riik hakkab kährikuid ohjama

Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 7. november 2008)

Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.

Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb Keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes
procyonoides) ohjamiskava. Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.

„Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.

„Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,“ täpsustas Linnamägi. Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe.
Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.

Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.

Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks. Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.

Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.

Kährikute ohjamiskava esimese osaga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2900

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee