tule keeletoimetajaks Äripäeva!

yks keeletoimetaja läheb meie meeldivast kollektiivist ära Eesti Kontserti. tule tema asemele!

seltskond on hea ja koht on tore. tööd pakutakse ysna mitmekesist, näeb lähedalt lehe valmimist, mille juures õpib igasugu kasulikke oskusi, kõiksugu infot voolab samuti toimetusest iga päev jõgedena läbi.

mida kandidaadilt tahetakse?

• erialast kõrgharidust (ilmselt eesti filoloog või midagi sellega võrreldavat, põle ilmtingimata kohustuslik, kui muidu ahvikiirusel ja snaipri täpsusega korrektoritööd teha oskad)
• kiirust ja täpsust (vt eelmine sulgudevahe)
• pingetaluvust (tihtipeale tuleb ajaga võidu joosta, enamasti sprindidistantsil)
• head suhtlemisoskust (kui ei saa aru, mida ajakirjanik on midagi eriti hämarat kirjutades mõeld, tuleb see inff tema käest kuidagimoodi kätte saada)

hea oleks, kui

• oled varem tekste toimetanud

meie juurest leiad

• huvitavat tööd sõbralikus meeskonnas (tõesti)
• soodsaid sportimisvõimalusi (ja pool toimetusetäit spordihulle, sealhulgas poole jalaväeryhma suurune maratonimeeskon, meeskond vesipallureid, bande sulgpallihuligaane, iga-aastane pooljao suuruste võistkondade kaupa sammude lugemise hullustus ja muud sellist)
• talvist lisapuhkust (nädal aega)

töötada tuleb vaheldumisi nädal esmaspäevast reedeni kl 9–17 ja nädal vaba reede ja laupäevaga kl 12–20.30 (orienteerivalt, tavaliselt pole esimene tund midagi teha ja saab tund varem lahti). töökoormus vaheldusrikas: tehakse leht valmis, mitte ei loeta tunde.

revolutsioon?

kui Briti kuningalossi ette on yles rivistatud oma pataljoni jagu soldatisi ja mängitakse marseljeesi (aux armes, citoyens!), siis pole see mitte revolutsioon, nagu mulle korraks tundus, vaid president Sarkozy riigivisiit Britimaale. loen selle oma tänaseks õppetunniks monarhiate saatuse kohta.

Riigiprokuratuur lõpetas sõjaväeluure uurimise

Pressiteade

Riigiprokuratuur
26.03.2008

Riigiprokuratuur lõpetas sõjaväeluure uurimise

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja, mille raames uuriti sõjaväeluure jälitustegevust. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Eesti kaitseväes viidi 2004. aastal läbi ebaseaduslikku jälitustegevust. Kedagi seoses nimetatud tegevusega kriminaalvastutusele ei võeta, kuna isikute tegevuses esinevad süüd välistavad asjaolud.

Uurimise käigus selgus, et aastatel 2005-2006 koostati ja säilitati Kaitsejõudude Peastaabis (KJPS) ettekandeid, mis põhinesid avalikest andmebaasidest saadud teabel ja ametnike tähelepanekutel. Sellisel moel teabe hankimist ei saa käsitleda jälitustegevusena.

Ebaseadusliku jälitustegevusena tuleb aga käsitleda KJPS-i ametnike poolt 2004.aastal teostatud jälitusmenetlust, millega koguti andmeid kolme isiku kohta. KJPS-i ametnikud viisid jälitustoiminguid läbi tuginedes jälitustegevuse seaduse paragrahvile, mis käsitleb vajadust otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või tema lubamine tööle jälitusasutusse. Riigiprokuratuur on asunud seisukohale, et KJPS-i ametnikel ei olnud käsitletaval juhul asutuse pädevusest lähtudes seaduslikku alust jälitustoiminguid teostada ning KJPS-i ametnike tegevuses seisnevad kuriteo tunnused.

Kriminaalmenetlusega kogutud andmete kohaselt uskusid KJPS-i ametnikud jälitustegevuse seaduse väärtõlgenduse tulemusel ja kehtiva siseregulatsiooni põhjal, et nende tegevus konkreetse jälitusmenetluse läbiviimisel on seaduspärane. Ühtlasi ei tuvastanud käsitletavas jälitustoimikus KJPS-i poolset ebaseaduslikku jälitustegevust ei kaitseministeerium ega ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kellele KJPS-i ametnikud esitasid aruandeid nende poolsest jälitustegevusest.

Eeltoodut arvestades esineb ebaseaduslikku jälitusmenetlust läbi viinud isikute tegevuses süüd välistava asjaoluna eksimus teo keelatuses. Karistusseadustiku järgi puudub isikul süü kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Antud kriminaalasjas on tuvastatud menetlust välistav asjaolu ning kriminaalasi on lõpetatud.

Riigiprokuratuur on tunnistanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning kriminaalasja materjalid riigisaladuseks, sest need sisaldavad riigikaitsealast teavet.

eesti keelt tuleb paremini korraldada

eesti keelekorraldus paistab silma eelkõige selle poolest, et on sisemiselt ebajärjekindel ja ebaloogiline, sealjuures on kehtivat ortograafiat sajaprotsendiliselt võimatu selgeks õppida, sest systeemi tehakse alatasa muutusi ja kymne aasta tagune õigekeelsussõnaraamat (edaspidi: ÕS, õss) on juba aegunud ka nende asjade koha pealt, millest sada aastat on eesti keeles räägitud.

Kati juures arutatakse eesti keele teemal. ysna huvitavaid asju tuleb välja, muu hulgas sattusin räusklema eesti keelekorralduse igavikulisel teemal. eelmises lõigus ytlesin lyhidalt ära, aga võite seda räuskamist ka pikemalt lugeda, kui lusti pakub.

eri õssude ebarjärjekindluse ja keelekorralduse põhimõttelageduse teemal võib lõpmatult õelutseda. kui eesti ortograafiareegleid hierarhilise systeemina käsitama hakata, jookseb juhe õige pea kokku, kui teatava detailsuseni on jõutud.

loogiliselt deduktsiooni korras polegi võimalik tihtipeale piiripealsetel juhtudel tuletada, kuidas on õige. ruulib tava ehk ÕS, mida iga kolme aasta takka muudetakse (tegelikult jooksvalt, aga raamatusse raiutakse harvem, jooksvalt suudavad väga vähesed asjadel silma peal hoida); kui tava ei ole, siis tuleb valida meeldiv analoogia. yhesõnaga: piiripealsetel ehk normeerimata juhtumitel on võimalik yksteisele vastukäivatest reeglitest

eesti keelekorraldust tehaksegi jaburalt ning ebaloogiliselt ja praegune keelepaavst Tiiu Erelt ei ole asja teps mitte paremaks teinud viimaste keelepiiblite ÕSsude koostamisega, vaid segadust yha suurendanud. lugege ka Jaan Kaplisnki ja Mati Hindi arvamisi eesti keelekorraldusest. asi on systeemi arhitektuuris, nagu võiks öelda mõni tarkvaraarendaja.

et põlegi midagi teha, ehk ainult asjad rahule jätta: kui on kombele ehk harjumusele toetuv systeem, ärge muutke kombeid nii tihti, et usinad keeletoimetajad ja korrektorid oma harjumusi iga natukese aja takka ymber kohandama peavad, sest ma ei usu, et keegi peale väga usinate keeletoimetajate ja korrektorite suudaks täpselt ajakohaseid ortograafiareegleid peast rakendada. (samas on praegune kord lõputu leib headele keeletoimetajatele-korrektoritele.)

komme, mida suurt keegi ei tunne, põle suurt kellegi komme. kui ainult väga vähesed suudavad surmkindlalt väita, et nad kirjutavad õigesti, aga kõik ylejäänud on ebakindlad ega suuda yksteisele nõu anda, kuidas siis on õige, viib see loomulikult kirjaoskuse yldisele erosioonile.

miks mõni muutus on õssu tehtud – tehke kindlaks, milline keelekorraldaja Eesti Keele Instituudi kuuest või siis milline toimkonnaliige on selle algatanud, ja kysige tema käest. lihtne :D
(muidugi, suurtähereeglid ja mõned muud põhimõttelised asjad on muutunud iga aasta takka. nt Rootsi kardinaid kirjutati veel mõni aasta tagasi väikeste tähtedega, või vähemalt tohtis.)

Esimese ristisõja kroonikad ja tegelikkus

Tiit Aleksejev peab avaliku loengu teemal "Tegelikkuse efekt Esimese ristisõja allikates"

Kolmapäeval, 26. märtsil kell 16.15 peab TLÜ ajaloo instituudis (Rüütli 6, ruum 307) ettekande teemal "Tegelikkuse efekt Esimese ristisõja allikates" ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev.

Ettekanne keskendub kolmele kroonikale, mille autorid Esimese ristisõja sündmustes vahetult osalesid. Eesmärgiks on vaadelda kuidas jookseb neis tekstides piir reaalse ja imaginaarse vahel ja mida mõiste „tegelikult aset leidnud“ 11.–12. sajandi autori jaoks üldse tähendada võis. Allikteksti teekonnana tõlgendades üritab ettekandja esile tuua, kus on võimalik kolme teejuhti üks-üheselt järgida ja milliste lõikude osas nad vähem usaldusväärseteks osutuvad.

Loeng toimub osana Tallinna Ülikooli keskaja keskuse kevadsemestri seminaride sarjast. Keskuse liikmeskond hõlmab Euroopa keskajaga tegelevaid uurimisrühmi ja üksikuurijaid nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Keskaja keskuse veeb: http://www.ai.ee/?pid=6

jahimehed taunivad joomist ja loomapiinamist

me elame koomiksis, kommenteeris kolleeg. aga tõesti: Eesti jahimeeste selts teatas, et taunib loomade piinamist ja alkoholi tarbimist, astudes minu hinnangul nii ilmselt oma liikmete põhiliste huvide vastu. puhtalt tõendusmaterjali pärast lisan pressiteate. mine tea, mida see päev või nädal võib pressiteadete rindel veel tuua.

EJS TAUNIB LOOMADE PIINAMIST JA ALKOHOLI PRUUKIMIST

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on šokeeritud eelmisel nädalal avalikkuseni jõudnud videost, kus turismijahi korraldajad eirasid jahinduse häid tavasid ja eetikat. EJS vabandab jahimeeste nimel siiralt kõigi inimeste ees, keda nähtu pahandas ja kinnitab, et tegu oli jahinduspõhimõtete ränga murdmisega, lausus EJS tegevdirektor Andres Lillemäe.

"Nii Jahimeeeste Seltsil kui ka ilmselt suuremal enamusel Eestimaa 14 000 jahipileti omanikust oli avalikkuseni jõudnud video nägemine tõsiseks šokiks," ütles Lillemäe. "Päris kindlasti ei olnud antud videol nähtud jahipidamise viis eetiline ja esmasel vaatlusel võis seda pidada ka ebaseaduslikuks."

Andres Lillemäe sõnul tegeleb Jahimeeste Selts, mis ühendab 9100 jahimeest üle Eesti, pidevalt liikmete koolitamisega ning jahinduseetikal on selles väga suur roll. "Peame antud juhtumi valguses endale tuhka pähe raputama, sest ilmselgelt on selgitustöö veel lünklik," märkis Lillemäe.

Andres Lillemäe ütles, et relva käsitsemine alkoholijoobes on Eesti seaduste järgi rangelt keelatud ja karistatav. Samuti näevad jahinduse head tavad ette, et loomal ei lasta piinelda. "Minu hinnangul ei eksi selle reegli vastu üldiselt kohalikud jahimehed, küll aga kiputakse vahetevahel seadusi ja eetikat unustama turismijahi korraldajate seas, kus võib ette tulla, et soovist turisti paremini teenindada, võidakse unustada jahinduse põhimõtted," märkis Lillemäe.

EJS soovib, et keskonnateenistus korraldaks põhjaliku ja objektiivse uurimise ja vajadusel kõiki süüdlasi karmilt karistataks.

EJS vabandab veelkord Eesti üldsuse ees oma liikmete ebaeetilise teo pärast.

golf kehalise kasvatuse tundi Kuresaares

Kuressaares on ilmselt golfisõbrad või Tiger Woodsi austajad võimu juures. ei jõua syveneda ega kogu kilomeetripikkust pressiteadet läbi lugeda, tsiteerin viimast lauset:

"Kuressaare linnavõim ootab golfiväljakult panustamist ka linnaelanike seas tervisespordi populariseerimisele ning Kuressaarest on saamas esimene linn Eestis, kus golfitunnid lülitatakse gümnaasiumi kehalise kasvatuse programmi."

tsemenditehas hiide

maa peaaegu kõige pyhamasse kohta ehitatakse tsemenditehas. seekord kyll Marimaal, õigemini praeguste piiride järgi Kirovi oblastis, nimelt Tšumbõlati mäele, kus iga kolme aasta takka peetakse maha kõikide mariusuliste (ehk mari paganate) kõige tähtsam usutalitus. või noh, kõige tähtsam selle poolest, et ongi kõigi mariusuliste pyha, mitte perekonna ega kyla ega maakonna oma.

Tšumbõlati mäele olla maetud samanimeline väejuht, kes on minu teada viimati inimesena maa peal kõndinud tegelane, kes mari jumalate kõige kõrgemasse seltskonda on vastu võetud. tsaariajal olla keisri sõjavägi mingi osa mäge suure pauguga õhku lasta yritanud. peale selle peaks mäe ymbrus olema etniliselt marilastest puhastatud, millest järeldub, et koht on tehniliselt palverännupaik.

mari.ee uudis, kust leiab selle lõigu:

Вопрос о Святости места захоронения Акпатыра и Чумбылата ни у кого из присутствовавших не вызывал никакого сомнения. Но тут приверженцев Религии Предков ждали неприятные известия с места захоронения Чумбылата. На Святом месте, которому поклоняются многие поколения марийцев, хотят построить завод по производству цемента! Уже летом этого года цементный завод должен заработать в ограниченном объёме. Карты высказали свою озабоченность в этом вопросе, ведь именно здесь, в молельной роще на Чумбылате 4 июля 2008 года должны состоятся моления.

aga miks just Põltsamaa?

no ma saan aru, et on igati kokkuhoidlik juua veini poeriiulite varjus, nii et selle eest maksma ei pea. aga – jumalate päralt – miks peaks seal jooma nimelt Põltsamaa veini, ei jõua mulle kohale. keeratav kork?

Cosgrove surnud

lugege Cosgrove'i, vajadusel tellige Amazonist. oli tegija. Talina ylikooli pressiteade.

Suri Tallinna Ülikooli audoktor Denis E. Cosgrove

Reedel, 21. märtsil suri California Los Angelese Ülikooli geograafiaprofessor Denis E. Cosgrove, kes eriti viimastel aastatel on aktiivselt nõustanud Tallinna Ülikooli teadlasi ja õppejõude ning pälvinud oma tegevuse eest Tallinna Ülikooli audoktori tiitli.

Denis E. Cosgrove oli meie kaasaja üks mõjukamaid geograafe, uue kultuurgeograafia teadussuuna rajaja, ajakirja Ecumene (praegune Cultural Geographies) käivitaja ning paljude oluliste raamatute autor. Tema esimene suurteos „Social Formation and Symbolic Landscape“ (1984) tutvustas maailmale uusi suundi ja võimalusi maastiku uurimises. „Maastikku tuleks tõlgendada historiograafiliselt ja maastiku mõistet tuleks arutada ka sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist,“ kirjutas Cosgrove selles raamatus. Hiljem, raamatus „Cultural Landscapes“ (1997) vaates ta maastikke juba viiest aspektist lähtuvalt: maastik kui tähendus, kui idee, kui esteetiline väljendus, kui ideoloogia ning kui rahvusliku mälu salvestaja ja meedium. Aastaid hiljem nentis ta artiklis „Landscape: Ecology and Semiosis“ (2003), et maastiku-uuringutes on kaks selgelt eristuvat suunda: ökoloogiline ja semiootiline.

Denis E. Cosgrove promoveeriti Tallinna Ülikooli audoktoriks 22. veebruaril 2008.

muslim ei saa olla demokraat?

"Uiguurid on moslemid ja vähe usutav, et nad hakkavad demokraatlikke väärtusi kandma," kirjutab Leslie ysna huvitavas Hiina-blogis.

iseenesest on tänuväärne, et Leslie on võtnud juhtida tähelepanu sellele, et ka tiibeti pool võib levitada liialdusi ja et Eesti meedia võib kysimuses liiga kallutatud olla ning seetõttu mõne fakti tähele panemata jätta. samas olen ka mina tiibeti lobi ohver, tõekspidamiste poolest kuulungi Linnart Mälli gängi, kes Hiina Rahvavabariigi autoriteeti Tiibeti riigi yle ei tunnusta.

aga asi on veidi laiem: Leslie on avaldanud ysna nihilistlikku arvamust yldse maailma olukorra ja seisu suhtes. et Tiibetist räägitakse, aga tegelikult on igal pool perse majas. Birma on unustatud jne. siinkohal tuletan meelde Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ylevaatlikum Wikipedia artikkel), mille asutajate hulka Eesti ja Tiibet 1991. aastal kuulusid. sellele organisatsioonile olen tänu võlgu, et tean nimepidi nimetada mõnda maailma "konfliktipiirkonda", nagu Leslie neid nimetab ja mis ta soovib kõik endale selgeks teha (ise sain peast lugedes sain oma 33 võrreldavat kohta kokku, kus tean olevat otsest vägivalda). yks võimalik koht sellistest kohtadest aimu saada on ERO liikmete nimekiri, kus on kyll igasugu karvaseid ja sulelisi, sh paar Venemaa Föderatsiooni vabariiki (suurema jao Putini ajast on ERO olnud paraku kriisis ja varjusurmas), aga kõiksugu syndinud ebaõiglusest ja selle vastu võitlejatest võib nii aimu saada kyll.

niisama räuskamise asemel, et maailm on hädaorg, võiks inime ometigi toetada mõnda ryhma, kelle siiruses ta kindel on. kas või sõnades või kandes rinnas märki "Vaba Valgevene eest" või levitades teadmist, et need on olemas (seda on kyll Leslie omal kombel teinud, mille eest tänu). yhtlasi tervitused Silver Meikarile, kes Eesti riigis esindab seda, mis on -- tõenäoliselt endise poliitvangi ja dissidendi Vaclav Haveli mõjul -- Tšehhi välispoliitika kindel osa, nimelt järjekindel kõiksuguse rõhumise vasta võitlemine.

olen paraku ajast maas, milliseid ERO yritusi Tartus või Eestis või mujal veel tulemas on, aga igatahes on kunagised liikmed Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia, Ida-Timor ja Palau on juba saanud YRO liikmeteks. ERO systeemis yht-teist ära teinud ogoni aktivisti Ken Saro-Wiwa ylespoomine Nigeerias aastal 1995 saatis riigi Rahvaste Yhenduse ukse taha ja tõi Nigeeriale vist majandussanktsioonegi.

aga tagasi uiguuride juurde. yks Vikipeedia artikkel loeb yles Ida-Türkistani iseseisvuse taotlejate hulgas nii sekulariste, kes samastavad ennast Kemal Atatürgi pyydlustega, kui ka teokraatia ihkajaid -- nii et tavaline tyrgi poliitiline seis. miks mitte demokraatia? Erkin Alptekin on mulle kyll igati mõõduka mulje jätt. ERO on just selline organisatsioon, mis kõiksugu aktiviste pyydnud harida nimelt vägivallatu vastupanu vallas. tundub, et dalai-laama, kes hoiatab tiibetlastest vägivallatsejaid oma võimaliku tagasiastumisega (mina marodööridega ei mängi), on vägivallatu vastupanu praktikate kõige suurem autoriteet praegu yldse.

aga muslimid ja demokraatia? mõelgem Tyrgi peale, millel on kahtlemata kogu Kesk-Aasiale, sealhulgas Ida-Türkistanile suur mõju. tehtav ja tehtud. lugesin hiljuti läbi yhe oma lemmikkolumnisti, Bombay muslimist poliitiku perest pärit ameeriklase Fareed Zakaria raamatu "Vabaduse tulevik", kus ta räägib islamist ja demokraatiast lähemalt ning ysna veenvalt. hea raamat, praegu ka ysna odav, nii et ostke ja lugege.

seal räägib ta muu hulgas ka sellest, et viimase aastakymne jooksul on muutunud Hiinas võimalikuks riik kohtusse kaevata ja riiki kohtus võita. ja yldse seda, et parem on alustada sõltumatust kohtuvõimust kui lihtsalt valimiste korraldamisest. samuti seda, et parasjagu jõukas rahvas toetab liberaalset demokraatlikku korda kõige paremini. autonoomsel Tiibetil võiks säärases valguses Hiina koosseisus isegi lootust olla. liiati kui Hiina praegu yritab vähemasti jätta muljet, et Lhasas hoiab korda politsei, mitte sõjavägi, mis näitab muret selle mulje yle, mida nad väljapoole jätavad.

interneti jututuba otsib keeletoimetajat

seoses kogu selle leedondusega, mis yle eestikeelse meedia ja blogosfääri praegu möllab, tuli meelde yks mitme aasta tagune haiglane mõte: kõige hullem töö oleks interneti jututoa keeletoimetaja. mõtlesin neid vanu telneti- või IRC-põhiseid, et kirjutad käsureale teksti, lööd enterit ja tekst ilmub nähtavale teistele samal kanalil olijatele. (muide, Olev Hannula juhtumis, millele kah Leedo kaasusega seoses on viidatud, oli oluline osa tõendusmaterjali just kuskilt IRCst.)

minu mõte oli see, et kui kasutaja vajutab enterit, siis ilmub tekst nähtavale kõigepealt keeletoimetajale, kes peab 2 sekundi jooksul tuvastama keele- ja stiilivead, sõnastuslikud ebatäpsused, vildakad või eksitavad laused, need parandama, nii et tekst oleks õigekeelne ja lihtsasti ning yheselt arusaadav. siis vajutab ise enterit, et tekst ylejäänud kasutajateni jõuaks.

edasi mõeldes: põhimõtteliselt oleks võimalik palgata ka MSN-keeletoimetaja (aga tema saaks ilmselt palka Microsofti või mõne tolle sidusettevõtte käest, lõppkasutaja ostaks teenust Microsofti kohaliku esindaja käest) või Skype'i vestluste toimetaja. spellerite jms keeletehnoloogia abil on seda tööd võimalik mõistagi teataval määral automatiseerida, aga eesti syntaksist vist miski siuke loom praegu veel jagu ei saa ja inimmõistus peaks asja niikuinii yle kontrollima.

kui meil valitseks täielik ja kohustuslik keeleline purism, siis oleks nende teenuste tarvitamine mõistagi kohustuslik.

osta osalus kriminaalasjas!

kui Evil Securitasest & Good Securitasest ning kurjadest väärtpaberitest kirjutasin, polnud mul aimugi, et Merko kavatseb jagada ennast Heaks Merkoks ja Kurjaks Merkoks, mis täidab vähemalt ajaleheveergudel ja vähemalt osaliselt minu soovi ja iha krimidraama järele hea ja kurja ettevõtte võitluse kohta. võitluskunstide koha pealt tõotab saaga tulla kyll vaene, kui advokaatide kunsti just võitluskunstiks ei loeta.

samas on teisi toredaid võimalusi: näiteks kui Kuri Merko jääb börsile, siis tekib väikeaktsionäril võimalik osta osalus kriminaalasjas. investeeringu sisu on see, et Hea Merko jätab Kurjale Merkole 300 miljonit krooni raha, investor aga saab mängida selle peale, et kõik tegelased pääsevad puhtalt ja kahjunõudeid kas ei esitata yldse või esitatakse nii vähe, et investor jääb pärast protsessi lõppu plussi. aktsia kurss hakkab sõltuma kohtust tulevatest uudistest ning prokuratuuri leketest.

isekysimus on see, kus hakatakse seda 300 miljonit krooni raha hoidma ja mis on selle tootlus. põhimõtteliselt võib Kurjast Merkost saada sisuliselt edukas vereimejate kapitalistide investeerimisfond.

mida teeb peaminister...

... kui lennuk jääb hiljaks ja selle lennuki järel tuleb lennujaamas oodata ja igav on?

lihtne. helistab ajakirjanikule ja lobiseb 20 minutit.

ja – ytelge nyyd mulle – kas see on siis pressivaenlase käitumine?

Sinimaniseele plaat raadios P 16.03 kl 20

hiljuti tuli välja Sinimaniseele plaat "Ääletu ägin". regilaulud, nii tytarlaste kui poiste omad, torupillitykid, kandlelood, sekka kaks uuemat rahvalaulu. mõni vanemat tõugu mängulaul kah. väga hea plaat, räägivad igasugused.

kogu seda asja võib kuulata Klassikaraadiost "Folgialbumi" saatest sel pyhapäeval (16.03) kell 20.00. Leanne räägib ja võib-olla saan ma ka sõna sekka. lindistus võiks takkajärgi kuulatav olla siit või kuskilt samast kandist. (ma ei orienteeru Klassikaraadio võrgulehe sygavustes kuigi hästi; kui antud lingi alla ei ilmu, siis võite koordinaatide järgi ise otsida ja kommentaarides viidata.)

plaat on kaua tehtud kaunikene. kavas on olnud viis aastat, võib-olla kauemgi. tõhusam ettevalmistumine ja tootmine ise võttis vist kokku oma kaks aastat, aga kes ikka mäletab.

"Folgialbumit" võite teinegi kord ja muidu kah kuulata. igasugu toredaid asju ja raskestitalutavaid traditsionaale tutvustatakse. baski ja bulgaaria torupillimängijaid näiteks. nämma.

Sinimaniseele vana koduleht on siin, mõndapidi täielikum kui uus. sealt laenasin ka pildid. plaadilt välja jäänud lugusid võiks kuhugi mp3-formaadis yles riputada, olen mõeld, aga põle ise teind ja nii neid ei olegi. YouTube'is põle ka midagi, kuigi videomaterjali on milgi määral Jüri Metssalu initsiatiivi toel yles võetud ja kokkugi lõigatud. noh, tulevikuks projekte jätkub. kui kellelgi peaks tekkima tahtmine sellest toredast kambast ansambli muljet jälle jätta. see pole aga sugugi garanteeritud, pigem käiakse niisama Supilinnas või Karlovas koos vanu arhiivist otsitud või kes-teab-kellelt õpitud rahvalaule laulmas.

a siiski, folgile vist anti paber sisse, et seal võiks pänd ka esineda, kui just korraldajad vale teema tõttu tagasi ei peksa: regilaul mullu juba oli ju, Tormise palvel; tänavu on folgi teema midagi muud.

ylemisel pildil esinduskoosseis hõimupäevade peakontserdil Tarbatu Suurõpilas porikuul 10215,
alumisel välikoosseis Vormsis sealse rahvuspyha jakepäeva paiku heinakuu lõpul 10216

neli aastapäeva

vaatan, et neli aastapäeva on ligistikku sattund.

Euroopa Parlament 50
Tiibeti ylestõus Hiina vastu 49
Praha kevad 40
Iraagi sõda 5

mugurdancis: seljatantsu sõnad

es mācēju danci vesti
man spēlmaņa nevajaga
ar mutīti stabulēju
trīcēj istabiņa

brālītis māsu dancot veda
pirka zelta gredzentiņu
ar tautieti dancojoti
nokrīt gredzentiņis

saka tautas uzņemdamas
nu tubūsi līgauiņa
atnāc meitiņ rīta agri
vabūs gredzentiņu

kurjad väärtpaberid

trykiveakurjamid synnitasid täna panga Evil Securitas. see on ilmselt yleilmse turvaettevõtte Securitas kuri kaksikvend. nõuan telesarja, kus Securitas ja Evil Securitas teineteise vastu astuvad. ootan rohkelt ninja-kunsti ja gun fu'd nagu Hongkongi filmis ning lisaks korporatsiooni tasandi kuritegevust nagu "The Firmis".

veel Sinimaniseelest

googeldasin Sinimaniseele nime. ja leidsin yhe kaunimatest Sinimaniseele määratlustest yle aegade (mõistagi eksliku): united brigade of young Estonian folklorists. lätlane ytles, olgu ta tänatud.

Tartus orientalistikapäev laupäeval (15.03)

Laupäeval, 15. märtsil 2007 algusega kell 11.15 Tartu Ülikooli keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2).

Kava
11.15 Avasõna
11.20 LAUR JÄRV - Tiibeti budismi kaheksa kaarikut (sgrub brgyud shing rta chen po brgyad)
11.50 URMAS PAPPEL - Hiina riik ja usulised organisatsioonid lääneliku usuvabadusideaali vaatevinklist
12.20 MÄRT LÄÄNEMETS - India linnakultuuri kajastused mahajaana suutrates
12.50 PEETER VÄHI - Budismi ja islami suhetest Siiditeel muiste ja nüüd
13.20 Vaheaeg
13.30 HENN KÄÄRIK - Vana Testament, Calvin ja Oktsident
14.00 PEETER ESPAK - Mesopotaamia kosmiline geograafia – Abzu tähendusest
14.30 VLADIMIR SAZONOV - Valitseja jumalikustamisest Kesk-Assüüria riigis. Tukulti- Ninurta I (1242-1206 e.m.a) kui "päikesejumal"
15.00 ANDRES EHIN - Otsides satorit Euroopas
15.30 Vaheaeg
15.45 Film - The Pandavas. Five Warriors (Animafilm India eepose Mahābhārata põhjal. Kestus 86 minutit, inglise keeles)
17.15 Lõppsõna

Eesti Akadeemiline Orientaalselts

uudiseid kapitalistlikust Läänest

"USA kohtleb töötavaid emasid nagu Lesotho" – lugege homsest Äripäevast. kujundajate pealik kommenteeris seda pealkirja, et nagu nõukogudeaegne lugu imperialistlikust ja rõhuvast mandunud Läänest.

Hispaania viimatistest valimistulemustest ajendatud emotsiooni toel võiks ju väita, et nyyd oleme ju ka Euroopa Sotsialistlike Vabariikide Liidus.

USAs võib selline vaatenurk samuti palju pooldajaid leida. ma ei mäleta, kes oli see briti koomik, kes yle lombi esinedes seletas, et Britimaal on kaks erakonda: tööerakond – ehk sotsialistide partei, nagu öeldaks USAs – ja konservatiivne erakond – ehk sotsialistide partei, nagu öeldaks USAs.

ligimesearmastus ja võrdse kohtlemise printsiip

ei ole hea toppida oma nina sinna, kuhu pole vaja, ytleb takkajärgitarkus.

aga siiski tekkis tollest supist, mida sisse hingasin ja siis välja aevastasin, yks laiem kysimus: kas ristiusuliste ligimesearmastuse põhimõte ja meie õigusriigi alustalana kehtiv võrdse kohtlemise printsiip on kuidagi suguluses? kas yks on ajalooliselt teisest tuletatud? või on tegu yhe kultuuriuniversaali kahe eri näoga? minnes õelamaks: juhul kui vastus yhelegi neist kolmest kysimusest on jaatav, kas siis võib eeldada, et inimene või huvigrupp, kes yhte nimetatud kahest põhimõttest mõistab ja oma tõekspidamistele lähedaseks arvab, võib mõista ka teist nimetatud põhimõtet paremini kui mõni, kes kumbagi ei mõista ega oma tõekspidamistele lähedaseks ei arva? minnes pragmaatiliseks: mida teha siis, kui asjaolud säärase vaikimisi postuleeritud eelduse kassi saba alla saadavad?

lahendus: kui loogika enam ei aita, jääb yle probleemi kergema ja lõbusama poole pealt illustreerimiseks, nagu siin blogis viimasel ajal kombeks on saanud, esitada laul:

Käsmu laht on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu laht on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.

Refr: Kroon on tal peas, Johnny, kroon on tal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.

Käsmu kapten esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu kapten esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.

Refr: Kroon on tal peas, Johnny, kroon on tal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.

Käsmu kokk on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu kokk on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.

Refr: Kroon on tal peas, Johnny, kroon on tal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.

Käsmu Liisa esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu Liisa esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.

Refr: Kroon on tal peas, Johnny, kroon on tal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.

varastasin siit. viis kuulatav VLÜ plaadilt "Jää jumalaga Eestimaa".

lõbusat lugemist samal teemal: George Orwelli "Loomade farm"

miks tsenseerida muinasjuttu

Kaja kysib: "Miks, miks tundus lapsepõlvine lemmik, Perrault´ "Muinasjutud", üle mitme aasta uuesti lugedes nüüd mulle äkki õõvastav, ebakohane ja isegi jõle?"

seda siis lastele ette lugemiseks. kuigi Kaja lõppeks selle eelarvamuse kahtluse alla seab (lugege ise), tekitab see eelarvamus parasjagu segadust. tema näidetega: miks ikkagi lasteraamatus

• Saabastega Kass valetab ja petab oma isanda nimel
• inimsööja lõikab une pealt oma tütarde kõri läbi ja
• rahapuuduses vanemad viivad oma seitse poega kahel korral metsa surema?

pakun ajaloolise seletuse. kysimus on lihtsalt selles, et 19. sajandi väikekodanliku eluviisi levides siirdusid säärased muinasjutud täiskasvanute omavahelisest suulisest meelelahutusest raamatutesse, mida lastele ette loeti. ja sestsaadik on nad yleminekuajas.

kusjuures Perrault' ja Grimmide muinasjutud on juba tsenseeritud: Perrault tegi seda õukonna peenema fuih-fuih-seltskonna tarbeks ja Grimmid laste tarbeks. põhimõtteliselt tarvitasid nad puuraidurite ja noorte neiude ja yldse täiskasvanud inimeste lugusid, mida nood omavahel rääkisid. noh, Võrumaal köögilaua ääres meesterahvaste seltskonnas viina võttes olen ise kah kuuld lugu, kuidas Võru miilitsas kahest joodikust arestikambris nädalavahetusel kurjade kokkusattumiste tõttu sült sai. ikka räägitakse siukesi lugusid, samuti kui SL Õhtuleht myyb verd piltide peal. nõudlus pysib.

suur osa neid meile lasteraamatutest tuntud lugusid võib olla aastatuhat või mitu vanad -- millele viitab lai levik Iirimaast Indiani --, aga laste tarbesse arvatud esmakordselt alles kirjalikus versioonis mõnisada aastat tagasi. yhtlasi on sama ajaga muinasjutuvestmine täiskasvanute omavahelisest meelelahutusest kadunud, alates sellest, kui romaane ja ajalehti ja kõiksugu rahvaraamatuid lugema hakati. (Bettelheim räägib yldiselt juba muinasjutu kui lasteraamatu traditsioonist.)

niisiis: et Grimmide ja Perrault' muinasjuttudest tänapäeva mõistes vägivallatut ja seksivaba laste meelelahutust saada, on paar järgmist tsensuuriringi täiesti omal kohal.

kah koledaid lugusid kirjutanud Hans Christian Andersen aga mõtles omad lood ise välja (põhimõtteliselt samuti kui Oscar Wilde), mõni yksik ainult on enne raamatusse raiumist suulisel kujul olemas olnud. nii et need väljendavad eelkõige tema enda kurba meelt ja maitse-eelistusi. Anderseni lood on seega ka laia auditooriumi peal enne avaldamist testimata, samas kui Perrault' ja Grimmide omad on syžee poolest kindlad hitid juba ammu, nii et nende taastrykkimine peaks olema suht riskivaba, kui stiiliga mööda ei panda.

traditsioonilised lastejutud on kogu aeg olnud näiteks loomajutud (rebane, hunt ja karu -- teate kyll), mis kavaldamise ja ylekohtu ja vägivallaga samuti silma paistavad, ent on õpetlikud ja hoiatavad inimesi selle eest, et elu on karm, aga ebaõiglane. või midagi sellist olen ma pärast toreda muinasjututeadlase Ülo Valgu loengute kuulamist uskuma jäänud.

tunnistan ausalt yles, et olen teinud ka ise yhe sigaduse, mis eelnevasse juttu puutub: nimelt eranditult lõuapoolikute lapi (vana)meeste räägitud juttudest kokku pannud tavalises koguses vägivalda sisaldava muinasjutuvalimiku ja siis lasknud seda värvimisraamatuna turustada. õnneks oli kujundaja folklorist, keeletoimetaja suli ning kirjastaja hea huumorimeelega.

raamat sai siuke: "Hundiks pandud noormees".

vägivalda on seal parasjagu, seksi vähem, vast kahes-kolmes jutus ja enamasti vihjamisi. aga mäletan selgelt tõlkimise ajast yhte irvitamist raamatule pildid teinud Ellomiga. kombekuse nimel mõtlesime välja, et ulja suli kysimust truule ahjule kolme tytarlapse kohta võiks tõlkida "kas need neiud on lõtvade elukommetega?", kui lapi originaalis seisis must valgel "fuorat", mille etymoloogiline vaste eesti keeles on "hoorad". mis sai, lugege raamatust ise.

põhimõtteliselt sai too raamat umbes samasugust boreaalset teistmoodi-muljet silmas pidades tehtud kui Ehina "Unesnõiduja" ja Kaplinski "Kaks päikest", esimene legendaarne tšuktši muinasjuttude kogu ja teine igasugustest yle maailma kokku korjatud lugudest.

yks tuttav rääkis "Unesnõiduja" kohta oma irmsat mälestust lapsepõlvest: ta oli vist kuueaastane või sinnakanti, kui plaadilt Ehina enda sisseloetud lugusid mängiti unejutuks. olid hirmsad. tõesti. ongi. räägiksin lapsele ise kah pigem seda lõbusat lugu, kuidas vares kõigepealt surnut teesklevale rebasele paugu vastu sabaotsa paneb, et teada saada, kas ta ikka tõesti surnud on. (rebane selle peale aga ei liiguta oimugi, kuigi on valus. siis on vares julgem ja tuleb lähemale, virutab nokaga kõhtu. rebane ei liiguta ikka midagi, vares jääb uskuma. läheb silmi nokkima, aga siis võtab rebane ta hambu. ja nii tagasi ja nii edasi, teate kyll, kaunis lugu blufist ja riskist.)

kuidas soomlased kikkapuud tantsivad

võtke kinni kuningas: kuningamäng Vermontis

ylikonnad ootavad CNNis otsustava teisipäeva tulemusi (kas saab siis Obama või Clinton ja millal see õieti selguda võiks). aga et loetud on mõni yksik tuhat häält, siis lahutavad lihtsalt rahva meelt. andsid äsja teada, et Vermonti osariigi Brattleboro linnas saab hääletada otsuse poolt, et kohalik politsei peab põhiseaduse rikkumise eest kinni võtma Bushi ja Cheney, kui nad linna satuvad, et nad siis anda yle pädevatele organitele oma kuritegude eest vastust andma. Vermont olla muidugi liberaalne ja ekstsentriline osariik, märkis yks ylikond, ja arvata on, et kumbki kurjategija sinna ei satugi. loe ka: AP lugu ja uudiste assortiid samal teemal.

Brattleboro linn figureerib taustal yha rohkem kuulsust koguva veidrate juttude autori H. P. Lovecrafti õudusjutus "Pimeduses sosistaja". lugege, Lovecraft räägib loos Vermontist pikemaltki. eestikeelne tõlge on ka olemas samanimelises Jyrka koostatud "Öölase" sarja Lovecrafti-valimikus, aga seda peab vist raamatukokku pyydma minema.

aga see tänane Brattleboro linna lugu meenutab mulle yhe laulumängu Tori varianti. sõnad, mälu järgi:

kuningas kuningas
miks sina mullu meile ei tulnud
murumullu meile ei saanud
kuningas kuningas
kui käisid käsud järele
ja sõitsid sajad sõnumida
kuningas kuningas
nyyd sina tuled sandil ajal
kevadisel kehval ajal
kuningas kuningas
nyyd sina riisud riideida
ja kakud kaelakardasida
võtke kinni kuningas
võtke kinni kuningas

mäng ise käib nii, et ringi keskele kuningaks pandud mängija hakkab värsi "nyyd sina riisud riideida" kõlades ringis laulu laulvatelt (ilmselt) tytarlastelt lahtisemaid riidetykke ja ehteid - nt rätikuid ehk - pantideks kiskuma. värsi "võtke kinni kuningas" ajal aga . laul kuulatav viisiga Krää plaadilt "Läti lugu" või "Eesti rahvamuusika antoloogiast" koos mänguõpetusega.

Googeldus andis mulle lahkelt hambu yhe 1890. aastal korjatud Saaremaa teksti Kärla kihelkonnast, mis on ära trykitud Tedre antoloogia I köite 2. vihikus. tsiteerin, julmalt:

4.3 LAULUMÄNGUD
476. KUNINGAMÄNG.
1069 2.

Kuning, kuning, kukekuning,
kuning kulla poisike!
Eks sa tulnud mullu meile,
tulnud tunamullu meile,
sügisesel sojal ajal,
kus jooksid jõed õluta:
viinaallikad arudest,
mõduallikad mõisadest,
taariallikad taludest!
Nüüd sina tuled kevadisel,
kevadisel kõval ajal.
Nüüd sina riisud riideehted,
katkud kaelakutrused.
Kelle kord on panti heita?
Kudas karp, nõnda kaas.

Mängijad käivad ringis, üks on ringi sees, kelle silmad rätikuga on kinni siutud ja kes kuninga nime kannab. Ringisolejad laulavad laulu, ja kui viimased sõnad "Kudas karp, nõnda kaas" lauldakse, lähevad kõik paari. Kes üksi jäeb, maksab pandi, mis kuningas kinniste silmadega piab - kui kõik pandi on maksnud - jälle selle kätte andma. Läheb see tal korda, saab ta lahti, aga kui ei lähe, jäeb ta veelgi kuningaks. Kärla. H II 18, 870/1 (1). 1890.

prints Harry gurkha noa ja Vahipataljoni embleemiga

no Vahipataljon või pigem juba peastaabi teavitusosakond peaks seda asja PR-võiduna igal pool manifesteerima. prints Harry kandis Afganistanis eestlaste kingitud Vahipataljoni embleemi otse rinna peal. see pilt näitab tema varustust vist kõige paremini, ärge ainult uskuge, et Vahipataljon 1815. aastal Napoleoni poolel inglaste käest lakki sai ja oma lipu loovutama pidi. ei saand ja ei pidand, kõik vastupidine on imperialistlik propaganda.

gurkhad, kellega Harry kah kõrvuti võitles, on samanimelise hinduusulise Nepaali rahva hulgast pärit palgasõdurid, keda Briti armee siiani värbab gurkhade brigaadi. koolituse esimesse järku pääsemise konkurss on mäenõlvadel 30 tahtjat yhe koha peale. kuskilt Wikipedia artiklist jäi meelde, et praegu olla neid rivis 3400 võitlejat ehk tõesti yks brigaadisuurune yksus. India iseseisvumise ajal jäi vist seitse rygementi kuninganna alla teenima ja mõned rygemendid läksid India poole yle. nugade poolest, millest yhte Harry kandis, on gurkhade väeosad kuulsad.

teema viskas õhku tegelikult eile Marko Mihkelson. põle aimu, kas on Eesti meediast läbi käinud.