põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema

Võimas Termes ajab piksepilvi, pilvedesse ulatub ta pea, jändriku männi pikkus on ta käsi.
Roheline sammal on tema juuksed, mida rebivad kõik tuuled, ent kunagi ei suuda välja kiskuda. Käes on tal vikerkaar vibuks, välkudena pillub ta nooli.
Koerad jooksevad kaugemal ees, igaüks isapõdra kasvu.
Termes näeb saaki ja Termes naerab, kõu kõmiseb, taevas eemaldub kõrgemale - ja langeb taas alla.
Termes peab jahti, ta jookseb. Kuhu vajub ta jalg, sinna saab metsasiht, kuhu teine jalg toetub, sääl oruks muutub maa. Kus ta sammud maad puudutavad, sinna tekivad kaks luhta, neid mööda voolavad aeglaselt jõed.
Ja mäed helisevad ojadena.
Norra tagant, kaugete Limandrite tagant, säält, kus pole meie elu algus, ajab Termes saaki.
Saak on ees, ennenähtamatu jumalale, kuid lähedal löögi jaoks, vaat kohe tabab välk tema südant.
Kuldsarvedega põder jookseb sääl. Ta on üleni valge, karv hõbedasem lumest. Oma musta pead hoiab ta kõrgel, sarved taha kaardus. Ta lendab nähtamatuil tiivul. Vabad tuuled on ta hingeõhk, need kannavad teda lennul, tema teel.
Ta silmad on poolsuletud. Kuid ära vaata neisse, inimene, - nende jõust jääd sa pimedaks. Sule kõrvad, kui kuuled ta jooksu, selle jõud kurdistab sind. Ära riiva ta kuuma hingeõhku, selle puudutus muudab su tummaks.
Tea, see on Mändaš-põrre.
Tea, kui võimas Termes jõuab ta kannule ja esimese noole laseb, annab järele kogu mägede kivi ja tuli paiskub välja. Kõik jõed hakkavad voolama tagurpidi, vihm kaob, kuivavad järved ja meri. Kuid päike jääb.
Tea veel: kui Termes tabab noolega musta laupa kuldsete sarvede vahel, haarab tuli maa, mäed keevad veena, nende asemele kerkivad uued mäed, mis põlevad nagu habemik sammal vanadel kuuskedel. Põlevad kesköised maad ja jää hakkab keema. Kui Mändaš-põrre kallale viskuvad koerad ja Termes lööb oma noa ta elavasse südamesse, siis on lõpp. Taevast kukuvad maha tähed, tuhmub vana kuu ja päike upub kusagil kaugel. Maal on siis vaid põrm.

Aado Lintropi tõlge
Vladimir Tšarnoluski korjatud
koolasaami taevapõdra-myydist,
loe lähemalt Enn Ernitsa kirjatykist
meie sugulasest põhjapõdrast
(seal on veel lugusid)

hai vastu ma vist ikka ei saaks

vaata ka sina, kelle vastu saad. Hanrahani juurest sain. asendustegevused, teadagi.

paganad tahtnud seda oma ebajumalate kojaks teha

Ristiusu meie maale toomise ajal võtnud üks ristiusku meister nimega Laurits ette kirikut ehitada. Võimus olnud sel ajal veel paganate käes, seepärast olnud töö väga raske.

Viimaks ometi saanud kirik valmis. Aga paganad tahtnud seda oma ebajumalate kojaks teha, mida Laurits koguni ei tahtnud. Nende tüli kestnud juba tükk aega. Paganad lubanud selle siis ristiusu kirikuks, kui Laurits laseks enese ära põletada. Nad lootnud kindlasti, et Laurits seda ei tee. Aga Laurits lasknud enese hea meelega ära põletada, kui aga kirik ristiusu kirikuks jääks.

Lauritsa põletamine sündinud umbes pool versta kirikust eemal Kuusalu küla väljal, suure laia kivi peal. Kivi on veel praegu alles. Sinna sisse raiutud tulerest ja käärid, millega Lauritsa pea otsast ära lõigatud, tunnistavad seda kohta. Lauritsa tuhk viidud Rooma linna ja maetud sinna maha. /---/

KJ II 12/3 (9).
Käsikirjas: E 3148/54
Kuusalu, Kolga v., Mähuste k. - H. Rebane (u. 1893) Tsiteeritud väljaandest: Matthias Johann Eisen Esivanemate varandus II: Kodused jutud
Tartu 2002
(pala nr 70, "Kuusalu kirik")

mullusui rääkisin siinsamas blogis päevasyndmuste ajel sellesama loo yhe veidi teistsuguse variandi, mis minu repertuaaris umbes sellisena praeguseni teoreetiliselt olemas on. võib-olla põhineb see ylaltoodu suulisel ymberjutustusel, aga pole välistatud kontaminatsioonid muude variantidega. huvitav. võrrelge ise. minu mullusuine variant on siin:

Kuusalu kirik olla vanasti old kohaliku legendi järgi paganausu kirik, kuni tuli yks papp Laurits, kes risti kirikutorni otsa taht panna. aga kohalikule rahvale see asi mitte yks teps ei meeldind ja siis nad võtsivad Lauritsa kinni ja viisivad sinna natuke kaugemale, kus praegu viadukt on. seal on viadukti kõrval yks kivi. selle peale panivad palju kuiva hagu ja raudresti. ja põletasivad Lauritsa resti peal ära. ja kääridega torkasivad silmad peast välja veel enne. rest ja käärid läksid seal lõkkes nii tuliseks, et siiamaani on nende kuju kivi sees näha.

pill oll´ helle

Olõs´ mul hääli innine,
kurku kolmahaavanõ,
ärä petäs´ pilli hääle,
katas´ kinni kandlõ hääle.
Mõts oll´ helle, maa oll´ kummõ,
laan´ väega laalulinõ.
Pill oll´ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
helehemb viil mino hääli,
kumõhõmb viil mino kurku.
Mille mul hääli helehembi,
kuldakurk oll´ kumõhõmbi?
Kui mu ime minno imet´,
kallis kandja minno kasut´,
pand´ tä kiigõ kesäle,
hällü põllupeenderele,
kuts´ tä tedre tiigutama,
pardsilinnu paan´utama,
suvõlinnu suigutama,
laanõlinnu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o pajat´,
laanõlindu pall´o laali -
sest olli, latsi, laalulinõ,
inne muida ilolinõ.

Setukeste laulud 709.
EKS 8° 3, 353 (2) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).

kellaaeg on sihuke

kontor, kell kolmveerand kuus õhtul

A: /---/, ah sa kurat.
B: sa jälle vannud.
A: teatud kellaajast läheb asi käest ära. aga miks sa juba kodus pole?

Savisaar tahab Chávezi teha

aga kas ta kavatseb Liivi lahest inimese kohta sama palju naftat ka leida, kui Venezuelal on? loe Jaan Õmbluse ja Edgar Savisaare ettepanekutest, kuidas Eesti majandus päästa. mul jooksis juhe kokku ja sestap kutsun yles:

LAHKU KODUMAALT,
EDGAR!

Venezuela, Egiptus, Venemaa
ja kogu kolmas maailm on sulle valla!

keerasin kokku plakati ja riputasin aadressile http://www.zone.ee/edgarminema/edgar_lahku.pdf.
kui meeldib, levitage. kui leiate parema koha, kuhu yles lykata ja kust teistele inimestele jagada, riputage ja andke kommentaarides teada.

kuidas Kyllikki ei läinud ei päeva, ei kuu pojale

Kylli oli Saaren neiti, Saaren neiti, Saaren kukka.
Kasvoi koissa korkeassa, yleni ylen ehossa,
istuen ison majoilla, peräpenkin notkumilla.

Kauan kasvoi, kauas kuului: kaukoa tuli kosijat
neien kuuluhun kotihin, kaunoisehen kartanohon.

Kosi Päivä poiallehen: eip' on mennyt Päivälähän
Päivän luona paistamahan kesäisillä kiirehillä.

Kosi Kuuhut poiallehen: eip' on mennyt Kuutolahan
Kuun luona kumottamahan, kehät ilman kiertämähän.

Kosi Tähti poiallehen: eip' on mennyt Tähtelähän
pitkin öitä pilkkimähän talvisilla taivahilla.

Tulevi Virosta sulhot, toiset tuolta Inkereltä:
eip' on neiti mennytkänä; itse vasten vastaeli:
"Suotta kultanne kuluvi, hopeanne hoikkenevi!
En lähe minä Virohon, en lähe, lupoakana,
Viron vettä soutamahan, saarellista sauvomahan,
syömähän Viron kaloja, Viron lientä lippomahan.

"Enkä lähe Inkerelle, penkerelle, pänkerelle;
siell' on nälkä, kaiken nälkä: puun nälkä, pärehen nälkä,
ve'en nälkä, vehnän nälkä, rukihisen leivän nälkä."

Elias Lönnroti "Kalevala"
yheteistkymneda runo algusest

John Martin Crawfordi joonistatud pilt
kujutab kyll linutatud-põlletatud ehk abielus naist,
nii et see illustreerib pigem mõnda järgmist runo
(aga kust saada õige Kyllikki pilt?
või ongi ta silmsi silmamatu, unes nägematu?)

Ilves märgib vana Võrumaa maastikule ära

Homme avatakse pidulikult Vana Võromaa sildid

(Võro Seltsi VKKF pressiteade)

Homme, 13. juunil kell 15.00, avab Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidulikult Vana Võromaa sildid. Siltide avamisüritus peetakse Tartu-Võru maantee ääres, Valgjärve vallas Abissaare külas asuva Vana Võromaa sildi juures.

Siltidega "Vana Võromaa" on tähistatud Võrumaa oma ajaloolistes piirides. Ajaloolise Võrumaa alla kuulub kaheksa kihelkonda: Hargla, Karula, Urvaste, Kanepi, Põlva, Räpina, Vastseliina ja Rõuge. Tegemist on võru kultuuripiirkonnaga, kus elavad võrukesed ja räägitakse võru keelt. Kokku pandi ajaloolise Võrumaa suurematele teedele üles kakskümmend viis silti.

Tänapäeva Lõuna-Eestis eksisteerivad kõrvuti kahed piirid – ajaloolised kultuuripiirid ja kaasaegsed administratiivpiirid. Need piirid ei lange omavahel kokku. Nii elavad mulgid Valga, Viljandi ja Pärnu maakonnas, setud Võru ja Põlva maakonnas ning võrukesed Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakonnas. Vanad kultuuripiirkonnad on tänase päevani lõunaeestlaste identiteedi aluseks.

Varem on Eestis siltidega tähistatud ajaloolise Mulgimaa ja Setumaa piirid. Ajalooliste kultuuripiirkondade tähistamine tugevdab lõunaeestlaste identiteeti ning aitab selle kaudu olulisel määral kaasa põlisasustuse säilimisele selles regioonis. Lisaväärtusena annab vanade kultuuripiiride tähistamine vajalikku infot Lõuna-Eestit külastavatele turistidele (siitmaalt alates jõutakse mulgi/setu/võru keelealale) ning suurendab seega regiooni atraktiivsust turismipiirkonnana.

Vana Võromaa siltide ülesseadmise projektis olid osalised seitseteist valda neljast maakonnast: Taheva, Karula, Tõlliste, Kõlleste, Otepää, Antsla, Urvaste, Kanepi, Valgjärve, Põlva, Mooste, Meeksi, Räpina, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Misso.

Ettevõtmist korraldas MTÜ Võro Selts VKKF, toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Põlva ja Võru maavalitsused, Kagu Teedevalitsus, Kanepi, Räpina, Mooste, Taheva, Antsla, Urvaste, Misso ja Vastseliina vallad.

In memoriam Kalev Katus

(29.10.1955–11.06.2008)

Kalev Katust ei ole enam meie seltsis. Tema lahkumine toimus talle väga omasel moel; ta tegi sõna tõsises mõttes viimase silmapilguni seda, mis oli tema jaoks peaaegu ainsana oluline — teadust. Professor Kalev Katus oli Eesti rahvastikuteaduse sünonüüm ja teadlane selle sõna kõige paremas tähenduses.

Kalev Katus sündis Tallinnas, pärast keskkooli lõpetamist jätkas haridusteed Moskva Ülikoolis ning kaitses samas 1982. aastal kraadi demograafia alal. Eestisse naastes algas töö rahvastikuteadusliku uurimissuuna ülesehitamiseks sisuliselt tühjalt kohalt, esmalt TPI linnalaboris, alates 1986. aastast Eesti Kõrgkoolidevahelises Demouuringutes Keskuses ning hiljem Eesti Demograafia Instituudi eesotsas. Samuti esindas ta Eestit mitmetes rahvusvahelistes erialaühendustes.

Kalev Katuse teaduslik haare oli lai ja mitmeplaaniline. Tema püüdeks oli Eesti rahvastikarengu käsitlemine avaras võrdlusperspektiivis ning seda juba ajast, mil olime veel suletud ühe teise riigi kammitsaisse. Need püüdlused hakkasid esimesi vilju kandma üheksakümnendatel, kui sai võimalikuks kaasalöömine mitmes Euroopa teadusprogrammis. Neis raames teostatud uurimustsükli tulemuslikkust märkis muu hulgas riigi teaduspreemia aastal 2000. Sügav arusaam, et rahvastikuteadus ei saa areneda ilma tõsikindla andmestikulise vundamendita, määras pühendumuse andmekorraldusele; seejuures väärib esiletoomist riigiesinduslike sündmuslooliste küsitluste või rahvastikuteabe ühtlusarvutuste algatamine. Omaette esiletõstmist Kalev Katuse teadustulemuste hulgas vajab aga rahvastiku päritolu ja põlisuse käsitlus, mis täieulatusliku rakendusliku väljundina alles ootab Eesti ühiskonna tähelepanu.

Uute asjade loojad ujuvad tavaliselt ikka vastuvoolu. Need on inimesed, kes ei karda teistmoodi mõelda ning oma vaateid ka välja öelda. Kompromissitus tähendas Kalevi jaoks seesmist põlemist, millest enese põletamiseni oli paraku vaid lühike maa. Ehkki ta lahkus teadlase jaoks väga noorelt, vaid 53-aastaselt, oli tema elus teaduse jaoks tehtud rohkem ja saavutatud enam kui paljudel hoopis pikema elu vältel

TLÜ EESTI DEMOGRAAFIA INSTITUUT

EESTI DEMOGRAAFIA ASSOTSIATSIOON

TALLINNA ÜLIKOOL

Jänes ei anna hiite kaitseks sandikopikatki

tuli ära. enne lubas kultuuriministeerium looduslike pyhapaikade programmile pool miljonit krooni aastas viie aastaga ehk sandikopikaid. võrdluseks: suures osas luteri kirikuid restaureerivale programmile "Pühakodade säilitamine ja areng" anti aastail 2004.–2006. tervelt 46,8 miljonit krooni ja mullu 14,3 miljonit krooni (loe siit täpsemalt, PDF), mille peale muinsuskaitseamet protestima hakkas, et tegelikult läheb tarvis 60 miljonit krooni, et kymneks aastaks lubatud 633 miljonit krooni kokku tuleks.

aga nyyd ytleb ministeerium, et isegi sandikopikaid põle neil anda.

võrdse kohtlemise printsiip, ma ytlen. Maavalla Koda otsis koostööd riigiga, tegi hulga aitähi eest ära hulga ettevalmistavat tööd, nõustus alandavate kompromissidega ja ikka tõmmati nahk yle kõrvade.

riigi poliitilist juhtkonda tuleb kõvemini survestada. kirjutage Jänesele kiri, et ta ymber mõtleks ja annaks need sandikopikad. tema aadress:

kultuuriminister Laine Jänes
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn
faks: 628 2200
e-post: min@kul.ee

truudusetu Julia

Oli suvepäev nii soe ja taevas pilveta,
end me purjek seadis kodurannast lahkuma.
Sa mind sadamase saatma tulid, silmad vees,
sügav lahkumisevalu sinu südames.

Oma pea sa õrnalt panid minu rinnale
sinu armusõnad tungisid mu hingesse.
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega,
nagu harjunud kõik tütarlapsed tegema.

Ja see armuvanne, pealegi neid oli kaks,
Sai suudlustega kinnitatud kindlamaks.
Vali hüüe siis su embusest mind äratas.
Jäta tüdruk, võtta köis! Nii kapten käratas.

Aga iga kord, kui masti pidin ronima,
kliiverpoomil kõrgel mere kohal kõlkuma,
kui sain taluda küll tormisid, küll tuuli ma,
ikka ohkasin: Mu oma armas Juulia.

Ja kui Barcelona linna sain, siis lasin ma,
sinu nime oma käele tätoveerida.
Sulle armastusekirju saatsin hulgana,
sinu terviseks lõin klaase kokku poistega.

Kuid sa truudusetu, mida mulle tegid sa!
On raske sellest mõelda kui ka rääkida:
minu kuju oma südamest sa kiskusid,
kõik mu kirjad ahju põlema sa viskasid!

Sina silmi tegid ühele ja teisele,
aga kolmandale kinkisid sa suudluse,
ühelt tantsuõhtult teisele sul oli rutt,
ikka edevamalt kõlas sinu naer ja jutt!

Viimaks võrku võtsid peiu päris püsiva,
aga luba endalt lõpuks siiski küsida:
mis sa kostad, kui tal pähe lasen kuuli ma?
Sina valelik ja truuduseta Juulia!

Tea, et minu moodi meremehe armastus
see ei ole mitte tühi tuulekeerutus!
Vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna,
mida viimaks ainult haud võib panna vaikima.

Kerli jagas, tema käest sain.

sūŗ rīnda

Sūŗ rīnda um saistõn piškizt un knašidõn
Kus ämā minā istāb minā seļļi äbknaš
Istā neitst tutkāmõ alalī sidāmst vŏtšõm
Tulāb vŏn võtāb tutkāmõst äb lää sidāmst vŏtšõm

(liivi)

Teised tüdrukud tantsivad nad on ilusad

refr: poisid miks teil pill ei hüüa nä nänä nää nää
mina tahan tantsu lüüa nä nänä nää nää

Ema kuhu mina seisan ma olen inetu

refr: poisid miks teil pill ei hüüa nä nänä nää nää
mina tahan tantsu lüüa nä nänä nää nää

(Eneli & Oliver)

siukest raha saab varsti poest tagasi

Eesti Pank saatis pildi.

päeva kysimus

miks hakata folkloristiks, kui on võimalik hakata informandiks?

Ilves: lugege Kristiina Ehinit

Kadriorg kuulutab:

„Luule on üks rikkamaid osi eesti kultuurist ja on raske ette kujutada eestlasi ilma luuleta,“ ütles president Ilves. „Mul on hea meel, et kultuurirahastu otsustas preemia määrata Kristiina Ehinile, sest just Ehini looming mõjub hästi ka teistes keeltes. Seepärast on tema luulet ka palju tõlgitud.“

„Tahan tänada Kristiina Ehinit tema luulekogude eest, mida olen saanud läbi aastate nautida,“ sõnas president ning soovitas samas kõigil Eesti inimestel, kes seda veel teinud ei ole, Kristiina Ehini loominguga tutvuda.

minu lemmik on "Luigeluulinn", mis on kirjutatud konspektide asemel Tartu Ylikooli ajalooloengutes, kus – nagu mulle tundub – Kristiina ilmselt puhta huvi pärast käis (mitte kohustusest). hea raamat kinkida, loed enne kinkimist läbi, sest on õhuke. aga kuivõrd on tuumakas, võib kauaks ajaks meelde jääda.

ELF otsib talgustaari

(pressiteade)

Juba 2000. aastast otsib Eestimaa Looduse Fond (ELF) igal suvel talgustaare, nii ka sel aastal. Eelvoorud toimuvad ligi kahekümnes looduskaunis paigas üle Eesti juulist septembrini. Toimumise ajad ja kohad leiab ELFi uuest talguveebist www.talgud.ee.
Talgustaari selgitamise eripära on see, et selle peab iga soovija ise enda seest leidma. Meie poolt on rehad, saun, päike, vahva seltskond jms.

***

Alanud on registreerimine Eestimaa Looduse Fondi loodustalgutele. ELFi talgud on suunatud looduskaitseliste tööde tegemiseks, vabatahtlikkuse ning loodus- ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi levitamiseks. Üritused toimuvad Eesti erinevatel kaitsealadel 3-6 päevaste talgulaagritena. Peale tööd veedetakse ühiselt aega, tutvutakse kohaliku looduse ja kultuuripärandiga, käiakse matkarajal või vaatetornis, saunas ja ujumas. Teisisõnu, talgule tulija saab anda enda panuse looduskaitsesse ning nautida Eestimaa loodust ning suvemõnusid. Talgutele on oodatud nii noored kui vanad (alaealised vaid koos vanemaga), registreerumine ja info www.talgud.ee

Käesoleval aastal korraldab ELF talguhooaja eel talguhuvilistele ka koolituse „Looduskaitse talgumättalt vaadatuna”. ELFi talgukorraldaja Tarmo Tüüri sõnul huvitab talgulisi järjest enam ka looduskaitse sisuline külg. Miks me võtame maha puid, raiume kadastikku sihte, riisume kokku heina või kaevame rannaniidule lompe? Just sedasorti küsimustele otsitaksegi koolitusel Kaja Lotmani ja Uudo Timmi abiga vastuseid.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Koolitust rahastatakse Leonardo da Vinci programmi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektidest.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
ELFi talgukorraldaja
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

Viikingilaev saab Tartus kiilu

PRESSITEADE
04.06.2008

Uue viikingilaeva ehitus algab kiilupuu tahumisega

Uue viikingilaeva ehitus algab kiilupuu tahumisega Väikeses Lodjakojas neljapäeval, 5. juunil kell 19. Esimesed kirvehoobid alustatava laeva emapuu pihta annab Tartu linnapea Urmas Kruuse. Emajõe Lodjaselts sõlmib koostöölepigud laevaehituse uute toetajatega - viikingilaeva ehitusele panevad lisaks EASile, Tartu linnale ja RMKle õla alla ka ALeCoq AS ja Respo Haagised AS.

RMK Triigi metskonnast pärit 11 m pikkune tammepalk on Lodjakotta paika seatud ning ootab laevameistreid. Piduliku kiilutahumisega avab Emajõe Lodjaselts koos toetajatega järjekordse põneva laevaehitusprojekti, millele huvilised saavad kas kohapeal või Lodjakojas paikneva veebikaamera vahendusel kaasa elada. Kõik laeva detailid valmistatakse kohapealsetes töökodades. Laevaehitajate plaanide kohaselt peaks uus laev Emajõele liuglema aasta pärast.

Seniste toetajatega liituvad Ale Coq AS ja Respo Haagised AS.
Laevaehituskunsti tutvustamiseks Tartust väljaspool on valmimas „Rändav Lodjakoda“ – kaasaskantavad puutöökoda, sepikoda, köiekoda ja tõrvakoda ning lodjaliikluse ajalugu ja „Jõmmu“ ehitamist tutvustav ekspositsioon.
Viikingilaeva ja „Rändava Lodjakoja“ maad mööda transportimiseks annab Respo Haagised AS homsel üritusel Lodjaseltsile üle erikonstruktsiooniga järelhaagise.

Esimesed killud hansalodja „Jõmmu“ kiilupuust tahus 2004. aasta Hansapäevadel toonane Tartu meer Andrus Ansip.

Viikingilaeva näidisehitust rahastatakse Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist, suurtoetajteks on Tartu linn ja Riigimetsa Majandamise Keskus.


Täiendav teave:
Priit Jagomägi
Tel 555 96 788
hansalodi@gmail.com
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Pilt: archiwum własne wikingów, Jarmeryk

päeva mõte

ajanduskriisi ajal kyll ajandusminister olla ei tahaks.

Kristiina Ehin sai presidendi preemia

palju õnne, Kristiina!

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu määras preemia luuletaja Kristiina Ehinile

Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu otsustas anda tänavuse noore kultuuritegelase preemia luuletaja Kristiina Ehinile viimastel aastatel ilmunud silmapaistvate luulekogude ning muu kirjandusliku tegevuse eest, mille juures nõukogu liikmed tõstsid esile ka Ehini rahvusvahelist haaret.

President Toomas Hendrik Ilves annab Kristiina Ehinile preemia üle neljapäeval, 5. juunil.

Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastastele Eesti päritolu kultuuritegelasele, kelle kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või kelle looming ning kunstiline tegevus on oluliselt kaasa aidanud Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele maailmas. 75 000 krooni suurust preemiat rahastab kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman. Tänavu esitati preemiale kokku 14 kandidaati.

Preemia antakse välja seitsmendat korda. Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002).

vana rauda näidatakse

esiteks, Kuusakoski saatis ilusa pildi kevadel korjatud vanast rauast:



teiseks tuleb soomlaste vana raud meie maanteede peale:

(pressiteade)
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks sõidavad Soome Vanad Veoautod 04.-08.06.2008.a. Eestis oma igasuvise retke marsruudil:

Tallinn-Haapsalu-Riisipere-Kurtna-Viitna-Rakvere-Käsmu-Palmse-Kuusalu-Tallinn..
Retkel osaleb 40 vanat veoautot väljalaskeaastast 1920-1970.
Vanade Veoautode Selts(www.vetku.fi) on asutatud 1987.a. praegu on seltsis umbes 600 liiget. Seltsi eesmärgiks on vanasõidukite ajaloolise väärtuse säilitamine ja nende esitlemine koos selgitustega Igal aastal korraldatakse 3 retke.
2008 Eestimaa retk korraldatakse koostöös Autoabi 1888, Tallinna, Haapsalu, Rakvere linnavalitsustega.
Vanasid veoautosid saab vaadata:
04.06. 13.15-15.45 Tallinnas Raekoja platsis
05.06 08.30-11.00 Haapsalu Raudteejaama esine
06.06. 13.30-16.00 Rakvere turuplats
07.06 14.00-15.00 Kiiu mõisa juures


Lugupidamisega
Raik Zäuram
Eesti Autoklubi juhatuse liige
raik@autoclub.ee
t.6979100
f.6979108

asjad, mis meile meeldivad

nimekiri asjadest, mis meile kõigile meeldivad (Teaduste Akadeemia kebabityrklased ega Jim Ashilevi siin "meie kõigi" hulka mõistagi ei käi). lihtsalt viitan, et ka siia eksinud lugeja võiks oma kallist ajast tunnikese või veerand hakkama panna.