eesti keelekorraldus paistab silma eelkõige selle poolest, et on sisemiselt ebajärjekindel ja ebaloogiline, sealjuures on kehtivat ortograafiat sajaprotsendiliselt võimatu selgeks õppida, sest systeemi tehakse alatasa muutusi ja kymne aasta tagune õigekeelsussõnaraamat (edaspidi: ÕS, õss) on juba aegunud ka nende asjade koha pealt, millest sada aastat on eesti keeles räägitud.
Kati juures arutatakse eesti keele teemal. ysna huvitavaid asju tuleb välja, muu hulgas sattusin räusklema eesti keelekorralduse igavikulisel teemal. eelmises lõigus ytlesin lyhidalt ära, aga võite seda räuskamist ka pikemalt lugeda, kui lusti pakub.
eri õssude ebarjärjekindluse ja keelekorralduse põhimõttelageduse teemal võib lõpmatult õelutseda. kui eesti ortograafiareegleid hierarhilise systeemina käsitama hakata, jookseb juhe õige pea kokku, kui teatava detailsuseni on jõutud.
loogiliselt deduktsiooni korras polegi võimalik tihtipeale piiripealsetel juhtudel tuletada, kuidas on õige. ruulib tava ehk ÕS, mida iga kolme aasta takka muudetakse (tegelikult jooksvalt, aga raamatusse raiutakse harvem, jooksvalt suudavad väga vähesed asjadel silma peal hoida); kui tava ei ole, siis tuleb valida meeldiv analoogia. yhesõnaga: piiripealsetel ehk normeerimata juhtumitel on võimalik yksteisele vastukäivatest reeglitest
eesti keelekorraldust tehaksegi jaburalt ning ebaloogiliselt ja praegune keelepaavst Tiiu Erelt ei ole asja teps mitte paremaks teinud viimaste keelepiiblite ÕSsude koostamisega, vaid segadust yha suurendanud. lugege ka Jaan Kaplisnki ja Mati Hindi arvamisi eesti keelekorraldusest. asi on systeemi arhitektuuris, nagu võiks öelda mõni tarkvaraarendaja.
et põlegi midagi teha, ehk ainult asjad rahule jätta: kui on kombele ehk harjumusele toetuv systeem, ärge muutke kombeid nii tihti, et usinad keeletoimetajad ja korrektorid oma harjumusi iga natukese aja takka ymber kohandama peavad, sest ma ei usu, et keegi peale väga usinate keeletoimetajate ja korrektorite suudaks täpselt ajakohaseid ortograafiareegleid peast rakendada. (samas on praegune kord lõputu leib headele keeletoimetajatele-korrektoritele.)
komme, mida suurt keegi ei tunne, põle suurt kellegi komme. kui ainult väga vähesed suudavad surmkindlalt väita, et nad kirjutavad õigesti, aga kõik ylejäänud on ebakindlad ega suuda yksteisele nõu anda, kuidas siis on õige, viib see loomulikult kirjaoskuse yldisele erosioonile.
miks mõni muutus on õssu tehtud – tehke kindlaks, milline keelekorraldaja Eesti Keele Instituudi kuuest või siis milline toimkonnaliige on selle algatanud, ja kysige tema käest. lihtne :D
(muidugi, suurtähereeglid ja mõned muud põhimõttelised asjad on muutunud iga aasta takka. nt Rootsi kardinaid kirjutati veel mõni aasta tagasi väikeste tähtedega, või vähemalt tohtis.)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar