kas kaks brigaadi on kymme pataljoni või ei ole?

nyydseks reservi läinud kolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes jälle riigikaitsest, avades tegevteenistuse maailma ja mõtteid ylejäänud yhiskonnale. lugege, eks ohvitserid niimoodi mõtlema kipuvadki.

kirjutas muu hulgas sellest, kui palju Vene sõdureid Pihkva kandis on. Rudolf vaatas Kunnase numbreid ja kahtlustas, et Kunnas on kas halvasti informeeritud või siis ajab lugejatele kärbseid pähe. mulle meeldib yldine põhimõte kõigepealt kahtlustada halba informeeritust või ebapädevust ja alles seejärel vandenõud.

see, mis Kunnas räägib kasarmutest või õigemini poliitilisest tahtmatusest neid remontida, Eesti positsioonist NATO äärealal ja KRAst, on igati usutav. poliitikute tegematajätmistega puutuvad noorem- ja vanemohvitserid iga päev kokku. nendes kysimustes kipub kaitseväes valitsema kenake konsensus.

õnneks on ehitusbuum läbi, rohkem rahvast ehitajaks enam ei lähe. siiski, kroonu leib võib stabiilsuse ja palgast maha arvatava odava toiduga meelitama hakata alles majanduslanguse korral. ja kadette ikkagi ei ole, Kõrgemas Sõjakoolis alustas tunamullu vist isegi kolm korda vähem rahvast, kui loodeti.

aga olgu: teooria. Kunnas räägib lihtsalt sedasama, mida ohvitserid ikka ja muudkui aga omavahel. et totaalkaitse on hea (näiteks sundajateenistusega Venemaa vastu), Pärnu pataljoni kasulikkus ilmneb siis, kui Kuperjanovi pataljon on maha võetud, et ajateenistusest saab kõige tõhusamalt värvata uusi ohvitsere.

see 40 000 võib tal olla ka vanast ajast ja vanast repertuaarist ja teisiti arvutatud kui ylal. kysimus selles: kui need numbrid millegi muuga asendada, kas siis kirjatyki mõte muutub? kas vahe on nii strateegiline suurusjärk, et kallutaks kaine mõistuse pooldama täiskutselist kaitseväge ja loobuma totaalkaitse kontseptsioonist?

demagoogilises ma Kunnast ei syydistaks: ta kipub oma sõnade taga kindlalt seisma (on räägitud, et temas on kaitseväe juhataja materjali), vahest liigagi kindlalt, nii et on sellepärast liiga konfliktne ega saa inimestega läbi (on ka räägitud, et kolonelleitnandist kõrgemale ei tõuse, ja see on vist tõeks saanud).

ja noh, kui see vahepealne Kaitseliidu korraldus oli Kunnase nägu (maakaitsepataljonide formeerimine sõjaaja yksusteks, nii pataljon kolmest malevast kokku; allutatus maaväe staabile - tundub, et siin võib olla sõjaeelset Soome eeskuju, mida on ka sealpool kenasti kritiseeritud), siis mulle meeldib Laaneotsa arusaamine Kaitseliidust kyll rohkem. et põhimõtteliselt võib vaielda, kas yks või teine kolonelleitnant on strateegia- või operatiivgeenius või mitte, aga yldpõhimõtteliselt nad jagavad, mis räägivad. (võrdle Kunnase juttu haritud kaitseliitlasest reservnooremleitnant Hvostovi samasuguste juttudega.)

Damoklese mõõk kaitseväe kohal pysib. et ikkagi, mis edasi? lastakse kaitseväel inimestest tyhjaks joosta, nii et isegi missiooniyksusi välja panna ei suudeta? ja Kaitseliit ei suuda kah yha syvenevat tyhja auku täita, nii et lõpuks võime NATOs valida ilma kaitseväeta Islandi progressiivse eeskuju. tahaks kaitsejõududele tarka ja proffi tsiviiljuhtimist, lõpuks ometi ykskord. ma pole lootusi Aaviksoo suhtes veel maha matnud.