1941. aasta aprillis formuleeriti lõplikult rahvusliku antifašistliku rinde idee, mida pidi juhtima okupeeritud maa kompartei. Antifašistlik rinne pidi eelkõige saavutama rahvusliku sõltumatuse ja seejärel lahendama küsimuse sotsiaalsest ülesehitusest ja võidueufoorias likvideerima oma maa kodanluse. Seega, alates 1941. aasta maist alustasid Euroopa komparteid selle idee realiseerimist.
(Meltjuhhov)
31.5.07
29.5.07
ial linnal mitu nime
ulluks võib minna, Balkanil valitseb siuke multikulti ja keelte paabel ja neil on väga kirev ajalugu. võta Moldva või Basarabia ajalugu kas või viimase 100 aasta jooksul. ja mis sial ymberkaudu toimunud on. ega muud suurt äda põlegid, kui et mis keeles mis kohta kutsuda tuleb. venekeelseid nimesi nigu ei taha pruukida, ukrainakeelsed eksitavad, poolakeelsed esindavad lihtsalt ametlikku võimu. piirid liiguvad seal nigunii kogu aeg edasi-tagasi – nii iga (paari)kymne aasta takka – ja mõnda kohta oleks kõige ausam nimetada jidiši keeles ja heebrea tähtedega, kui vaadata kohaliku rahva keele järgi. ungari keeles oleks lihtne: igal kohal on csángó nimi olemas ja neid tarvitadki. jokk. ei, ei ole meil eesti kirjakeeles muud arusaama kui see, et igal kohal on oma ja õige nimi ja seda siis tarvitame. Balkanil on see õige nime määramine jube poliitika, mitmekeelse keskkonna asi.
ps. tõsine kysimus, kuidas on eesti keeles õige kirjutada csángósid (csángó'sid?) endid. keelenõu on praegu telefoni otsas, otsib juba mitmendat minutit. ei leia veel. otsib veel, ei leiagi. ei oska midagi mõistlikku ytelda kah, suunavad murdesektorisse ja Peeter Pälli enda jutule. isegi põhimõttelist otsust ei oska kyllalt kindlalt formuleerida. mökmökk. säh sulle avaliku võimu toetatud keelekorraldust. (tean, kiusan, aga tahan oma makstud maksude eest teenust.)
ps. tõsine kysimus, kuidas on eesti keeles õige kirjutada csángósid (csángó'sid?) endid. keelenõu on praegu telefoni otsas, otsib juba mitmendat minutit. ei leia veel. otsib veel, ei leiagi. ei oska midagi mõistlikku ytelda kah, suunavad murdesektorisse ja Peeter Pälli enda jutule. isegi põhimõttelist otsust ei oska kyllalt kindlalt formuleerida. mökmökk. säh sulle avaliku võimu toetatud keelekorraldust. (tean, kiusan, aga tahan oma makstud maksude eest teenust.)
ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega
Siin puudub kõigepealt piltlikkus, nähtav osa, peaaegu täiesti, kõnelemata värvidest. Meile ei ole antud ühtki pidepunkti, mille varal võiksime näha tegelasi või miljööd. Meile ei ole antud nimesid, on ainult üliabstraktsed mees ja naine. Ometi teame, missugune maagiline mõju on nimel – inimene on algusest peale harjunud nimesid panema või küsima. Ainult üks tegelane on juhuslikult varustatud nimega, kuid paraku jääb ta sellest hoolimata veelgi nähtamatumaks kui teised. See tõestab, et ükski neist puuduvatest elementidest ei ole ainuoluline, et ei pea tingimata leiduma kõik, kuid siiski vähemalt osa neist. Kõike ei saa loomulikumalt kunagi näidata ega kirjeldada, eriti mitte novellis, alati peame tegema valiku. Mõnikord jätkub väga väikesest osast, ainult kaudsest vihjest. Meile jätkub ju illusiooni saamiseks armastatu näopildist, juukselokist või koguni mõnest temale kuulunud esemest. Kuid on raske saada illusiooni armastatu röntgeniülesvõttest, olgu sellel või kogu keha elusuuruses.
Karl Ristikivi
Novell
(II)
Tsiteeritud väljaandest:
Karl Ristikivi. Klaassilmadega Kristus
Tallinn, Varrak 2004, lk 144–145
Novell
(II)
Tsiteeritud väljaandest:
Karl Ristikivi. Klaassilmadega Kristus
Tallinn, Varrak 2004, lk 144–145
kui jyriöö tulle ununend kirves
Haudenosauneel ehk irokeesi liidul olid ka oma neli kuningat, kellest kuninganna Anne lasi portreed teha. ilusad pildid, võtke ja vaadake.
28.5.07
inimesed ei oska lennata ja SAS ka ei vea
selline pealkiri jääb homses lehes ilmumata. peaaegu oleks kogemata ilmunud. hea, et niigi läks. kunagi aastaid tagasi yks kunagine kolleeg kirjutas reklaamartikli, millele ta ei mõistnud esimese hooga pealkirja panna. sai siis "
25.5.07
keskkonnafilosoofia looduskaitseväe staapidesse!
Volberg pyyab Arne Næssi. ma ei yrita väita, et tal õigus poleks, tõenäoliselt on. iseasi, kas see on oluline, mis ta räägib. mul on siiani allergia iseväärtuse (ingl intrinsic value) termini vastu, mis tema kirjatykis kah esineb. seda seepärast, et selle yle teoreetiline arutamine ja mõttetu vaidlemine kujunes korra väga tyytuks, sest võttis aega yle igasuguse mõistliku määra (kuigi seltskond oli taiplik, pöörati mõistele ilmselt liig palju tähelepanu ja liig mitu päeva järjest).
Næss ongi kogu aeg old siuke enda kalju kylge aheldaja vend, inimene, kes asjad liikuma paneb ja on ajalehes pildi peal. räägib kõigiga ja igal pool. nii rääkis yhel suvisel ökosemiootika seminaril David Rothenberg, tema ameeriklasest õpilane, kes vist temaga yhe intervuiraamatu teinud on. vabalt, et eklektiline. (muide, Rothenberg on kirjutanud ka raamatu "Miks linnud laulavad", mis on yks tore raamat – lugege, kui kätte saate –, ja andnud Eestiski paar samateemalist kontserti – kuulake, kui satute.)
ökoloogilist filosoofiat ja selle spetse läheb praktiliselt tarvis keskkonnakaitse selles lõigus, kus mõeldakse välja argumente, MIKS. argumente teistele, kes veel sama asja eest väljas ei ole, ei usu, aga keda võiks siiski ära värvata. kellest võiks kasu olla. mõjutada avalikku arvamust. PR või nii, aga tava-PR-spetsid on veidi vale stiil ja ebaelegantne, filosoofid sobivad sektorisse ja nišši paremini. (no näiteks keskkonnaõiguse spetse läheb tarvis natuke teise töölõigu peale – nad peavad veenma ametivõime, kohut, kohalikku omavalitsust ja muud rahvast, kelle jaoks seaduse kohaselt toimida on sama tähtis kui hingata.)
eklektilisus ja leidlikkus ja taktikaline ettearvamatus võib siinjuures olla väga abiks: on tarvis piisavalt laia valikut argumente, et need sobiks eri kontekstidesse ja eri inimeste peale. eri inimestele tulebki eri juttu või eri kombel juttu rääkida, nii puhtpraktiliselt: auditooriumiga tuleb arvestada; yheselt mõistetavad on vaid rivikäsklused ja sedagi neile, kes vastavat komplekti õppinud on. arsenal võiks olla mitmekylgne ja arvestada maastiku eripäraga. (kui snaiper ennast moondab ja maastikku sulab, peab ta eelkõige arvestama, mis tal konkreetselt ymber on, mitte mingeid hypoteetilisi yldkehtivaid moondamisnõudeid.)
Næss ongi kogu aeg old siuke enda kalju kylge aheldaja vend, inimene, kes asjad liikuma paneb ja on ajalehes pildi peal. räägib kõigiga ja igal pool. nii rääkis yhel suvisel ökosemiootika seminaril David Rothenberg, tema ameeriklasest õpilane, kes vist temaga yhe intervuiraamatu teinud on. vabalt, et eklektiline. (muide, Rothenberg on kirjutanud ka raamatu "Miks linnud laulavad", mis on yks tore raamat – lugege, kui kätte saate –, ja andnud Eestiski paar samateemalist kontserti – kuulake, kui satute.)
ökoloogilist filosoofiat ja selle spetse läheb praktiliselt tarvis keskkonnakaitse selles lõigus, kus mõeldakse välja argumente, MIKS. argumente teistele, kes veel sama asja eest väljas ei ole, ei usu, aga keda võiks siiski ära värvata. kellest võiks kasu olla. mõjutada avalikku arvamust. PR või nii, aga tava-PR-spetsid on veidi vale stiil ja ebaelegantne, filosoofid sobivad sektorisse ja nišši paremini. (no näiteks keskkonnaõiguse spetse läheb tarvis natuke teise töölõigu peale – nad peavad veenma ametivõime, kohut, kohalikku omavalitsust ja muud rahvast, kelle jaoks seaduse kohaselt toimida on sama tähtis kui hingata.)
eklektilisus ja leidlikkus ja taktikaline ettearvamatus võib siinjuures olla väga abiks: on tarvis piisavalt laia valikut argumente, et need sobiks eri kontekstidesse ja eri inimeste peale. eri inimestele tulebki eri juttu või eri kombel juttu rääkida, nii puhtpraktiliselt: auditooriumiga tuleb arvestada; yheselt mõistetavad on vaid rivikäsklused ja sedagi neile, kes vastavat komplekti õppinud on. arsenal võiks olla mitmekylgne ja arvestada maastiku eripäraga. (kui snaiper ennast moondab ja maastikku sulab, peab ta eelkõige arvestama, mis tal konkreetselt ymber on, mitte mingeid hypoteetilisi yldkehtivaid moondamisnõudeid.)
põleva nime all
Aga sel meeleheite ööl juhtus, et siin või seal sõdadest vaevatud Itaalias keegi, üks lihtne naine või väike laps, kes ei lasknud viimset lootust murduda, peaaegu nagu kogemata juhtus sosistama nime, mille kõik teised näisid olevat unustanud:
"Corradino!"
Ainult Friedrich von Hürnheim hüüdis:
"Mis õigus on Anjou hertsogil üldse meid kohtu ette kutsuda nagu kurjategijaid? Siis on ta ju ise samasugune kurjategija, sest et ta kuningas Manfredi vastu mõõga tõstis."
Oli teisigi, kes esitasid sama küsimuse, ja nende hulgas ei puudunud hertsogi enda vasallid ja lähemad nõuandjad. Tõepoolest, isegi vangistatud saratseene oli seni koheldud sõjavangidena ja mitte röövlitena, ja kuidas ka võitja võidetut kohtles, polnud keegi kuulnud, et ta oleks hakanud selle üle kohut mõistma. Aga hertsog Charles väitis, et Konradin ja tema sõbrad olid kirikuvande all ja sellega olid nad kaotanud oma rüütliõigused, nii et neid pidi kohtlema kui lihtsaid mässajaid. Mis ta ainult oma kõige lähemaile sõpradele usaldas, oli kartus, et Konradin isegi vangis olles oli talle alaliseks hädaohuks, kuna juba ta nimi hoidis mässutule lõkkel. Avalik kohtupidamine oli aga vajalik selleks, et ei kerkiks mõni Vale-Konradin, kes võiks rahvast hullutada, nii nagu oli juba esinenud üks või teine Vale-Manfred, rääkimata sellest, et petised keiser Friedrichi nimel mitte ainult Saksamaal, vaid ka Itaalias segadusi tekitasid.
"Corradino!"
Karl Ristikivi "Põlev lipp", ptk I
lk 9 /Lund 1961/,
lk 8 /Tallinn 1990/
lk 9 /Lund 1961/,
lk 8 /Tallinn 1990/
Ainult Friedrich von Hürnheim hüüdis:
"Mis õigus on Anjou hertsogil üldse meid kohtu ette kutsuda nagu kurjategijaid? Siis on ta ju ise samasugune kurjategija, sest et ta kuningas Manfredi vastu mõõga tõstis."
Oli teisigi, kes esitasid sama küsimuse, ja nende hulgas ei puudunud hertsogi enda vasallid ja lähemad nõuandjad. Tõepoolest, isegi vangistatud saratseene oli seni koheldud sõjavangidena ja mitte röövlitena, ja kuidas ka võitja võidetut kohtles, polnud keegi kuulnud, et ta oleks hakanud selle üle kohut mõistma. Aga hertsog Charles väitis, et Konradin ja tema sõbrad olid kirikuvande all ja sellega olid nad kaotanud oma rüütliõigused, nii et neid pidi kohtlema kui lihtsaid mässajaid. Mis ta ainult oma kõige lähemaile sõpradele usaldas, oli kartus, et Konradin isegi vangis olles oli talle alaliseks hädaohuks, kuna juba ta nimi hoidis mässutule lõkkel. Avalik kohtupidamine oli aga vajalik selleks, et ei kerkiks mõni Vale-Konradin, kes võiks rahvast hullutada, nii nagu oli juba esinenud üks või teine Vale-Manfred, rääkimata sellest, et petised keiser Friedrichi nimel mitte ainult Saksamaal, vaid ka Itaalias segadusi tekitasid.
Karl Ristikivi "Põlev lipp", ptk XVI,
lk 254–255 /Lund 1961/,
lk 162–163 /Tallinn 1990/
Johann Heinrich Wilhelm TISCHBEINi
nägemus 1790ndaist,
kuidas Flandria krahv Robert annab Napoli vanglas teada
Konradinile ja Austria hertsogile Friedrichile
et nad hukatakse
lk 254–255 /Lund 1961/,
lk 162–163 /Tallinn 1990/
Johann Heinrich Wilhelm TISCHBEINinägemus 1790ndaist,
kuidas Flandria krahv Robert annab Napoli vanglas teada
Konradinile ja Austria hertsogile Friedrichile
et nad hukatakse
23.5.07
ratsaväe väiksekaliibriline ja õhutõrjesuurtükivägi
Nähti ette tugevdada ratsaväe väiksekaliibrilist ja õhutõrjesuurtükiväge.
(1940)
yks ytleb: yhest kyljest nagu loogiline, aga teisalt ikka tuleb silma ette haubits, mis on hobuse seljas
teine ytleb: minul tuleb pilt raketist, mis on kaamelil suus, ja araablasest kahe tellisepoolega looma teise otsa juures
PS. Triin viitab suurtükivedajat tõugu hobuse pilti, mis ta ilmselt ise teind on. aitäh.
(1940)
yks ytleb: yhest kyljest nagu loogiline, aga teisalt ikka tuleb silma ette haubits, mis on hobuse seljas
teine ytleb: minul tuleb pilt raketist, mis on kaamelil suus, ja araablasest kahe tellisepoolega looma teise otsa juures
PS. Triin viitab suurtükivedajat tõugu hobuse pilti, mis ta ilmselt ise teind on. aitäh.
hundita pulmad pole nii tegijad kui hundiga pulmad
"Kuidas olla võõramaalane"
22.5.07
ancien régime kui hea ja õige kord
Hanrahan provotseerib. allun ja kontreerin.
(täiskysimusi vaata provokatsiooni haagi alt.)
1a õige parempoolsus? etnonatsionalistlik konservatism, mis säilitab terve mõistuse. Urmas Sutrop võib minu poolest pea kiilaks ajada ja liituda Tammejuure Mõttekojaga, sest sõimab yhtviisi lollilt venelasi ja võrukesi, ilmselt ka kardab (samuti, muide Enn Soosaar ja ilmselt ka muid kirjaoskajaid inimesi). põhjaks mitte rahvusriiklus, vaid hõimu-, suguvõsa- ja perekuuluvus ning muud pisemad ryhmad, veel näiteks usk, emakeel (=murre), päritolu- või kodukihelkond ja -maakond. meritokraatia. kogukondlik demokraatia Šveitsi moodi, mis võib korporatismiks minna. tean, et see kõik on utoopia.
1b õige kapitalism? roheline väikeettevõtlus. surm transnatsionaalsetele korporatsioonidele. igayks teeb midagi kasulikku ja on välja raalinud oma niši kogukonnas, kaubad-teenused, mida teistele pakub. tunned ja tead iga tootjat või teenusepakkujat. vyrtspoodnike yhiskond? võib-olla. aga pigem jätkusuutlik ja äraelamise, mitte lõputu laienemise peale suunatud kapitalism. mõnel lihtsalt on parem õnn ja toidab omad lapsed priskemaks.
2 ahnuse ja isekuse ohjeldamine? kogukondlik kontroll. vasta nina sellele, kes ylbeks läheb. Ohcejohka (Utsjoki) aatelisemad ja põhimõttekindlamad saamlastest elanikud boikotivad yhte kahest poepidajast. ta peab siis yle Deatnu = Teno = Tana jõe rahvale ja turistidele myyma.
3 mõtlev inimene taandatakse ajudeta tarbijaks? teadlik tarbimine. vaata, mida sööd. sul on valida, teatud määral. rahvuslik kapital. vastutustundlikud ettevõtjad, keda peavad kasvatama nende käest saadavate asjade tarvitajad. iga kyla toitku oma vaesed, ärgu jätku seda riigi teha. ärgu unustatagu oma vaeseid sugulasi või naabreid. (tean, siit koidab loogiliselt feodalism, aga see pole mulle kuigi vastumeelt.)
4 USA vs ideaalkapitalistlik yhiskond? Ameerikat ei ole olemas. USA on liiga suur. läänideks ära jagada. parteid keelustada. advokaatide ehk yhe kirjatundjate kutse ebaproportsionaalne võim hävitada, kehtestades suuline tavaõigus ja kärajakohus. Šveits, räägin ma, ikka yldpõhimõtteliselt ja praktiliselt toda maad tundmata. Kaido Kama on demokraatia viletsusest rääkinud raadio ööylikoolis kena loengu, millele võin täiesti alla kirjutada. võõrale inimesele ei või võimu usaldada. telekommunikatsioon ei tähenda enam yhelt diktaatorilt paljudele truidele ajupestud alamatele suunatud muutumatu sõnumi edastamist. B2B & P2P poliitikasse ja ruttu, surm B2C-le. kõigi inimeste õiguste tasandamine + massipropagandavahendid on kõigist idee poolest vabadest inimestest teinud lollide pärisorjade massi. aga igayks võiks ju olla vaba isand või emand, mitte ori.
*
põhimõtteliselt on minu ideaalid siiski seatud pigem eelmodernse ja eelindustriaalse yhiskonna järgi, mida on võimalik teataval määral ekstrapoleerida järelmodernsesse ja järelindustriaalsesse, mis ongi minu põhiline lootus. puhtteoreetiliselt võin laskuda isegi ancien régime'i kui kõige õigemat parempoolsust ylistama, kui piisavalt palju provotseeritakse või lasen mõtteil ennast kanda. (ja reformatsiooni ning Prantsuse revolutsiooni jätame täna ära, kui kergelt parafraseerida yht aatekaaslast, kes kogu seda lugu palju elegantsemalt esitaks.)
kui mõni mõiste, olgu siis rahvus, kapitalism ("äri lõpust" räägivad minu Heateo Sihtasutust ajavad klassivennad), vasakpoolsus/parempoolsus, sealjuures Occami habemenuga saab, seda kaunim. Õhtumaa on igasugu tarbetuid jaburusi tootnud viimase paari aastatuhande jooksul, eelkõige mõiste- ja mõtteilmas. minu lojaalsus kuulub siiski nendele tihedatele kogukondadele, millega olen seotud olnud juba synnist saati, ja neis põle Õhtumaa mõttekrampe kuigi suure au sees peetud.
(täiskysimusi vaata provokatsiooni haagi alt.)
1a õige parempoolsus? etnonatsionalistlik konservatism, mis säilitab terve mõistuse. Urmas Sutrop võib minu poolest pea kiilaks ajada ja liituda Tammejuure Mõttekojaga, sest sõimab yhtviisi lollilt venelasi ja võrukesi, ilmselt ka kardab (samuti, muide Enn Soosaar ja ilmselt ka muid kirjaoskajaid inimesi). põhjaks mitte rahvusriiklus, vaid hõimu-, suguvõsa- ja perekuuluvus ning muud pisemad ryhmad, veel näiteks usk, emakeel (=murre), päritolu- või kodukihelkond ja -maakond. meritokraatia. kogukondlik demokraatia Šveitsi moodi, mis võib korporatismiks minna. tean, et see kõik on utoopia.
1b õige kapitalism? roheline väikeettevõtlus. surm transnatsionaalsetele korporatsioonidele. igayks teeb midagi kasulikku ja on välja raalinud oma niši kogukonnas, kaubad-teenused, mida teistele pakub. tunned ja tead iga tootjat või teenusepakkujat. vyrtspoodnike yhiskond? võib-olla. aga pigem jätkusuutlik ja äraelamise, mitte lõputu laienemise peale suunatud kapitalism. mõnel lihtsalt on parem õnn ja toidab omad lapsed priskemaks.
2 ahnuse ja isekuse ohjeldamine? kogukondlik kontroll. vasta nina sellele, kes ylbeks läheb. Ohcejohka (Utsjoki) aatelisemad ja põhimõttekindlamad saamlastest elanikud boikotivad yhte kahest poepidajast. ta peab siis yle Deatnu = Teno = Tana jõe rahvale ja turistidele myyma.
3 mõtlev inimene taandatakse ajudeta tarbijaks? teadlik tarbimine. vaata, mida sööd. sul on valida, teatud määral. rahvuslik kapital. vastutustundlikud ettevõtjad, keda peavad kasvatama nende käest saadavate asjade tarvitajad. iga kyla toitku oma vaesed, ärgu jätku seda riigi teha. ärgu unustatagu oma vaeseid sugulasi või naabreid. (tean, siit koidab loogiliselt feodalism, aga see pole mulle kuigi vastumeelt.)
4 USA vs ideaalkapitalistlik yhiskond? Ameerikat ei ole olemas. USA on liiga suur. läänideks ära jagada. parteid keelustada. advokaatide ehk yhe kirjatundjate kutse ebaproportsionaalne võim hävitada, kehtestades suuline tavaõigus ja kärajakohus. Šveits, räägin ma, ikka yldpõhimõtteliselt ja praktiliselt toda maad tundmata. Kaido Kama on demokraatia viletsusest rääkinud raadio ööylikoolis kena loengu, millele võin täiesti alla kirjutada. võõrale inimesele ei või võimu usaldada. telekommunikatsioon ei tähenda enam yhelt diktaatorilt paljudele truidele ajupestud alamatele suunatud muutumatu sõnumi edastamist. B2B & P2P poliitikasse ja ruttu, surm B2C-le. kõigi inimeste õiguste tasandamine + massipropagandavahendid on kõigist idee poolest vabadest inimestest teinud lollide pärisorjade massi. aga igayks võiks ju olla vaba isand või emand, mitte ori.
*
põhimõtteliselt on minu ideaalid siiski seatud pigem eelmodernse ja eelindustriaalse yhiskonna järgi, mida on võimalik teataval määral ekstrapoleerida järelmodernsesse ja järelindustriaalsesse, mis ongi minu põhiline lootus. puhtteoreetiliselt võin laskuda isegi ancien régime'i kui kõige õigemat parempoolsust ylistama, kui piisavalt palju provotseeritakse või lasen mõtteil ennast kanda. (ja reformatsiooni ning Prantsuse revolutsiooni jätame täna ära, kui kergelt parafraseerida yht aatekaaslast, kes kogu seda lugu palju elegantsemalt esitaks.)
kui mõni mõiste, olgu siis rahvus, kapitalism ("äri lõpust" räägivad minu Heateo Sihtasutust ajavad klassivennad), vasakpoolsus/parempoolsus, sealjuures Occami habemenuga saab, seda kaunim. Õhtumaa on igasugu tarbetuid jaburusi tootnud viimase paari aastatuhande jooksul, eelkõige mõiste- ja mõtteilmas. minu lojaalsus kuulub siiski nendele tihedatele kogukondadele, millega olen seotud olnud juba synnist saati, ja neis põle Õhtumaa mõttekrampe kuigi suure au sees peetud.
21.5.07
midagi ei teind
kysiti: mis nädalavahetusel Tartus tegid?
rääkisin:
reede õhtul jalutasin kõigepealt ½ tundi Supilinna peal, siis ½ tundi kesklinna peal. siis helistasin K-le, läksin Tähtverre, rääkisin K-ga 15 min juttu ja jäin magama.
puhastasin hommikul saapad. panin laigulise selga, läksin malevasse, võtsin relva välja, lugesin 15 min kymri ryytliromaani ja lasin ennast v-srs O-l Varale vedada.
pyhaba puhastasin relva liivast, männi- ja kuuseokastest, rohust. aitasin jaokaaslastest naiskorporantidel (FP) sedasama teha, pesin näo rohelisest värvist puhtaks, käisin veidikeseks saunas, sain 10 minutiks kokku J-ga (kah FP), kes andis mulle 4 Ristikivi esmaväljaannet.
panin selga tsiviilriided, ostsin Tartu poest 1½ liitrit linnasekalja ja läksin bussi peale.
yhesõnaga: suurt midagi ei teind.
rääkisin:
reede õhtul jalutasin kõigepealt ½ tundi Supilinna peal, siis ½ tundi kesklinna peal. siis helistasin K-le, läksin Tähtverre, rääkisin K-ga 15 min juttu ja jäin magama.
puhastasin hommikul saapad. panin laigulise selga, läksin malevasse, võtsin relva välja, lugesin 15 min kymri ryytliromaani ja lasin ennast v-srs O-l Varale vedada.
pyhaba puhastasin relva liivast, männi- ja kuuseokastest, rohust. aitasin jaokaaslastest naiskorporantidel (FP) sedasama teha, pesin näo rohelisest värvist puhtaks, käisin veidikeseks saunas, sain 10 minutiks kokku J-ga (kah FP), kes andis mulle 4 Ristikivi esmaväljaannet.
panin selga tsiviilriided, ostsin Tartu poest 1½ liitrit linnasekalja ja läksin bussi peale.
yhesõnaga: suurt midagi ei teind.
kingadest ja laevadest ja kirjavahast ja kapsastest ja kuningatest
Hanrahan kirjutab sotsidest. Eesti sotsid mulle meeldivad. veendunud konservatiivina olen nendele valimiskasti juures truu olnud aastaid ja aastaid, igatahes suurema osa oma valimisõiguslikust east. on olnud ainult yks erand: Euroopa Parlamenti valisin Eestimaa Looduse Fondi esitatud kandidaadi Marek Strandbergi.
Vikipeedia teab, et Eesti SDE hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". seda on tore minulgi teada – olen väga rahul, et meie sotsid kalduvad olema pigem kaberneesotsid või härrassotsid kui klassikalised vasakpoolsed. (igasugu prantsuse kultuuriteoreetikute vasakpoolitsemine käib mulle näiteks kyll ysna tihti vastukarva, ilmselt isiklikel esteetilistel põhjustel, mistõttu ma ei jaksa prantsuse semiootikat eriti lugeda.)
*
nii Toomas Hendrik Ilves kui ka Ivari Padar pärinevad meie SDEs parempoolsest komponendist, nimelt varalahkunud Rahvaerakonnast. (praegune Eestimaa Rahvaliit oli toona hoopis Maarahva Erakond või midagi sarnast; samal teemal vt ka KMÜ = Koonderakonna ja Maarahva Ühendus.)
kunagi ammu liitusid Talurahva Erakond – too oli parempoolitsev agraarpartei; sealt tuli ka Ivari Padar – ning vabariiklaste ja konservatiivide yhine erakond Rahvaerakonnaks. neil oli tarvis ellu jääda ja kyllap taheti aateliselt pakkuda Isamaale alternatiivset parempoolset poliitilist jõudu.
esimeheks koopteeriti toona n-ö apoliitilise eksperdina Mart Siimanni valitsuses välisministrina teeninud Ilves. siis polnud veel erakondadel 1000 liikme tsensust ja “ekspertide valitsus” oli täitsa tegija mõiste. apokryyfne legend räägib, et esimese liikmeks astumise avalduse vormi olla Ilves täitnud Mart Siimanni nime ja andmetega, ja siis andnud talle – no ytleme, et valitsuse istungi eel või järel – ja öelnud: “pane siia isikukood ja siia allkiri!”
lõpuks sai Ilves ikkagi erakonna esimehe ametisse. kuidas Mõõdukad ja Rahvaerakond leivad ja liikmed yhte kappi panid, seda ma täpsemalt rääkida ei tea, aga vähemasti yhel osal parempoolsest tiivast säilis mõneks ajaks lootus, et erakond on vähemalt tsentristlik. Padar on yhes vist SDE esimehena antud intervjuus öelnud, et tema tuleb põllumeeste erakonnast ja siukesed on loomu poolest vasaku ja parema vahel.
kui lähtuda praegusest Eesti poliitilisest maastikust ja meie postsoveedi olevikust, siis võib tõesti jääda ekslik mulje, nagu tähendaks agraarelu kolhoosielu ja agraarpartei toetamine nõude aja tagasiigatsust. aga Talurahva Erakond esindas pigem ikkagi vabariigi patrioote, Pätsu-aegset taluideoloogiat ja vabaturumajandust ning lootust selle sees talupidamisega elatist teenida. (ega ma seda täpselt ei tea, ärge ylemäära uskuge, sest fabuleerin teiste inimeste muljetel põhinevate juttude järgi, mida ikka kyllalt kaua aega tagasi kuulsin.)
*
kui vaadata näiteks Mõõdukate 10212. aasta Riigikogu valimisnimekirja, siis tipptosinas esindavad Toomas Hendrik Ilves (päris esimese Res Publica asutajaliige), Jaak-Hans Kuks (Talurahva Erakonnast), Vootele Hansen (päris esimese Res Publica asutajaliige, kes lõi Isamaast lahku yhes vabariiklaste ja konservatiividega) ja Enn Tarto (endine konservatiiv ja poliitvang) parempoolseid ja talurahvast. Ivari Padar on 299. koha peal.
kõikide arengute lõpptulemus oli igatahes seltskond, mille mõni liige kandis särki kirjaga "Sotsialism tapab!" ja mis sealjuures koosnes ysna mõistlikest inimestest, neil jäi alles isegi konservatiivsete noorte sidus- või allorganisatsioon. aastal 10216 seletasin Uue ja Allakäinud Res Publica truile Tartu kontori töötajale Rene Leinerile, et valin Mõõdukaid nimelt selle pärast, et nende valimisnimekirjas on kõige vähem lurjuseid. tema argument, miks neid mitte valida, oli see, et nad niikuinii ei saa Riigikogusse, sest ei yleta 5% kynnist. et Rened veel häirida (puhtast tigedusest: eks ta tegi ju jälkusi kah oma töö pärast), ytlesin, et kui see tõesti kindel on, siis valin Isamaaliitu, et Andres Herkel, budist ja Päris Esimese Res Publica esimene esimees (nagu nyyd teada saan), sisse saaks. aga näe, Mõõdukad siiski yletasid kynnise ja jäid ellu.
mõned ajad pärast seda otsustas Rahvaerakond Mõõdukad siiski, et aitab jamast, on tarvis kindlamat pinda jalge alla ja tugevamat kaubamärki, ja siis saigi neist SDE. mõned parempoolsed inimesed astusid välja, aga mulle vähemasti tundub, et liikmeskond on siiani mõnusalt heterogeenne, mõistlik ja mõtlemisvõimeline. ehk on seal seespool võimalik inimesel edeneda ja oma asja ajada ka pimeda truuduseta?
*
mäletan, kuidas Berk Vaher ytles Uwe Kersna kohta Uue ja Allakäinud Res Publica kontekstis, et "tal on oma agenda", kui parasjagu kaardistati leere, nimelt Tartu piirkonna kontorimeelseid ja kontorivastaseid.
see oli iseenesest huvitav aeg, selles konkreetses pisisõjas jäid kontorimeelsed peale – noh, need olid Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu ja kogu see kamp muu hulgas ustava ja trui Ken-Marti-Jugendi ehk RP Juventuse ehk parteisisese arvuka häälteteerulli toel –, ajasid omi turunduskampaaniaid, said lahkuva esimehe Rein Taagepera käest sõimata, moodustasid yhe valitsuse, said europarlamendi valimistel pärnakuul 10217 haledalt lakki. ja kontor – või selleks ajaks pigem kontori põhjalt moodustunud erakonnasisene võimumonopol – hakkas rääkima Reformierakonnaga liitumisest. mõistlikud ja toredad inimesed, kes mulle meeldisid, hakkasid erakonnast välja astuma. aga välja astus näiteks ka Jaanus Rahumägi, kes paraku enam turvamehena ei tööta. kahju. tal tuleks see ilmselt praegugi hästi välja.
lugedes Päris Esimese Res Publica oldermanni Valeri Kalabugini sõnu hoopis teise ajastu kohta, kus ta ytleb: kompartei oli aastaid valvsalt hoolt kandnud, et Nõukogude Liidus valitseks ideede vaegus ja kirjastuste toodang oleks võimalikult ühesuunaline, tuleb mulle toonase Res Publica sisekliima kenasti meelde.
aga mis sellest kontori grupeeringust ikka, oma väljateenitud noa need selgapussitajad Reformierakonna käest endale selga said, Taageperagi astus erakonnast välja ja kõik peaksid praegu rahul olema. ainult Urmas Reinsalust pole tykk aega midagi kuulda olnud. äkki on see vaga mees Poolasse luterlikku kloostrisse läinud ja ilmalikust elust tagasi tõmbunud, mine tea.
*
igal juhul aktsepteeris kontor ehk võimuvertikaali tipp “oma agenda” ajamist oli toonases Res Publicas nii 10215. aasta paiku sedavõrd, et valimiste eel räägitagu mida tahes, “peaasi, et myyb.” muidu – peaasi, et ei sega ja ajutrusti kontrolli erakonna yle ei murenda. nojah, igasugu jaburust kästi ylevalt poolt teha muidugi kah, kampaaniati ja suht kogu aeg. sebisid kuskil, said mingeid käske võitluseks vaenlase vastu. Berk oli näiteks linnavolikogu liikmena nördinud: “ma ei tulnud siia päikesega lippu lehvitama, vaid asja ajama!” oli teine kultuurikomisjonis liiga koostööaldis koalitsioonis istuva Reformierakonnaga ega pidanudki nende vastu pyha sõda.
*
meeldetuletuseks iseendale: teinekord ehk tuleks kirja panna riigikiriku kehtestamise võimalikud riigiõiguslikud mehhanismid ja implikatsioonid, kõik kolm tasakaalustatud lahendust, mis endale selgeks mõelnud olen.
Annual Bullshit Award Gala
ETP Grupi inseneri-konsultandi Reedik Võrno sõnul sõeluti praegune variant välja multikriteeriumi-analüüsi abil, kus tulude ja kulude kokkuarvestamisel analüüsiti enam kui kümmet komponenti, millest olulisemad olid liini potentsiaalsete kasutajate arv, trammile juurdepääs ja kasutamismugavus ning ehituse kogumaksumus, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
isand Reedik Võrnole ja EPL Online'ile auhinnaks soovitus: RÄÄKIGE INIMESE KEELES.
tsiteeritud lause jõudis minuni ÄP Online'i kaudu. See tõestab, et kord lohe või inetuna syndinud lause suudab elada pikalt ja kaua. ärge laske oma mõistusel uinuda ning ärge synnitage koletisi. mõelge inimeste peale, kes peavad sääraseid värde tavainimmeelega tajutavast maailmast väljapoole katakombmaailmadesse pagendama.
inimkeeles maksab väljenduda eriti siis, kui (1) sul on midagi öelda või (2) tahad, et sinust aru saadaks. lihtne!
isand Reedik Võrnole ja EPL Online'ile auhinnaks soovitus: RÄÄKIGE INIMESE KEELES.
tsiteeritud lause jõudis minuni ÄP Online'i kaudu. See tõestab, et kord lohe või inetuna syndinud lause suudab elada pikalt ja kaua. ärge laske oma mõistusel uinuda ning ärge synnitage koletisi. mõelge inimeste peale, kes peavad sääraseid värde tavainimmeelega tajutavast maailmast väljapoole katakombmaailmadesse pagendama.
inimkeeles maksab väljenduda eriti siis, kui (1) sul on midagi öelda või (2) tahad, et sinust aru saadaks. lihtne!
17.5.07
Pime oli saatus, kui ta andis sulle au ja kuulsust
5.
„Mine siit,“ ütles ema, „Arthuri kotta, seal on parimad, heldeimad ja vapraimad mehed. Igal pool, kus sa näed kirikut, loe selle ees oma paternoster. Kus sa näed sööki ja jooki ja tunned, et vajad seda, aga kellelgi ei ole viisakust ega lahkust seda sulle pakkuda, võta seda ise. Kui sa kuuled kisendamist, mine selle suunas; eriti kui kisendab mõni naine. Kui sa näed kaunist juveeli, võta ja anna see teisele. Sellega teenid kuulsust. Ja kui sa näed kaunist naist, püüa võita teda ka siis, kui ta ei taha. See teeb sinust parema ja õilsama mehe, kui sa enne olid.“
17.
„Hüva, mu sõber,“ ütles mees, „mine ja istu nüüd; sina oled parim mõõgavõitleja sellel saarel. Mina olen sinu onu, sinu ema vend. Sa jääd mõneks ajaks minu juurde, et õppida maa kombeid ja tavasid ning viisakat käitumist, sündsust, õilsust ning isandlikkust. Unusta nüüd oma ema õpetused. Mina olen sulle õpetajaks ja mina löön su seepärast auväärseks rüütliks. Siitpeale tee nii: kui sa näed midagi kummalist, siis ära päri selle kohta, kui kellelgi ei ole viisakust sulle sellest rääkida. Laitus selle eest ei lange mitte sinule, vaid minule, sest mina olen su õpetaja.“
67.
„Peredur, ma ei tervita sind, sest sa ei vääri seda. Pime oli saatus, kui ta andis sulle au ja kuulsust. Kui sa tulid Lombaka Kuninga õuele, siis nägid sa seal noorukit, kes kandis teravaotsalist oda, ning oda otsal vereoja, mis jooksis kosena noormehe rusika poole. Samuti nägid sa seal teisi imesid ja sa ei küsinud nende tähendust ega põhjust. Kui sa oleksid küsinud, oleks kuningas tervise tagasi saanud ja tema valdused rahu. Aga võitlused ja lahingud kestavad edasi, rüütleid tapetakse, naised jäävad leseks, tütarlapsed ilma ülalpidajata, ja see kõik on sinu pärast.“
„Efrawci poeg Peredur
Rüütliromaan“
kymri keelest tõlkinud
Kalle Kasemaa
LR 2007 10
15.5.07
iski tulda ilman Ukko
välähytti Väinämöini
kuvvella kokon sulalla
seičemällä vivučimellä
poltti polvet poikaselta
sekä rinnat neitoseltä
Mulgimaal võib nyyd maha istuda.
kuvvella kokon sulalla
seičemällä vivučimellä
poltti polvet poikaselta
sekä rinnat neitoseltä
Mulgimaal võib nyyd maha istuda.
13.5.07
realiseerimata palindroomne potentsiaal
unikaalsed satelliitsideantennide detailid.
tervitused õdedele Rroosi Selavistele, Proosi Selavistele ja Roosi Selavistele.
8.5.07
я підтрімую Естонію
ja Ukraina võiks juba rutem Euroopa Liitu võtta, kirjutasin Hanrahani juures.
vana Kännu Kuke pood Mustamäel muutus yksvahe Känguruks. see oli veel enne Euroopa Liitu. ja siis nad myysivad seal igasugu head ukraina toidukraami. usun, et viimane elus õlu, mida meil poest osta sain, oligi ukraina oma ja sealtsamast.
aga siis tuli Euroopa Liit, kust Ukraina praegu veel väljapoole jääb.
noh, elusat õlut Muhust ikka saab ja Raudoja Ahto teeb ja yleyldse, kui viitsiks, teeks isegi (aga näe ei viitsi). ikkagi poest ei saa ja siis põlegi enam mõtet õlut juua.
kuigi tegelt oli vist asi selles, et Känguru keti omanikud, kellel Ukrainaga ärisidemed olid, myysid selle Vilniuse kaupmeestele maha (Vilniuse kaupmehed = Vilniaus Prekyba UAB = VP Market = T-Market = Maxima). Känguru oli selline paari lyliga kett. väga kaugele hypata ei jõund.
vana Kännu Kuke pood Mustamäel muutus yksvahe Känguruks. see oli veel enne Euroopa Liitu. ja siis nad myysivad seal igasugu head ukraina toidukraami. usun, et viimane elus õlu, mida meil poest osta sain, oligi ukraina oma ja sealtsamast.
aga siis tuli Euroopa Liit, kust Ukraina praegu veel väljapoole jääb.
noh, elusat õlut Muhust ikka saab ja Raudoja Ahto teeb ja yleyldse, kui viitsiks, teeks isegi (aga näe ei viitsi). ikkagi poest ei saa ja siis põlegi enam mõtet õlut juua.
kuigi tegelt oli vist asi selles, et Känguru keti omanikud, kellel Ukrainaga ärisidemed olid, myysid selle Vilniuse kaupmeestele maha (Vilniuse kaupmehed = Vilniaus Prekyba UAB = VP Market = T-Market = Maxima). Känguru oli selline paari lyliga kett. väga kaugele hypata ei jõund.
6.5.07
vana hiiekoht Tõnismägi
Talina eeslinnade ajaloole pool elu pyhendanud Robert Nerman kirjutab Kaarli koguduse lehel muu hulgas, et
Tõnismäel asunud tammesalu on peetud pühaks hiieks. Seega tegemist oli juba ristiusu-eelse kultusekohaga. See on väga reaalne, sest nagu mitmel pool mujalgi rajati ristiusu toomisel Eestisse kirikud ja kabelid sageli just muinasaegsete kultusepaikade asemele. Otseste allikate puudumine ei võimalda praegu eelöeldut kinnitada.
4.5.07
kui tähtis on osata vene keelt
nägin und, et läksin Koreasse vahetusyliõpilaseks. läksin sama hästi kui kaks kätt taskus, nii et ei olnud isegi aega midagi järgi uurida.
olin rongijaamas kahe rongi vahel. katus oli pea kohal (ilmselt nagu Kaasani vaksalis Moskvas, mis on yks äraytlemata ilus koht, minge ja imetlege seest ja väljast) ja seal vahel olid lauad-toolid ja igasugu väljamaised yliõpilased, ilmselt siis palju sakslast ja hispaanlast ja kogu see ylejäänud kamp, mõni idamaalane oli kah kindlasti hulgas. tunne oli nagu mõne ylikooli fuajeekohvikus loengute vahel. seal läks ikka tunde niimoodi inimestega suheldes, aga pikemalt jutu peale ei saanud kellegagi.
aga siis tuli ära sõita. rong oli ylimoodne, seestpoolt yhika moodi ja väga kitsas, ja väljastpoolt lennuki moodi. meeter lai ja sõitis mööda trammirööpaid, nagu hiljem näha oli. jõudsin sinnagi hiljavõitu, aga leidsin yles oma vaguni-kupee-kasti. see oli umbes kuupmeetrisuurune lõik sellest rongist, uks avanes otse perroonile. õigemini kaks ust. kõigepealt proovisin ylemist (kuupmeeter oli jagatud vahepõrandaga alumiseks ja ylemiseks pooleks), aga seal magas keegi. vahetustudeng, lääneeurooplane, harjunud oma privaatsusega ja nii edasi. aga väga unine oli või lausa magas, nii et ei reageerinud yleyldse.
võtsin siis alumise ukse lahti ja ronisin sisse. väga kitsas oli, aga sellest saate ise kah aru. ja lisaks kõigele oli seal õhukestest laudadest kitsas keerdtrepp alumise ja ylemise korra vahel. ausalt. ylemisel, oli ta siis itaallane, sakslane või hispaanlane või keegi muu, oli sellest ilmselt ykskõik.
njah. vaatasin aknast välja. majad olid nagu Mustamäel, siukesed arhailisemat ja uhkemat tõugu. viiekordsed, viie paraadnaga ja ilmselt sedamoodi, mis meil on pigem 1960ndate kui 1970ndate paneelmajade stiil. tõsiselt ilusad ja hästi säilinud. prahti oli maas kyll ja rohkem räämas kui meil, aga selle annab andeks.
sõidame. linn on täis valgusreklaame nagu uudiskaadrid Aasia tiigripealinnadest ja muid samasuguseid kohustuslikke säärase linnaruumi elemente. igasugu eurooplaste ärisid ja reklaame oli palju näha, sh kokku umbes kolm eestlastega seonduvat. yks eesti lipuga, siis mingisugune, kus eesti lauljate kontserti reklaamiti. Sain neist aru, ilmselt olid inglise või eesti keeles, igatahes romaji’s ehk ladina tähtedes. Rootsi saatkond või mingi sarnane diplomaatiline esindus oli kah aknast näha.
rong peatub keset linna kuskil. tean, et siit tuleb veel edasi sõita, aga ronin puhtast uudishimust välja, niikuinii jõuan trammi peale tagasi. aga tyhjagi. sõidab ära, ei anna märku. olen väljas trammitee ääres. sõidavad trammid mööda nagu vanades vene filmides, mõni võis nii uus ka olla nagu need vanemat tõugu trammid 20 aastat tagasi Tallinnas. vaatan ringi ja mõtlen. ega ma pole lõpuni kindel, kas see oli Põhja-Korea või Lõuna-Korea. võis olla ykskõik kumb või siis uus yhendatud Korea (võimalikult Põhja-Korea egiidi all). segaduses mõtlesin nii Pyongyangi kui Souli ylikoolist ja linnast ning ilmselt kahtlesin nendegi vahel. otsida yles sellesama linna ylikool? ei tea, ei pruugi õige ylikool olla. tuleks uurida enne. tuleb meelde see diplomaatiline esindus, sinna äkki annaks minna.
siis näen sinistes tunkedes tänavakoristajate kampa, kes ilmselt lihtsalt mööda linna hängivad parasjagu. räägivad vene keelt. kõnetan yhte vene keeles, kysin, kust ta pärit on. Tallinnast. ytlen, et ma olen ka Tallinnast. seletan oma olukorda. räägime ysna tykk aega. tema näitab näpuga yle tee mingit teenindusasutist, ma maksku ja siis nad annavad kõik info, mida mul tarvis on. vastan, et tema suudab mulle anda infot, mida mul enne kysimist tarvis. (poole vestluse pealt vahetab ta keelt, hakkab minuga eesti keeles rääkima, mispeale minagi; võib-olla just selle eelmise repliigipaari juures.) lõpuks teeb ta mulle selgeks, et on hea trammi peale minna. annab mulle oma trammipileti. aga trammid sõidavad minust mööda. näitab mulle, kuidas trammile märku anda, et ta seisma jääks.
trammis hakkan kursusekaaslasele sõnumit saatma, et vaadaku võrgust järgi, millise ylikooliga on Tartu ylikoolil koostöölepe, siis saan teada, kuhu minema pean. levi alguses pole ja siis tuleb, nii et sõnumit saata sai. aga selle sõnumiga ma ilmselt valmis ei saa, ärkan yles või tuleb mingi muu häiriv asjaolu vahele.
kynname ligi kylada
Šupaškaris peab keegi tšuvaši omausu blogi. sealhulgas suurepärane pilt, kuidas ilmselt kynnipäeva (kynna kas või yks vagu) või mingit muud pyha peetakse Lasnamäe-taolise moodustise kylje all. vaadake ise ja analyysige, ega ma tšuvaši kombeid kohe yldse ei tunne, nii et mind ei maksa uskuda.
3.5.07
lihtsalt ilus lause
Koprast veidi suurem vombat kaevab teepervedesse võimsaid urustikke.
(Jaan Masing)
(Jaan Masing)
ilvesest oli vaja lahti saada
VH olla eile hommiku siukest und näind, et oli kuskil metsas või muidu väljas. ja siis oli tal mingi ilves sabas ja tal oli sellest tarvis lahti saada. siis kraapis puukoort või midagi, nagu kassi meelitatakse. ja selle peale hakkas yks lehm tema yle naerma. lehm teadis, kuidas ilvesest lahti saada, aga ta oskas ainult puudulikult kõnelda. nii et VH sellest ylearu hästi aru ei saand. aga ilves tuli selle kratsimise peale ja läks õhuaknast sisse. ja VH puhtast rumalusest järele, kuigi oleks võind õhuakna lihtsalt kinni panna ja oleks ilvesest lahti old. ja siis ärkas VH selle peale, kui ilves hambad talle käsivarde lõi, jällegi nagu kass mängides.
2.5.07
*
Mis aitab, et Kronos on surnud,
kui tema armutu seadus
on jäänud maksma
ja seda ei muuda enam
Jupiter Pluvius
kõigi oma välkudega
ja kõuemürinaga,
seda ei kustuta enam
kõik ta vihmahood.
Surematud jumalad
on unustanud meid,
Deucalioni poegi.
Nad on kõik joonud Lethe veest
ja on alati purjus,
ega märka, et surnud Kronos
sünnib igavesti noorena
nagu fööniks.
kui tema armutu seadus
on jäänud maksma
ja seda ei muuda enam
Jupiter Pluvius
kõigi oma välkudega
ja kõuemürinaga,
seda ei kustuta enam
kõik ta vihmahood.
Surematud jumalad
on unustanud meid,
Deucalioni poegi.
Nad on kõik joonud Lethe veest
ja on alati purjus,
ega märka, et surnud Kronos
sünnib igavesti noorena
nagu fööniks.
Kaspar von Schmerzburg
Tagebuch der Träume
Roomas, 29. mail 17**
(Lund 1976, lk 215)
Tagebuch der Träume
Roomas, 29. mail 17**
(Lund 1976, lk 215)
1939: põrssad ja lurjused
16. augustil teatas Inglismaa lennuväeministeerium mitteametlikult Saksamaale, et on võimalik variant, et Inglismaa kuulutab sõja, kuid sõjategevust ei toimu, juhul kui Saksamaa purustab kiiresti Poola, ja Inglise lennuvägi ei hakka kaitsetuid linnu pommitama.
1.5.07
vabade inimeste yhendused
(ettevaatust, tigetsen; sõimake kommentaarides, kui ei meeldi)
lugesin Punase Hanrahani yht mõne nädala tagust lausumist. ja jutt tundus õige, kuni sise- või välispagulusest ja Kuubast rääkima hakkas. kommentaarides kisub jutt tolle blogi põhitemaatikasse ehk vasakpoolitsemisse ja selle manamisse, kummalisel kombel ka seekord.
nojah, nägin seal sissekandes põhiliselt seda juttu, et vabade inimeste yhendused on meil liiga nõrgad. ja see ei peaks ju kuidagi väga vasakpoolne seisukoht olema? olen ennast alati parempoolseks ja konservatiiviks pidanud, leides, et yhiskonna tugevus peitub igasugu tihkelt kokkuhoidvates kogukondades. ma nyyd otse ei tea kedagi nimetada peale tsentristist Rein Taagepera, aga minu meelest peaksid ka parempoolsed inimesed vabayhenduste nõrkust märganud ja halvaks märgiks pidanud olema.
meil on Eesti Yliõpilaskondade Liit ja Eestimaa Looduse Fond ja Heateo Sihtasutus, aga edasi? sama tugevaid vist rohkem pole. ehk ristiusuliste Eesti Kirikute Nõukogu, mille vähemad vennad tunnistavad, et luteri kirik on nende pealik ja kõige tähtsam (samas kõigi teiste uskude Usuliste Yhenduste Ymarlaud on tykk aega varjusurmas olnud)? aga EKNi põhitegevus tundub olevat riigieelarvest kinnimakstud kontorikulude toel riigi seebitamine, et ta EKNi liikmeskirikutele yha rohkem riigi funktsioone delegeeriks või aitaks neil teha asju, mida kirikud muidu ei jaksa (kaplanaat, usuõpetus, kirikute restaureerimine – yldiselt avaliku sektori paisutamise poole kaldu ettevõtmised, mis maksumaksja kraesse keeratakse) ja sedakaudu muu hulgas riigi raha EKNi liikmeskirikute vaimulike või muidu tublide koguduseliikmete taskutesse viiks. nigunii teevad nad yht-teist veel, aga need loomu poolest toredamad ja paremad asjad mind kui ristiusust eemal seisvat inimest kyllap kuigipalju ei puuduta.
ilmselgelt usuyhendustele ei annetata piisavalt ja ega nad pole harjunud euro- või muud projektiraha kerjama. eks sama mure ole ka teistel vabadel yhendustel: isegi kui liikmeid on (EELK-l on, teistel vabayhendustel eriti pole – seltsid on meil tavaliselt mõnekymnepealised, väga harva on näha mõnda tuhandepealist), pole liikmemaksu, mis tagaks elujõu.
parempoolne ja vanema kombe järgi pilk asjale oleks see, et korjaku iga kirikupapp ise kihelkonna rikaste käest raha kokku, et oma kirik korda teha. Viimsis seda ka tehakse, aga see on ometigi uus kirik ja uusasukate kant vana Jõelähtme kihelkonna maade peal, kus minu esivanemad enne Tallinna tulekut elasid, igati erandlik, ja sellel on vähe pistmist sealse põlise kogukonna või vanade kommetega.
aga mis ma tegelikult öelda tahan? seda, et mõeldakse ikka: riik, riik, riik. ja seda teevad ka vabad yhendused, kes võiksid korraldada inimeste selliseid omavahelisi asju, millesse riik suurt oma nina pista ei taha või ei viitsi.
selle riigi-riigi-riigi hulka arvan muide ka erakonnad (vähemalt populistlikud ja parempoolsed erakonnad, keda ma eetilistel kaalutlustel ei vali ega ole kunagi valinud: Reformierakonna, Keskerakonna, vana Res Publica & Rahvaliidu), sest nemad on andnud Eesti Yliõpilaskondade Liidule ja Eestimaa Looduse Fondile vasta nina, kui EYL ja ELF avalikus ruumis õigustatud kära on teinud nende inimeste nimel, keda nad tõesti legitiimselt esindavad. andnud neile vastu nina siukesel toonil, et ärge tulge hyppama, sest MEIE, erakonnad, esindame Eesti rahvast ja teil pole selle juurde asja. olge vait ja ajage oma asja, kuduge salle ja silitage siile. meil korraldab asju erakondadest kokku pandud valitsus.
võidakse ju öelda, et need EYLi- ja ELFi-vastased pressiteated (ei viita, mäletan häguselt ja täitsa võimalik, et valesti; sellest on ikka aega möödas) on olnud PR-ämbrid või midagi sarnast, aga mul ykskõik. niukesi erakondi ma enam ei vali. õigupoolest on võiksin nimekirja lisada vahepealse Isamaaliidu. selleks on vähemalt yks põhjus: Tarmo Loodus siseministrina. (mul on tekkinud sygav kahtlus, et see mees on lihtsalt jobu, aga ei maksa usaldada erakonda, kes paneb jobu ministri ametisse.) ajas oma pisikest luteri asja riigi kaudu ja samas tampis Setu Kongressi umbes nii (liialdan ja moonutan, mõnuga): põle teile mingeid õigusi vaja, kedagi te ei esinda, lõpetage Eesti riigi lõhkumine, Talinas on kaks setu leelokoori, laulge seal setu laule.
haldusriik, minu iiri eeslik. midagi on korrast ära või on midagi vaja? vaadatakse mõisniku palee poole, mis Kalamaja kohal kõrgub. ja kyllap siis tuleb ka vaba-riigi va-lits-u-se ot-sus, kehvakene kyll, aga eks me lepi sellega, kui paremat ei anta.
ma kahtlustan ka seda, et ELFi vanad aktivistid Trapido ja Strandberg asutasid rohelise erakonna muu hulgas ka sellepärast, et neil sai villand Villu Reiljanist ja tema mandaadist ning Reformierakonnast. kui need ikka hyppasid, et nä-nä-nä-nää-nää, asuta oma erakond või hoia suu kinni. ja ELFi aktivistid suud kinni hoida ei taht ning asutasidki eelnimetatud erakondade suureks õuduseks uue erakonna. tõesti, loetletud erakondadel oli ikka päris õudne. (umbes samamoodi nagu raamatukirjastustel siis, kui Eesti Päevaleht oma esimesest raamatusarjast rääkima hakkas. kõik kirjastused rääkisid, et see pole võimalik, et nii pole aus ja yleyldse. täitsa naljakas oli lugeda. aitäh, veli Aavo Kokk, vimkat keeramast ja raamatuturgu elavdamast.) võite T & Si käest kysida, kas oli nii. öelge pärast mulle kah.
juba mitmeid aegu on mul vaheldunud vastupandamatu tahtmine mõne vabayhenduse (sh pidevamalt Maavalla Koja) asju ajada ja paremaks teha sygava masendusega, et ei jaksa, ei jõua. pole kyllalt inimesi, kellega oleks tore ja mõnus asju teha, pole raha, et puuduvaid inimesi juurde meelitada, lõppeks pole asjade tõhusalt ajamise kombeid ega harjumusi ja siis röövib siuke aktivism mult uneaja viimased riismed. ja asjad ei edene, sest kannatus saab otsa. ja igasugu mõtteid-algatusi jääb riiulile ja isegi lehtedele arvamuslugusid kirjutada ei viitsi. masendus. teenin parem raha, ostan raamatuid ja laulan setu laule.
on mõistagi olemas too edukam kolmanda sektori asjaajamine, mis kirjutab projekte, nurub ettevõtjatelt raha, hoiab proffe palgal ja nii edasi, aga paraku on minu kokkupuuted tolle kultuuriga jäänud ysna põgusateks. kaugemalt tundub, et too kultuur on ysna sarnane sellega, mis toimub erakondade kontorites ja õigupoolest yle kogu uuema kontorimaailma, nii et nood vabayhendused ei pruugi väga erineda edukatest yleilmsetest korporatsioonidest.
Hanrahani maalitud pildikesed (kommentaarides) on kah kenad. ei saa jätta tsiteerimata.
lugesin Punase Hanrahani yht mõne nädala tagust lausumist. ja jutt tundus õige, kuni sise- või välispagulusest ja Kuubast rääkima hakkas. kommentaarides kisub jutt tolle blogi põhitemaatikasse ehk vasakpoolitsemisse ja selle manamisse, kummalisel kombel ka seekord.
nojah, nägin seal sissekandes põhiliselt seda juttu, et vabade inimeste yhendused on meil liiga nõrgad. ja see ei peaks ju kuidagi väga vasakpoolne seisukoht olema? olen ennast alati parempoolseks ja konservatiiviks pidanud, leides, et yhiskonna tugevus peitub igasugu tihkelt kokkuhoidvates kogukondades. ma nyyd otse ei tea kedagi nimetada peale tsentristist Rein Taagepera, aga minu meelest peaksid ka parempoolsed inimesed vabayhenduste nõrkust märganud ja halvaks märgiks pidanud olema.
meil on Eesti Yliõpilaskondade Liit ja Eestimaa Looduse Fond ja Heateo Sihtasutus, aga edasi? sama tugevaid vist rohkem pole. ehk ristiusuliste Eesti Kirikute Nõukogu, mille vähemad vennad tunnistavad, et luteri kirik on nende pealik ja kõige tähtsam (samas kõigi teiste uskude Usuliste Yhenduste Ymarlaud on tykk aega varjusurmas olnud)? aga EKNi põhitegevus tundub olevat riigieelarvest kinnimakstud kontorikulude toel riigi seebitamine, et ta EKNi liikmeskirikutele yha rohkem riigi funktsioone delegeeriks või aitaks neil teha asju, mida kirikud muidu ei jaksa (kaplanaat, usuõpetus, kirikute restaureerimine – yldiselt avaliku sektori paisutamise poole kaldu ettevõtmised, mis maksumaksja kraesse keeratakse) ja sedakaudu muu hulgas riigi raha EKNi liikmeskirikute vaimulike või muidu tublide koguduseliikmete taskutesse viiks. nigunii teevad nad yht-teist veel, aga need loomu poolest toredamad ja paremad asjad mind kui ristiusust eemal seisvat inimest kyllap kuigipalju ei puuduta.
ilmselgelt usuyhendustele ei annetata piisavalt ja ega nad pole harjunud euro- või muud projektiraha kerjama. eks sama mure ole ka teistel vabadel yhendustel: isegi kui liikmeid on (EELK-l on, teistel vabayhendustel eriti pole – seltsid on meil tavaliselt mõnekymnepealised, väga harva on näha mõnda tuhandepealist), pole liikmemaksu, mis tagaks elujõu.
parempoolne ja vanema kombe järgi pilk asjale oleks see, et korjaku iga kirikupapp ise kihelkonna rikaste käest raha kokku, et oma kirik korda teha. Viimsis seda ka tehakse, aga see on ometigi uus kirik ja uusasukate kant vana Jõelähtme kihelkonna maade peal, kus minu esivanemad enne Tallinna tulekut elasid, igati erandlik, ja sellel on vähe pistmist sealse põlise kogukonna või vanade kommetega.
aga mis ma tegelikult öelda tahan? seda, et mõeldakse ikka: riik, riik, riik. ja seda teevad ka vabad yhendused, kes võiksid korraldada inimeste selliseid omavahelisi asju, millesse riik suurt oma nina pista ei taha või ei viitsi.
selle riigi-riigi-riigi hulka arvan muide ka erakonnad (vähemalt populistlikud ja parempoolsed erakonnad, keda ma eetilistel kaalutlustel ei vali ega ole kunagi valinud: Reformierakonna, Keskerakonna, vana Res Publica & Rahvaliidu), sest nemad on andnud Eesti Yliõpilaskondade Liidule ja Eestimaa Looduse Fondile vasta nina, kui EYL ja ELF avalikus ruumis õigustatud kära on teinud nende inimeste nimel, keda nad tõesti legitiimselt esindavad. andnud neile vastu nina siukesel toonil, et ärge tulge hyppama, sest MEIE, erakonnad, esindame Eesti rahvast ja teil pole selle juurde asja. olge vait ja ajage oma asja, kuduge salle ja silitage siile. meil korraldab asju erakondadest kokku pandud valitsus.
võidakse ju öelda, et need EYLi- ja ELFi-vastased pressiteated (ei viita, mäletan häguselt ja täitsa võimalik, et valesti; sellest on ikka aega möödas) on olnud PR-ämbrid või midagi sarnast, aga mul ykskõik. niukesi erakondi ma enam ei vali. õigupoolest on võiksin nimekirja lisada vahepealse Isamaaliidu. selleks on vähemalt yks põhjus: Tarmo Loodus siseministrina. (mul on tekkinud sygav kahtlus, et see mees on lihtsalt jobu, aga ei maksa usaldada erakonda, kes paneb jobu ministri ametisse.) ajas oma pisikest luteri asja riigi kaudu ja samas tampis Setu Kongressi umbes nii (liialdan ja moonutan, mõnuga): põle teile mingeid õigusi vaja, kedagi te ei esinda, lõpetage Eesti riigi lõhkumine, Talinas on kaks setu leelokoori, laulge seal setu laule.
haldusriik, minu iiri eeslik. midagi on korrast ära või on midagi vaja? vaadatakse mõisniku palee poole, mis Kalamaja kohal kõrgub. ja kyllap siis tuleb ka vaba-riigi va-lits-u-se ot-sus, kehvakene kyll, aga eks me lepi sellega, kui paremat ei anta.
ma kahtlustan ka seda, et ELFi vanad aktivistid Trapido ja Strandberg asutasid rohelise erakonna muu hulgas ka sellepärast, et neil sai villand Villu Reiljanist ja tema mandaadist ning Reformierakonnast. kui need ikka hyppasid, et nä-nä-nä-nää-nää, asuta oma erakond või hoia suu kinni. ja ELFi aktivistid suud kinni hoida ei taht ning asutasidki eelnimetatud erakondade suureks õuduseks uue erakonna. tõesti, loetletud erakondadel oli ikka päris õudne. (umbes samamoodi nagu raamatukirjastustel siis, kui Eesti Päevaleht oma esimesest raamatusarjast rääkima hakkas. kõik kirjastused rääkisid, et see pole võimalik, et nii pole aus ja yleyldse. täitsa naljakas oli lugeda. aitäh, veli Aavo Kokk, vimkat keeramast ja raamatuturgu elavdamast.) võite T & Si käest kysida, kas oli nii. öelge pärast mulle kah.
juba mitmeid aegu on mul vaheldunud vastupandamatu tahtmine mõne vabayhenduse (sh pidevamalt Maavalla Koja) asju ajada ja paremaks teha sygava masendusega, et ei jaksa, ei jõua. pole kyllalt inimesi, kellega oleks tore ja mõnus asju teha, pole raha, et puuduvaid inimesi juurde meelitada, lõppeks pole asjade tõhusalt ajamise kombeid ega harjumusi ja siis röövib siuke aktivism mult uneaja viimased riismed. ja asjad ei edene, sest kannatus saab otsa. ja igasugu mõtteid-algatusi jääb riiulile ja isegi lehtedele arvamuslugusid kirjutada ei viitsi. masendus. teenin parem raha, ostan raamatuid ja laulan setu laule.
on mõistagi olemas too edukam kolmanda sektori asjaajamine, mis kirjutab projekte, nurub ettevõtjatelt raha, hoiab proffe palgal ja nii edasi, aga paraku on minu kokkupuuted tolle kultuuriga jäänud ysna põgusateks. kaugemalt tundub, et too kultuur on ysna sarnane sellega, mis toimub erakondade kontorites ja õigupoolest yle kogu uuema kontorimaailma, nii et nood vabayhendused ei pruugi väga erineda edukatest yleilmsetest korporatsioonidest.
Hanrahani maalitud pildikesed (kommentaarides) on kah kenad. ei saa jätta tsiteerimata.
Aga vaata kas on vahet:
Näed võssakasvanud põldu ja ütled: “Poisid-tüdrukud, teeme ära”. Tulevad poisid-tüdrukud, teete asja ära. Poisse ja tüdrukuid ei pruugi palju olla, aga noh ikka nii palju, et on üldse mõtet põldu ette võtta.
Inimesed käivad mööda, mõni leiab “tublid poisid-tüdrukud, teevad ära”, mõni teine leiab: “No kas oli seda võsa nüüd tarvis torkida, keda see ikka segab” - arvamusi on igasuguseid. Aga peamine on see, et on kellega võsa juurida ja teised vähemalt ei sega.
Teine pilt:
Hakkad oma kahe sõbraga võsa juurima, sest rohkem pole lootagi kedagi võsa kallale tulevat. Inimesed käivad mööda, näitavad näpuga oimukohta: “Hähhähhää, nää hullud laamendavad” ning iga natukese aja tagant tuleb urjadnik küsima: “Aga kas teil võsaraiumiseks üldse luba on, ähh?”
Tellimine:
Postitused (Atom)