lugesin Punase Hanrahani yht mõne nädala tagust lausumist. ja jutt tundus õige, kuni sise- või välispagulusest ja Kuubast rääkima hakkas. kommentaarides kisub jutt tolle blogi põhitemaatikasse ehk vasakpoolitsemisse ja selle manamisse, kummalisel kombel ka seekord.
nojah, nägin seal sissekandes põhiliselt seda juttu, et vabade inimeste yhendused on meil liiga nõrgad. ja see ei peaks ju kuidagi väga vasakpoolne seisukoht olema? olen ennast alati parempoolseks ja konservatiiviks pidanud, leides, et yhiskonna tugevus peitub igasugu tihkelt kokkuhoidvates kogukondades. ma nyyd otse ei tea kedagi nimetada peale tsentristist Rein Taagepera, aga minu meelest peaksid ka parempoolsed inimesed vabayhenduste nõrkust märganud ja halvaks märgiks pidanud olema.
meil on Eesti Yliõpilaskondade Liit ja Eestimaa Looduse Fond ja Heateo Sihtasutus, aga edasi? sama tugevaid vist rohkem pole. ehk ristiusuliste Eesti Kirikute Nõukogu, mille vähemad vennad tunnistavad, et luteri kirik on nende pealik ja kõige tähtsam (samas kõigi teiste uskude Usuliste Yhenduste Ymarlaud on tykk aega varjusurmas olnud)? aga EKNi põhitegevus tundub olevat riigieelarvest kinnimakstud kontorikulude toel riigi seebitamine, et ta EKNi liikmeskirikutele yha rohkem riigi funktsioone delegeeriks või aitaks neil teha asju, mida kirikud muidu ei jaksa (kaplanaat, usuõpetus, kirikute restaureerimine – yldiselt avaliku sektori paisutamise poole kaldu ettevõtmised, mis maksumaksja kraesse keeratakse) ja sedakaudu muu hulgas riigi raha EKNi liikmeskirikute vaimulike või muidu tublide koguduseliikmete taskutesse viiks. nigunii teevad nad yht-teist veel, aga need loomu poolest toredamad ja paremad asjad mind kui ristiusust eemal seisvat inimest kyllap kuigipalju ei puuduta.
ilmselgelt usuyhendustele ei annetata piisavalt ja ega nad pole harjunud euro- või muud projektiraha kerjama. eks sama mure ole ka teistel vabadel yhendustel: isegi kui liikmeid on (EELK-l on, teistel vabayhendustel eriti pole – seltsid on meil tavaliselt mõnekymnepealised, väga harva on näha mõnda tuhandepealist), pole liikmemaksu, mis tagaks elujõu.
parempoolne ja vanema kombe järgi pilk asjale oleks see, et korjaku iga kirikupapp ise kihelkonna rikaste käest raha kokku, et oma kirik korda teha. Viimsis seda ka tehakse, aga see on ometigi uus kirik ja uusasukate kant vana Jõelähtme kihelkonna maade peal, kus minu esivanemad enne Tallinna tulekut elasid, igati erandlik, ja sellel on vähe pistmist sealse põlise kogukonna või vanade kommetega.
aga mis ma tegelikult öelda tahan? seda, et mõeldakse ikka: riik, riik, riik. ja seda teevad ka vabad yhendused, kes võiksid korraldada inimeste selliseid omavahelisi asju, millesse riik suurt oma nina pista ei taha või ei viitsi.
selle riigi-riigi-riigi hulka arvan muide ka erakonnad (vähemalt populistlikud ja parempoolsed erakonnad, keda ma eetilistel kaalutlustel ei vali ega ole kunagi valinud: Reformierakonna, Keskerakonna, vana Res Publica & Rahvaliidu), sest nemad on andnud Eesti Yliõpilaskondade Liidule ja Eestimaa Looduse Fondile vasta nina, kui EYL ja ELF avalikus ruumis õigustatud kära on teinud nende inimeste nimel, keda nad tõesti legitiimselt esindavad. andnud neile vastu nina siukesel toonil, et ärge tulge hyppama, sest MEIE, erakonnad, esindame Eesti rahvast ja teil pole selle juurde asja. olge vait ja ajage oma asja, kuduge salle ja silitage siile. meil korraldab asju erakondadest kokku pandud valitsus.
võidakse ju öelda, et need EYLi- ja ELFi-vastased pressiteated (ei viita, mäletan häguselt ja täitsa võimalik, et valesti; sellest on ikka aega möödas) on olnud PR-ämbrid või midagi sarnast, aga mul ykskõik. niukesi erakondi ma enam ei vali. õigupoolest on võiksin nimekirja lisada vahepealse Isamaaliidu. selleks on vähemalt yks põhjus: Tarmo Loodus siseministrina. (mul on tekkinud sygav kahtlus, et see mees on lihtsalt jobu, aga ei maksa usaldada erakonda, kes paneb jobu ministri ametisse.) ajas oma pisikest luteri asja riigi kaudu ja samas tampis Setu Kongressi umbes nii (liialdan ja moonutan, mõnuga): põle teile mingeid õigusi vaja, kedagi te ei esinda, lõpetage Eesti riigi lõhkumine, Talinas on kaks setu leelokoori, laulge seal setu laule.
haldusriik, minu iiri eeslik. midagi on korrast ära või on midagi vaja? vaadatakse mõisniku palee poole, mis Kalamaja kohal kõrgub. ja kyllap siis tuleb ka vaba-riigi va-lits-u-se ot-sus, kehvakene kyll, aga eks me lepi sellega, kui paremat ei anta.
ma kahtlustan ka seda, et ELFi vanad aktivistid Trapido ja Strandberg asutasid rohelise erakonna muu hulgas ka sellepärast, et neil sai villand Villu Reiljanist ja tema mandaadist ning Reformierakonnast. kui need ikka hyppasid, et nä-nä-nä-nää-nää, asuta oma erakond või hoia suu kinni. ja ELFi aktivistid suud kinni hoida ei taht ning asutasidki eelnimetatud erakondade suureks õuduseks uue erakonna. tõesti, loetletud erakondadel oli ikka päris õudne. (umbes samamoodi nagu raamatukirjastustel siis, kui Eesti Päevaleht oma esimesest raamatusarjast rääkima hakkas. kõik kirjastused rääkisid, et see pole võimalik, et nii pole aus ja yleyldse. täitsa naljakas oli lugeda. aitäh, veli Aavo Kokk, vimkat keeramast ja raamatuturgu elavdamast.) võite T & Si käest kysida, kas oli nii. öelge pärast mulle kah.
juba mitmeid aegu on mul vaheldunud vastupandamatu tahtmine mõne vabayhenduse (sh pidevamalt Maavalla Koja) asju ajada ja paremaks teha sygava masendusega, et ei jaksa, ei jõua. pole kyllalt inimesi, kellega oleks tore ja mõnus asju teha, pole raha, et puuduvaid inimesi juurde meelitada, lõppeks pole asjade tõhusalt ajamise kombeid ega harjumusi ja siis röövib siuke aktivism mult uneaja viimased riismed. ja asjad ei edene, sest kannatus saab otsa. ja igasugu mõtteid-algatusi jääb riiulile ja isegi lehtedele arvamuslugusid kirjutada ei viitsi. masendus. teenin parem raha, ostan raamatuid ja laulan setu laule.
on mõistagi olemas too edukam kolmanda sektori asjaajamine, mis kirjutab projekte, nurub ettevõtjatelt raha, hoiab proffe palgal ja nii edasi, aga paraku on minu kokkupuuted tolle kultuuriga jäänud ysna põgusateks. kaugemalt tundub, et too kultuur on ysna sarnane sellega, mis toimub erakondade kontorites ja õigupoolest yle kogu uuema kontorimaailma, nii et nood vabayhendused ei pruugi väga erineda edukatest yleilmsetest korporatsioonidest.
Hanrahani maalitud pildikesed (kommentaarides) on kah kenad. ei saa jätta tsiteerimata.
Aga vaata kas on vahet:
Näed võssakasvanud põldu ja ütled: “Poisid-tüdrukud, teeme ära”. Tulevad poisid-tüdrukud, teete asja ära. Poisse ja tüdrukuid ei pruugi palju olla, aga noh ikka nii palju, et on üldse mõtet põldu ette võtta.
Inimesed käivad mööda, mõni leiab “tublid poisid-tüdrukud, teevad ära”, mõni teine leiab: “No kas oli seda võsa nüüd tarvis torkida, keda see ikka segab” - arvamusi on igasuguseid. Aga peamine on see, et on kellega võsa juurida ja teised vähemalt ei sega.
Teine pilt:
Hakkad oma kahe sõbraga võsa juurima, sest rohkem pole lootagi kedagi võsa kallale tulevat. Inimesed käivad mööda, näitavad näpuga oimukohta: “Hähhähhää, nää hullud laamendavad” ning iga natukese aja tagant tuleb urjadnik küsima: “Aga kas teil võsaraiumiseks üldse luba on, ähh?”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar