, nipet-näpet ehk pruugitud yksikuid teateid kaks aastasada edasi ja tagasi; võib-olla ka tema sõsaratest, mis 19. sajandi Siberi materjalil põhinevad – aga Hultkrantz formuleeris teoreetilised alused lihtsalt ja selgelt, mida kõigil teistel šamanismist rääkijatel hea tarvitada ja omale materjalile laiendada on.
yldiselt tegijaks šamanismiuurijaks peetav Mihaly Hoppal (keda Oopki viitab) näiteks rääkis kyll sama Hultkrantzi juttu, kui Siberi tänapäeva šamaanidest loenguid pidas. ja kaugel on neoliitiline revolutsioon Siberist või 17. aastasajast? kiviga visata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar