"Seda, mis toimus Viljandi tähtsündmusel folgil, on küll lihtsalt piinlik vaadata. No see on ju mingi hilispubekatest joobarite läbu. /---/ pemarist kostva tümaka asemel kostab taustaks hoopis torupill või kannel - asja sisu on aga ikka sama."
eks ta omast kohast õige ole, aga jõmmi pemmist tuleb tymmi ka folgi ajal ja Viljandis on kohalik jõmmikogukond täiesti arvestatav jõud. isegi folgi ajal. ja folgi ajaks tulevad nende sõbrad muudest depressiivsetest väikelinnadest kaaa kohale, iga jõmm oma pemmi ja oma tymmiga.
ära mine folgile! (tõsiselt)
kui paar aastat tagasi folgist lugu tehes Kivibergilt telefonitsi kysisin päev-paar enne folki, et miks peaks inimene folgile tulema, siis ta ytles, et ärgu tulgu. ärgu tulgu, kui ei ole tõeline rahvamuusikahuviline. olin paar kuud varem kuulnud teda samamoodi telefoni teel loo jaoks väga kaunilt ja entusiastlikult ylistamas folgi korraldaja MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus teist suuremat festivali, kevadtalvist MAADjaILMA, mis piletimyygiga kuidagi nulli ei jõudnud ja kus suurepärased moosekandid pooltyhjadele saalidele mängisid. tookord rääkis, et tulge aga, kui Otepäält Tallinna sõidate, astuge ikka kõik läbi. sestap olin veidi yllatunud, et nyyd Kiviberg järsku ytleb, et ärge tulgegi.
aga mõtlesin natuke sain aru. see oli vist juba 1998. aasta folgi pressikonverentsil ehk kymme aastat tagasi, kui seesama Kiviberg ytles, et folk on liiga suureks paisunud, et tuleb rahvast koomale tõmmata. praeguseks saavadki passid ehk neljapäevapiletid otsa juba mitu kuud enne festivali. yhepäevapiletit ka niimoodi ei pruugi saada, et tuled hommikul kohale ja ostad. see on hea kuu aega ette osta. aga piletidefitsiit rahvast ei heiduta, tulevad ikka, eriti noorjoodikud, kellel yldse raha ei ole või kes selle hoopis õlle peale kulutavad.
noorjoobar kannelt ei kuulegi
ja seetõttu need silma riivavad noorjoodikute massid kuidagi torupilli-kandlesse ei puutugi. usun siiralt, et suurem jagu neid ilmselt ei kuule nelja päeva jooksul yhtki kandlekeelt ega torupillihäält. (olen veendunud, et torupildurid-kanneldajad hoiavad oma pille tavaliselt liiga hästi ja on loomu poolest kas liiga uhke või siis tagasihoidlik rahvas, et niisama tänava ääres mängida, nagu kitarre- ja lõõtsamehed ysna tavaliselt teevad). noorjoodikute vastu aitaks ainult väga põhjalik tagakiusamine: praktiliselt tõkestada alkoholi, tubaka ja narkotsi myymine alaealistele, myyjad ja ostjad yhtviisi plate peale viia nagu need tuhat pronksiööaegset märatsejat ja seejärel Viljandist välja saata. ega muu ei aitakski kui politseiriik, aga see oleks jube kallis ja ysna mõttetu.
kolm kultuuri
kirvemeetodil võib folgikylastajad lyya kolme lehte:
1. suveyrituse kliendid,
suurtel kontsertidel käijad, kes maksavad täie rauaga piletiraha ja tulevad vaatama-kuulama kodumaiseid suuri või folgi korraldajate higi ja vaevaga suureks haibitud nimesid (Oort, Vägilased, Svjata Vatra, Liisi Koikson & Helletused) ja väljamaiseid artiste, kellest nad midagi varem kuulnud pole. puhas propagandavõit folgi korraldajatele pluss raha, millest MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus võib aasta otsa kodumaiseid proffe torupilli- ja kandlemängijaid koolikontsertidele vedada vana rahvamuusikat tutvustama ja teha muid kahjumlikke kontserte-festivale, mille yks kindel eesmärk on harida kasvavat põlvkonda.
2. noorjoobarid
need, kes tulevad puhtalt inertsist - kõik lähevad, läheme siis meie ka. kogu tutvusringkond on seal, mida meie siis molutame. need on kõik noorjoodikud ja kõige noorematest joodikutest veidi vanemad joodikud. tasulistel kontsertidel ei käi. varem olid vaba lava juures ja tšillisid seal. iga aasta on neid rohkem olnud. vaba lava on mitu korda ymber tõstetud, sest ega see seltskond ei meeldi ei linnale ega korraldajatele. sel aastal tõsteti vaba lava teoreetiliselt tuhandeid inimesi mahutavalt lauluväljakult kitsukesse Müllersoni kõrtsi tagahoovi. kui manöövri eesmärk oli läbustajate seltskond pihustada, siis see oli ysna edukas, ei oldki yhte sellist kohta, kus kõik see kontingent kokku oleks saand. kõige kesksema läbustamiskoha tiitlile rebisid seekord vist kolm kohta: telklaager; suure kontserditelgi ja Jaani kiriku vaheline kant; lauluväljak.
3. rahvamuusikahuvilised
rahvas, kes teab kuulama minna ka pisemaid kodumaiseid nimesid ja võib õppida uusi nippe igasugu väljamaa osavatelt pillimeestelt või lauljatelt (pisemad kontserdid, mida ei peeta lossimägedes, vaid kusagil sees või kultuurimaja hoovis - yhtegi niukesse kohta ei mahu tuhandetki inimest); rahvas, kes ise vaba lava juures kannelt või karmoškat tantsuks mängib ja iga päev kolm tundi tantsib, nii et seal kitsas on; rahvas, kes käib regilaulupesas või muudes õpitubades ja õpib uusi laule lisaks nendele, mida juba teavad. see seltskond paistab kolmest kõige vähem välja, aga neid on viimastel aastatel olnud kriitiline mass, et oleks võimalik ainult nende seltskonnas liikuda, kurk kähedaks laulda, jalad nõrgaks tantsida jne, ilma et peaks eelmisele kahele seltskonnale vähimatki tähelepanu pöörama.
ja nyyd võtke mõttes sellest jutust liialdused maha, enne kui võtate sygavasti solvuda. kes veerandi uskus, on poolega petta saanud. ega ma ise ka karsklane ole ja ise ka joon regilaulude laulmise kõrvale tihtipeale õlut. aga jutu põhimõte jääb samaks.
