The more we try to be ourselves the more we are forced to defend what we have never been. The American public feels most comfortable with the mythical Indians of stereotype-land who were always THERE. These Indians are fierce, they wear feathers and grunt. Most of us don’t fit this idealized figure since we grunt only when overeating, which is seldom.
To be an Indian in modern American society is in a very real sense to be unreal and ahistorical.
/---/
During my three years as Executive Director of the National Congress of American Indians it was a rare day when some white didn’t visit my office and proudly proclaim that he or she was of Indian descent.
Cherokee was the most popular tribe of their choice and many people placed the Cherokees anywhere from
At times I became quite defensive about being a Sioux when these people had a pedigree that was so much more respectable than mine. But eventually I came to understand their need to identify as partially Indian and did not resent them. I would confirm their wildest stories about their Indian ancestry and would add a few tales of my own hoping that they would be able to accept themselves someday and leave us alone.
Whites claiming Indian blood generally tend to reinforce mythical beliefs about Indians. All but one person I met who claimed Indian blood claimed it on their grandmother's side. I once did a projection backward and discovered that evidently most tribes were entirely female for the first three hundred years of white occupation. No one, indeed, wanted to claim a male Indian as a forebear.Vine Deloria, Jr.
Custer Died for Your Sins: An Indian Manifesto.
New York, Macmillan 1969,
pp 2–3
22.-24. mail toimub Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuses (TLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10, auditoorium 1) konverents Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaal”. See on esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents, mis toob esmakordselt kokku selle eesti ajaloo ühe tüviteksti uued tõlgendajad ja tõlgendused. Üritusel osalevad ettekannetega praeguse aja tuntuimad Henriku kroonikaga tegelevad ajaloolased, arheoloogid ja kirjandusteadlased Skandinaaviast, Inglismaalt, Ameerikast, Itaaliast, Lätist ja Eestist; sealhulgas mitmed tänapäeva nimekamad ristisõjaajaloolased nagu prof James Brundage Kansase Ülikoolist, dr Christopher Tyerman Oxfordi Ülikoolist ja dr Kurt Villads Jensen Lõuna-Taani Ülikoolist.
Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab 13. sajandi alguses Liivi- ja Eestimaal aset leidnud ristisõdasid, on ühtlasi esimene siinsete alade kohta kirjutatud ajalookroonika. Nõnda kujutab see endast eesti ajaloo tüviteksti, mida eesti rahvuslik ajalooteadvus on püüdnud enda jaoks ümber tõlkida, kasutada ja ära kasutada 19. sajandi keskpaigast alates. Just sellele tuginevad mitmed meie arhetüüpsed ajalookangelaste ja vaenlaste kujud, nagu rajaneb ristisõdade tõlgendamisele muistse vabadusvõitlusena ka eesti ajaloo ideeline selgroog – igikestev võitlus toona kaotatud vabaduse taastamise nimel. Ühelt poolt näiksegi, et pole ühtegi teist ajalooallikat, mis oleks meile nõnda hästi tuntud: mitmed selle katked, tegelased ja metafoorid on saanud igituttavaks ajalooromaanide ja -õpikute vahendusel. Teisalt aga on meie suhe selle kroonikaga olnud alati pingeline – kroonika, mis tähistab ajaloo algust, markeerib eesti ajalooteadvuses ühtlasi võõra võimu algust, ning ka eesti ajalookirjutus on tegelenud pigem selle teksti enda jaoks ümber tõlkimise kui tõlgendamisega. Nii võib olla üllatav, kuid ilmselt märksa õigustatum väita, et õigupoolest ei tea me sellest ajalookroonikast enesest, temas väljenduvast mõtte- ja väärtustemaailmast kuigi palju.
Henrikuga uue ja lähema tutvuse sõlmimisel aga võivad osutuda vägagi avastuslikuks just need vaatenurgad, mis lähenevad sellele tekstile väljastpoolt. Viimase aastakümne jooksul on Henriku kroonikast saanud tõeline täht ka rahvusvahelisel teadusareenil – kroonikast on ilmunud mitmeid uusi tõlkeid ja vanadegi tõlgete uustrükke, üha sagedamini kohtab tema nime uurimustes ja konverentsiettekannetes, kus seda kasutatakse hiilgava näitena oma ajastu ristisõjaideoloogiast. Kummatigi on see mahukas uurimistöö, mida Henriku kohta on tehtud üle Euroopa, jäänud siiani laialipillutatuks. Erinevate uute tõlgenduste koondamise on seadnud endale eesmärgiks Tallinnas korraldatav kolmepäevane konverents “The Chronicle of Henry of Livonia: Crusading and Chronicle Writing at the Medieval Baltic Frontier” (Henriku Liivimaa kroonika: Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal), mis on ühtlasi esimene tervenisti Henriku Liivimaa kroonikale pühendatud konverents ülepea.
Konverents toimub 22.-24. mail Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Tallinn, Rüütli 10), auditooriumis 1.
Kõik ettekanded ja arutelud leiavad aset inglise keeles.
Ajakava:
22. mail kell 14.00-17.15 esinevad prof James Brundage, prof. Lars Boje Mortensen, dr Tiina Kala, dr Jaan Undusk;
23. mail kell 10.00-16.30 esinevad dr Christopher Tyerman, dr Iben Fonnesberg Schmidt, dr Nils Holger Petersen, prof Jüri Kivimäe, prof Valter Lang, dr Heiki Valk, dr Torben K. Nielsen; samal päeval kell 17.00-18.30 toimub ümarlaud Henriku Liivimaa kroonika tõlke- ja uurimistraditsioonide ning retseptsiooni kohta eri maades ja kontinentidel: osalevad prof James Brundage, dr Piero Bugiani, dr Tuomas M.S. Lehtonen, dr Andris Šnē ja prof Enn Tarvel, vestlusringi juhib Marek Tamm;
24. mail kell 10.00-17.15 esinevad dr Alan V. Murray, Marek Tamm, dr Kurt Villads Jensen, dr Carsten Selch Jensen, dr Anti Selart, Stefan Donecker, dr Kaspars Kļaviņš ja Linda Kaljundi.
Lähemat infot, ettekannete resümeed ja programmi leiab Keskaja Keskuse koduleheküljelt: www.ai.ee/cms
Otselink Henriku Liivimaa kroonika konverentsi alaleheküljele: http://www.ai.ee/?pid=2610&pageHeader=Henry%20of%20Livonia%20Conference
Kõik Henriku-huvilised on teretulnud kuulama!
Konverentsi korraldab TLÜ Keskaja Keskus koostöös Põhjamaade Keskajauuringute Tippkeskusega (NCMS), Kopenhaageni Ülikooli ja TLÜ Ajaloo Instituudiga.
Info:
Linda Kaljundi
TLÜ Keskaja Keskuse koordinaator
telefon: 56649342
e-post: cms@ai.ee
Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee
Here on BEYOND THE BEYOND, we don't normally post raw, unsolicited press releases, but you ponder the motives and thinking behind an effort like this, and it's actually kind of scary. I'd be betting good money most of these Google Earth-tagged illegal dump sites date to the Soviet era. So you've got this Estonian cybergreen millionaire's web 2.0-style participatory scheme to scrape his nation's surface clean via orbital oversight... Russia would never dream of a campaign like that. USA, way too sloppy. Even Sweden Finland and Norway would be hard put. Ultra-tidy, public-spirited Switzerland maybe, but gee whiz... who are these people?
