pill oll´ helle

Olõs´ mul hääli innine,
kurku kolmahaavanõ,
ärä petäs´ pilli hääle,
katas´ kinni kandlõ hääle.
Mõts oll´ helle, maa oll´ kummõ,
laan´ väega laalulinõ.
Pill oll´ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
helehemb viil mino hääli,
kumõhõmb viil mino kurku.
Mille mul hääli helehembi,
kuldakurk oll´ kumõhõmbi?
Kui mu ime minno imet´,
kallis kandja minno kasut´,
pand´ tä kiigõ kesäle,
hällü põllupeenderele,
kuts´ tä tedre tiigutama,
pardsilinnu paan´utama,
suvõlinnu suigutama,
laanõlinnu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o pajat´,
laanõlindu pall´o laali -
sest olli, latsi, laalulinõ,
inne muida ilolinõ.

Setukeste laulud 709.
EKS 8° 3, 353 (2) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).