Lusitanica XIII [Portugali reisikiri]

Tipico
ehk
Pois täältä

Lennujaama saame lennukitaolise trammiga, mis Porto linnas metrood sõidab, poole teed maa peal. Campanha jaamas võtame камера хранения'st omad pakid, 3 euroopa rubla kysib masin pärast viiekohalist koodi, mille järgi meie raudkapi ära tundis.

Järgmise trammipeatuse nimi on Heroísmo. Selle nime andmise võimalikud põhjused panevad mind ikka veel mõtlema ja jäävad hämarapäraseks. Yks kahest keskealisest britist, kes lõpuks meiega sama lennuki peale tulevad, määrab 14punktises plokk-kirjas soome-ugri maailmakongressi kirja järgi ära, kust me tuleme, ja arutab seda teisega. Jube sant, kui su emakeel on yleilmne lingua franca. Ei mingit privaatsust. Meie kyll lobiseme neljakesi ohjeldamatult, ilma et oleks hirmu, et keegi muu aru võiks saada. Ajame omavahelised viimased arved ja rahaasjad joonde ja jutti.

Ja olemegi lennujaama tuttavvõõras hyperreaalsuses. It's just there it's a little different. Näiteks vööd ei kästa turvakontrollis vöölt võtta.

Loeks midagi? Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" portugali keeles?

Viimane pooltund, viimased poed. Mõttetud hargmaiste brändide poed, mis on kõikjal yhtmoodi, magusa ja napsi pood, kus vast veerand asju kohalikud, eriti muidugi portveinid. Lehepood, kus myyakse kõiksugu õhtumaa keeltes lehti ja portugalikeelseid raamatuid. Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" lennukis lugeda? Portugali keeles? Vist ikka ei viitsi. Mingi raamat, mille pealkirjas on sõna "Graal". Harry Potteri eiteamitmes köide. Ikka portugali keeles. Dostojevskit, tõsi kyll, ei ole, kuigi muudes raamatupoodides ikka oli. Marssalite ega kindralite elulugusid vist ka mitte.

Hiljem saan E käest teada, et ka plaate myyakse sealsamas. Tõsi, kui sealt tulistvalu mööda tuiskasin teist või kolmandat korda -- viimsed meeleheitlikud katsed leida puuduvat kingitust -- ja hetkeks kaalusin lausa ingliskeelse turistiteatmiku ostmist (jätsin mõtte, kui olin jõudnud endalt kysida, mis maa või saare kohta siis yldse; mõttetu), kuulsin kõlaritest pateetiliselt fraseeritud tyypilist sõna "fa-a-a-a-do" (väga, väga tyypiline).

Pietà, aga ilma Ameerika M16 automaatrelvata

Käsitööpood, artesanato. Lävel tervitamas rahvariides naismannekeen, kelle riiete komplektil ega aksessuaaridel hinnasilte pole, ilmselt kuulub ta sisustuse hulka. Tartus Ryytli uulitsa käsitööpoes võib samasuguse mannekeeni vist paljaks osta, aga neid on seal ka mitu. Tikitud kaelusega meeste särk, mis esmapilgul kuigivõrd ei erine Ida-Euroopa omadest, maksab 54 euroopa rubla. Ehtelett -- mõttetud ja pisikesed asjad, ainus ilus ehe maksab 310 rubla. Mõttetult kallid jumalakujud, olematu valik, sealhulgas Pietà, mis mulle meenutab eelkõige Kivastiku "Savonarola tuleriida" Draamateatri lavastust reklaaminud plakatit, millel Malmsteni Kristus-Savonarola vabas käes on Ameerika automaatrelv M16. (Kaunis plakat, kust selle koopiat saada? Ah?) Võtmehoidjad, ilmetud. Mängukaardid nagu igal pool mujal, tarokikaarte pole. Ja siis mitmes suuruses kukkesid nagu Karlssoni lugudes. Ainult et see on Barcelosi kukk.

Jalgpallipood, mõttetu, ei yhtki huvitavat eraldusmärki. Oleks pidand Alfamast sõduripoest seersandiõlakud ikka ostma, ykskõik mis teenistuse omad nad siis olid. Isegi turvameestel on siin õla peal harilikult kaks linnukest, harvem yks või kolm. Politseinikel kipub olema kolm linnukest, millest alumisel täisnurkne jõnks alla, nii et ta M-tähte meenutab.

Asjatundjad: kohalik kultus põhineb ysna lollakal myydil

Leian VH yles. Räägin talle kohaliku butafooria poest, viin ta sinna. Viimases meeleheites räägin talle ära Barcelosi kuke ääretu populaarsuse taga seisva legendi, mille lugesin G-le saanud tassilt (A kinkis vist), enne kui see ära pakiti. Seal oli selges inglise keeles kirjas kultust põhjendav lugu, mille rääkimist ma seni olin vältinud, isegi kui keegi kysis. Aga nyyd siis kukub seegi kell ja ma jutustan, räägin ning pajatan:

Barcelosi linnas kypsetati hulk kypsetisi -- nagu "Imedemaa Alice'i" raamatus, torkas mulle pähe -- ja siis söödi need kõik salaja ära. Yks syyta mees anti vääralt selle eest kohtu alla -- nagu ärtu soldat "Alice'is", eks -- ja mõisteti syydi, kuigi kõik märgid näitasid, et tal syyd teps ei olnud. Mees palus kohtuisandalt veel viimast võimalust ennast syytuks tunnistada. Ja nägi yhte kukke korvis (ma nyyd ei tea, kas see oli sama korv, kus enne hoiti söödud kypsetisi või mitte). Mees ytles: "Kui see kukk kireb, siis ma olen syyta." Kukk kires ja mehel lasti minna.

"See legend on lollakas," arvab VH butafooriapoest kõrvale õlut jooma minnes. Ja tal on õigus, hoolimata kõigist ilmavaatelistest implikatsioonidest, mis loos sees on. Siiski laenas VH mulle paar cruzeiro't, et ma saaksin yhe kuke osta, nii et lind ehk minugi päästaks, vähemalt kingitusepaanikast.

Lennuk nagu maaliini buss ja Säästumarket

Ryanairi lennuki kohtumine rahvahulgaga meenutab kõige rohkem veneaegset maaliini bussi või isegi praegusaegseid Setumaa omi. Pileti peal istekoha numbrisi põle, rahvas istub, kuhu saab, otsib vabu meelepäraseid kohti, räägib omavahel valjusti, sebib ja sagib. Kõik kohad saavad lõpuks täis.

Lennuk hakkab vähehaaval meenutama Säästumarketit, sinises ja kollases teenindajad liiguvad ringi ja jagavad vana ja odava ilmega käru pealt yyratute summade eest odava ja kehva väljanägemisega koledates pakendites asju. VH pistab mulle näpu vahele reklaami, kus on toidupakendite pildid, umbes samasuguse, mida kõik suurjamyyjad meie postkastidesse topivad. Olen nördinud.

Ja loen edasi Gibsoni "Kõiki homse pidusid", mis ysna sobivalt kirjeldab Lucky Dragoni nimelise arvatavasti Singapuri päritolu odavpoodide keti toimimist koostöös sidus- ja partnerfirmadega (nende oma pank, milletaolise 7-Eleven Jaapanis kunagi mullu või tunamullu asutas, kullerteenistus GlobEx, tavaline föderaalne tigupostiteenistus). Ryanair reklaamib rongipileteid. E-st vasakul mängib yks lõngus, Che Guevara pilt desktopil, läpakaga Mah Jonggi.

kirjutatud
Porto ja Stanstedi vahel õhus
lehekuul 10221

kõigepealt telefonimyyjad, siis misjonärid

yle-eelmisel nädalal ja enne seda kiusasid mind aeg-ajalt ikka telefonimyyjad. yldiselt yritasid mulle myya raamatuid.

viimane pettis isegi algul ära. kui sulle helistab keegi, kes ytleb, et ta on kirjastusest V ja sina oled parasjagu lõpetanud yhe raamatu korrektuuri (mis sest, et muule kirjastusele, olen ysna mitmele tööd teinud), siis su mõte liigub loomulikult suunas: "appi, jälle tahavad tööd pakkuda!" aga tyhjagi. kysisin täpsustava kysimuse: "sa oled telefonimyyja?" tema vastu: "telefoni? ei." kysisin veel yhe täpsustava kysimuse: "sa ei paku mulle tööd, vaid tahad mulle kaupa myya?" sellest sai ta aru, ja möönis, et tahab raamatuid myya. mina raamatuid tema käest osta ei tahtnud ja nii me leidsimegi teineteisemõistmise.

varem yritas yks telefonimyyja mulle mingit raamatut veel myya, aga ta rääkis oma päheõpitud või pigem pähekulunud juttu sellisel toonil, et ma kysisin tema käest siiras imestuses: "oled sa kindel, et sa oled inimene, mitte masin?" see katkestas tema jutu, mis muidu kostis tõesti sedamoodi, nagu tulnuks ebaprofessionaalsel kombel sisse vuristatud lindilt või syntesaatorist, ja ma veendusin, et tegu oli ikka inimesega. telefonimyyki pole veel täiesti automatiseeritud, hea seegi.

võib-olla on oma osa sellel, et mu taskutelefoni laadija töötas ja ei töötanud vahepeal väga kaootiliselt (ostsin eile uue), aga nyyd pole mõnda aega ykski telefonimyyja umbest kaks nädalat mulle helistand, ilmselt on järg misjonäride käes.

Sampo panga peamaja ees tulid õhtal vastu yhed. kysisid, kas ma tahan tulla sinna ja sinna sel kellaajal, et jumalateenistus (või midagi sarnast). siis ma tundsin huvi, et kes nad siukesed on, kysitlesin neid õpetusliku päritolu koha pealt. vabakogudus. aga ei ole baptistid. ega miski muu meil ylemöödunud aastasaja viimasel kolmandikul levinud õpetus. Ameerikast on tulnud see õpetus. seal aga 1960ndail tuule tiibadesse saanud. ja et olla kõige lähemal metodistidele. mu huvi rauges, andsin visiitkaardi tagasi, ytlesin, et mind nad ära ei pööra. ja et ma olen nad ära määranud.

selle peale paistis veidi solvuvat teine, kes suurema jao aega vait oli old, kui esimene pyydlikult mu kysimustele vastas (ja ära vastas, vähemalt nelja plussi peale viiepalliskaalas!), ja tahtis teada, mis see mulle annab, kui ma nad nyyd ära määranud olen. vastasin, et ma määran ka linde ja autosid.

siis kysis mu käest, kas ma piiblit kunagi lugenud olen. mõtlesin ja meenutasin iseendas, mis tykke ma lugenud olen (kunagi aaaaaastaid ja aaaaaaastaid ja aaaaaastaid tagasi vana testamenti kuni vist kuningate raamatuteni, siis mõned aastad hiljem Luuka evangeeliumi, kunagi juba hilisemal ajal ilmutusraamatut, vist Juuditi raamatut, ilmselt ka mingeid tykke apostlite tegudest, päris viimati paari aasta eest Nikodeemose evangeeliumi, mida kanooniline komplekt ei sisalda, ja kindlasti midagi veel, arvestamata sekundaarseid käsitlusi ja, hm, näiteks vepsakeelset lastepiiblit, mida vepsa keele pärast lugesin; ja siis peaks mul olema riiulis liivikeelne uus testament, antud välja Helsingis kunagi Teise ilmasõja eel või ajal, mida ma ka sirvinud olen), leidsin, et see on ebaoluline, ja ytlesin ausalt, et mul on piiblist ysna ykskõik, et ma olen istunud yhe hoopis teistsuguse usulise yhenduse juhatuses ja et kuni nad minu elu institutsionaalselt segama ei tule, siis olgu aga. ja läksin edasi.

ja siis eile õhtul tuli trollipeatuses ligi yks noor poiss, kes kutsus piiblit lugema. (vist oli "lugema", mitte "uurima". kuigi ma väga kindel pole. hm.) kysisin kohe ära, ega ta mormoon ega jehoovatunnistaja ei ole, kuigi see väliste märkide järgi enam-vähem kindel oli. (yhtedel neist oli ju mingi piibliuurimise tegevusala väga tähtis. või -lugemise.) ei olnud. ytles, et siuke ja siuke vabakogudus. kysisin, kas baptist. tema ytles, et ei ole. ma kysisin: "kindel?" see on muide teine kord paari nädala jooksul, kui ma sellise kysimuse esitan inimesele, kes äsja on oma usulise kuuluvuse mulle teatavaks teinud. ma kahtlustan, et see võib -- vähemalt mõnes kontekstis -- olla ebaviisakas. nojah, aga too vabakogudus oli jälle Ameerikast. Bostoni kandist, rohkem ma teada ei saanud, sest jooksin trolli peale. kogunema pidid nad teises kohas kui need, kelle esindajaid ma Sampo Panga ees nägin, nii et ilmselt mingi teine yhendus. muid märke on ka, et need olid kaks pigem konkureerivat yhendust.

huvitav, mis edasi? tolmuimejamyyjad ukse taga kella andmas?

palju õnne gröönlastele

ja jätkuvat edu valitud teel.

mida teeb veebel minu unenäos?

ja yldse, mida see tähendab, kui kaks korda järjest sama nädala jooksul väljaõppeinstruktorist nooremveeblit unes näha? sellist suht värskelt Meegomäelt tulnud ja äksi täis ja muudkui aktsioonis, see tähendab, jalaväeryhma metsas muudkui aga õpetamas, sh eriti distsipliini osas.

Tink-Tingadi & Suprjadki said ametlikult kõvadeks tegijateks

Pärimuskultuuri auhinna laureaadid 2008 on selgunud

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuva pärimuskultuuri allfondi halduskogu (Igor Tõnurist, Angela Arraste, Alar Ojalo, Heli Kallasmaa, Janika Oras) valis 39 kandidaadi seast välja tänavused auhinna saajad. 

Pärimuskultuuri auhinna 2008 laureaadid on:

Regilauluansambel TINK-TINGADI ja KAI TINGAS (Lääne-Virumaa, Vihula) 

- järjepideva ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest kodukoha pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Folklooriansambel SUPRJADKI (Narva) 

- pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest vene, eesti ja teiste rahvaste pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Auhindade üleandmine toimub 16. novembril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis kell 15.00 algava kontserdi ”Kultuuriruumi rikkus” raames (vt ka lisatud faili). Auhinna rahaline väärtus on 15 000 krooni. Ühe auhinna väljaandmist rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, teine koosneb Pärimuskultuuri allfondi kasvikutest ja Kultuuriministeeriumi toetusest. 

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu asutas pärimuskultuuri auhinna 2000. aastal eesmärgiga väärtustada pärimuse kandjate tegevust. Kaheksa aasta jooksul on välja antud kokku 21 auhinda.

Teate edastas

Anne Ojalo
Pärimuskultuuri auhinna halduskogu sekretär

Soome-ugri keelte sõnaraamatud: mis neid liidab ja mis lahutab

Sõnaraamatuseminar Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis

13.-14. novembril 2008 korraldab Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, Tallinn) seminari „Soome-ugri keelte sõnaraamatud: mis neid liidab ja mis lahutab“.

Seminari peateemana käsitletakse kakskeelseid ja etümoloogilisi sõnaraamatuid. Soome-ugri keeltes on palju sarnaseid grammatilisi jooni, nagu on ühist ka leksikograafias ja sõnaraamatuteoorias. Seega seisavad eri rahvusrühmade sõnaraamatute koostajad silmitsi mitmete sarnaste probleemidega.

Seminari ühe korraldaja, Eesti Keele Instituudi poolt välja antavate sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemetsa sõnul on „seminarile oodatud eelkõige sõnaraamatutöö tegijad ja huvilised, aga ka inimesed, keda huvitab meie hõimurahvastega seonduv“.

Seminaril esinevad mari, liivi, ungari, ersa, saami, udmurdi, komi, handi ning vadja keeleuurijad ja leksikograafid. Samuti on oodata ettekandeid kakskeelsete sõnaraamatute koostajatelt Eestist, Prantsusmaalt ja Poolast. Esitletakse ka eesti kirjanduse ühe tähtteose, Viivi Luige „Seitsmenda rahukevade“ vastset tõlget mäemari keelde (tlk. Valeri Alikov).

Seminari töökeelteks on eesti, inglise ja vene keel. Ettekanded algavad kell 10.00 Roosikrantsi tn. 6 asuvas Eesti Keele Instituudi saalis. Osavõtt on vaba kõigile huvilistele, ainult raamatuesitlusele pääseb kutsetega.

Lisainformatsioon:
Margit Langemets
Sõnaraamatute osakond
Sõnaraamatute peatoimetaja

Sven-Erik Soosaar
Soome-ugri keelte ja murrete osak. juhataja

segaselt lahe mardilaul

kuula siit:

mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
rahavakkad varisevad,
mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
mart kylib põlluseemned,
mart kylib põlluseemned!

Hendrek Jantsoni lauldud mardilaul Tõstamaa kihelkonnast. minu täielik lemmik kõigi mardilaulude seas.

1861. aastal syndinud Hendrek Jantsoni kohta teab Taive Särje ja Koidu Ilmjärve koostatud "Eesti rahvamuusika" konspekt, et oli pärit Tõstamaa vallast Murru külast. 20aastaselt olla Hendrek olnud juba pulmalaulik. ta saanud käia kaks talve külakoolis ja kolmanda kihelkonnakoolis, elukutselt olla olnud aga hoopis rätsep.

kui ma nyyd õigesti mäletan, peaks temalt olema veel igasugu lindistusi, sh yks pulmalaul eesti rahvamuusika antoloogia plaadikogu peal.

veel mardilaule leiad järgmiste linkude alt:

• Pärnumaa omi
• Harjumaalt, Virumaalt ja Põhja-Tartumaalt
• vanalt Võrumaalt
• Mulgimaalt

Bertas on yleval ka suht põhjalik mardikommete kirjeldus.

kuidas kirjasõna sisse ära eksida

veidi naljakas on ennast avastada tegelasena raamatus, mida parasjagu toimetan. kusjuures rekursioon on nii perfektne, et olen tegelane just selle raamatu toimetajana. nagu vanast tuttavast kirjastaja selle raamatu kirjastajana.

see on see, kui tehakse raamat blogi valitud paladest (lisaks igasugu muudest kirjatykkidest, tuleb õigluse huvides märkida). ja tegelane olen õigupoolest selles blogi uuemas tykis, milles autor kogu kirjastamisprotsessist räägib ja mis veel vähemalt sellesse raamatusse ei lähe.

aga kui seda blogisissekannet lugeda blogist raamatusse minevate tykkide toimetamise vahele, siis tekib kyll siuke rekursiivne efekt. ja kui meeleseisund haakub sellega, mida autor pidevalt kirjutab, siis on klapp täielik. nagu oleksingi hakanud elama seda raamatut, mida toimetan. või siis naaberköidet.

parafiinist

Some monkeys, they use paraffin mixed with nitro. Paraffin has never, ever worked for me.

riik hakkab kährikuid ohjama

Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 7. november 2008)

Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.

Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb Keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes
procyonoides) ohjamiskava. Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.

„Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.

„Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,“ täpsustas Linnamägi. Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe.
Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.

Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.

Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks. Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.

Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.

Kährikute ohjamiskava esimese osaga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2900

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

the fate of Akkala Saami

Corcaighist laments the extinction of the Akkala Saami language, generally repeating the propositions put forward by Wikipedia. I know little about the language or the sources but nevertheless some ideas crossed my mind. doubtless these may be erroneous and easily repudiated.

Akkala or Ahkkil Saami used to be considered a dialect of Kildin Saami. ironically, it was just the most recent chunk of Saami to be awarded the honour of a separate language by linguists. and there is quite a lot of documentation of Kildin from the past two centuries. that includes an almost mainstream dictionary of several tens of thousands words.

so: what is documented of Ahkkil Saami could well be found by looking into materials claiming to be either Kildin or Russian Saami or Eastern Saami (respectively Lapp). of course, you would have to know the toponyms, the villages or communities (the Northern Saami equivalent term is siida) and the families to look for.

in any case, even an Ahkkil literature could be constructed, if someone only had the will and the connections and the necessary Kildin proficiency to do so. some differences between Ahkkil and Kildin, moreover, could be traced by means of fieldwork conducted among speakers of neighbouring dialects.

(the blason populaire genre usually documents the peculiarities of a related neigbouring dialect or language, which has distinct differences from that of a native speaker. and, of course, there is the habit of mocking neighbouring accents, which -- according to my experience -- is not uncommon among the Northern Saami.)

the ten Saami languages form a chain or a continuum with one or two distinct boundaries blocking mutual intelligibility.

laul börsilõngustele

iga mees on oma pensioni sepp
ja oma fondi valaja
pangad põlevad, juhid lendavad,
aktsijad saavad meitele
meie põleme, meie hävime,
siis ei jää enam yhtegi fondi,
yhtegi-yhtegi haldajat

miks ja kuidas lähevad inimesed välismaale?

Tallinna Ülikool korraldab rahvusvahelise konverentsi rändepoliitikast

Neljapäeval, 6. novembril 2008 korraldab Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut rahvusvahelise konverentsi „Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses“ („Managing Transnational Migration. Comparing Transnational Migration Policies and Patterns in the World“). Konverentsil mõtestatakse piireületavuse sisu ja tutvustatakse kaheksa Euroopa, Aasia ja Aafrika riigi (nt Eesti, Soome, Prantsusmaa, India jt) rändepoliitika kogemusi.

Eesti üks keskseid tänaseid väljakutseid on leida positiivne tegevusjoon inimeste piireületava liikumise ajastuks. Kasvab vajadus korrastada vastuolu senise rahvusriigi ülesehitamisele keskendunud sisserännet piirava poliitika ning rahvastiku kahanemise, tööturu vajaduste, euroopastumise ja üleilmastumise vahel. Pikalt valitsenud Eesti rahvusriigi kindlustamisele suunatud tegevuspraktika muutub üha keerukamaks olukorras, kus suured maapiirkonnad tühjenevad elanikest ning töökätest on puudus, ohustades mitmete majanduse, ühiskonna ja rahvusriigi enda arenguks strateegiliselt oluliste tegevusalade arengut. Nende väljakutsete ületamiseks on vaja on uusi, konstruktiivseid lähenemisviise.

6. novembril toimuva konverentsi võtmeidee on arutleda, mil viisil on võimalik kujundada realistlik, ent siiski avatum rändepoliitika, mis ühilduks rahvusriigi ja ühiskonna sidususe vajadustega – suudaks ära kasutada piireületava rände tugevused ja vältida kahjulikke tagajärgi. Esinejad mõtestavad piireületavuse sisu ja tutvustavad mitmete maailma riikide rändepoliitika kogemusi. Konverentsi lõpetuseks tõlgendatakse ettekandeid tänase Eesti ühiskonna ja poliitikakujundamise kontekstis.

Konverents on seotud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi uurimisprojektiga Trans-Net (Transnationalisation, Migration and Transformation: Multi-Level Analysis of Migrant Transnationalism; Piireületavus, ränne ja teisenemine: rände piireületavuse mitmetasandiline analüüs).

Konverentsi detailid:
-toimumisaeg: 6. november 2008, 12.00-16.00
-toimumispaik: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5, U-225)
-töökeel: inglise keel
-osavõtt: tasuta
-eelregistreerumine: Kaie Lepik, kaiele@tlu.ee

Konverentsi ajakava leiate teate allosast.

Lisainformatsioon:
Leif Kalev
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi direktor
telefon: 6409 450, 5146111
e-post: leif.kalev@tlu.ee
http://riigiteadused.tlu.ee

Teate edastas:
Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee
www.tlu.ee

Konverentsi ajakava:
12.00-14.10 ESIMENE OSA
Piireületav ränne ja Eesti
12.00-12.15 avasõnad

12.15-12.45 Leif Kalev (Eesti), „Rände muutus ja väljakutsed Eestile“

12.45-13.10 Pirkko Pitkänen (Soome), „Trans-Neti projekt ja rändepoliitika tagamõte“

Rändepoliitika kogemused: Euroopa
13.10-13.20 Rein Ruutsoo (Eesti), „Taasiseseisvunud Eesti rändepoliitika“

13.20-13.30 Mika Raunio (Soome), „Changing Finnish Immigration Policy“

13.30-13.40 Eveline Reisenauer, Jürgen Gerdes Germany (Saksamaa), „From Non-Immigration Policy to Selective Immigration Policy“

13.40-14.10 küsimused ja arutelu

14.10-14.40 vaheaeg

14.40-16.15 TEINE OSA

14.40-14.50 Kaveri Harriss (Suurbritannia), „UK migration policy under New Labour“

14.50-15.00 Aissa Kadri (Prantsusmaa), „Historical perspective of French policy about immigration“

Rändepoliitika kogemused: maailm väljaspool EL-i
15.10-15.20 Noureddine Harrami, Abdelmajid Hajji (Maroko), „International migration in Morocco: historical demographic and political aspects“

15.20-15.30 S. Irudaya Rajan, V. J. Varghese (India), „Towards a New Migration Policy: India's New Regime of Transnationalism“

15.30-15.45 küsimused ja arutelu

Kokkuvõtvaid tõlgendusi
15.45-16.00 Rein Ruutsoo kommentaarid ja arendused

16.00-16.15 küsimused ja lõpparutelu, konverentsi lõpetamine

J2 võib koondada 8 inimest

aripaev.ee uudisest lugesin välja, et seoses kaitseväelaste taustakontrolli minekuga kaitsejõudude peastaabi luureosakonnast (J2) ära kapo kätte võib J2 koondada 8 inimest.

paber, mis seda ytleb, on kättesaadav siit. kirjutatud on:

Eelnõu rakendamine toob kaasa kulusid, mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kulud hõlmavad endas võimalikke koondamisi seoses osa funktsioonide kadumisega kaitseväest. Selliseks funktsiooniks on julgeolekukontrolli läbiviimine riigisaladuse loa väljastamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. See funktsioon viiakse kaitseväest Kaitsepolitseiametisse ning seni nende ülesannetega tegelenud isikud ilmselt koondatakse. Koondatavate eeldatavaks arvuks on 8 ning koondamishüvitisteks kuluks 1,38 miljonit krooni.

Parzivali teekond

Juba kaks-pool aastat ratsas
Maalt maale Parzival,
Tee otse, mustal mullal,
Muld kõrbend jalge all.

Nii oma teed läks ratsa,
Oh päev, kuu, tähed need!
Et jõuda Jumalani
Nöörsirgelt pidas teed.

Kui vaenlane ees vastas,
Ta mõtles vaid: nii-nii,
Töö tegi mõõk, teed jätkas,
Ei vaadand tagasi.

Ja kõik, kes teda nägid -
Oo surm, külm valgus sa! -
Nii sõitmas teed ja naermas,
Ei seda unusta.

(Tankred Dorst)

linalähedane objekt

kinnisvaraettevõtte analüütiku sõnul on X küla linalähedane kõrghaljastusega arendusobjekt.

abilinapea juba oli. nyyd tulevad linalähedased objektid. ilmselt on linakasvatajatel mingi imagoreklaamikampaania käimas ning nad panustavad näilikele fröidistlikele keelevääratustele.