nõianeitsi

Sääl kus laine tasakesi
kohab rannal rahuta
ja kuuvalgus igaveste
paistab öösel yle maa
Sääl kus roosipõõsa vilus
puhkab laisalt mustlane
nõianeitsi noor ja ilus
kingiks sain talt sõrmuse

Võta ytles suud mul andes
armas kallis peiuke
seda armupanti kandes
saad sa suure võimuse
Raha rikkust ta ei anna
au ei kuulsust nime ka
yle lainte sind ei kanna
sõjas sind ei kaitse ta

Ei ta anna sulle võitu
kui sind ryndab vaenlane
ega tee ka sulle sõitu
kylmast põhjast lõunasse
Aga kui kord kurval tunnil
tunned et oled yksinda
siis sind kavaluse sunnil
suudleb neiu armuga

nojah. siin on ta muidugi kah olemas.